Süüria naaberriigis Liibanonis on ISIS-e suhtes null-tolerants. Lühendi ISIS all tuntakse islamistlikku terroriorganisatsiooni, mille täisnimetuseks eesti keeles on Iraagi ja Levandi Islamiriik. Inglise keeles on organisatsiooni nimeks Islamic State in Iraq and al-Sham 6. Töö ülesanne: kirja panna iga filmi lühikokkuvõte, mis vastaks pealkirjale. 4. teema: Filmid Töö ülesanne: kirja panna iga filmi lühikokkuvõte, mis vastaks pealkirjale. 1) Eesti pagulaspoliitika https://arhiiv.err.ee/vaata/meie-maailm-eesti-pagulaspoliitika 2) Põgenikud. Pagulased https://arhiiv.err.ee/vaata/meie-maailm-pogenikud-pagulased Üro jõudude pagulasamet. 60 miljonit inimest olid kodust põgenenud. Rohkem kui 42000 inimesest sai pagulane või varjupaigataotleja. Süüriast on kõige rohkem põgenejaid, kuid suuremalt osalt põgenetakse ikka naaberriikidesse. Paljud proovivad põgeneda läbi ohtliku tee ehk üle mere. Vaid
1. Eesti statistika pagulaste kohta Eestis. Eestilt on aastatel 1997-2015 rahvusvahelist kaitset taotlenud 821 inimest ja kaitse on saanud 172 inimest (neist 88 pagulast ja 84 täiendava kaitse saajat). 2015. aastal esitati 226 rahvusvahelise kaitse taotlust (2014. aastal esitati 147, 2013. aastal 97, 2012. aastal 77) ja kaitse said 78 inimest. 2. Kirjeldage Eesti pagulaspoliitikat. Millised on Eesti seisukohad rändekriisi, pagulaskvootide, pagulaste abistamise, lõimumise suhtes? Eesti pagulaspoliitika ei toeta välispoliitikat. Kui arengutööstusega toetatakse inimõigusi ja demokraatiat, siis Eesti vasrjupaigapoliitika jätab ukse taha inimesed, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Kuigi teisest küljest on loodud organisatsioone pagulaste abistamiseks näiteks pagulasabi ning Eesti inimõiguste keskus. 3. Mil moel Eesti pagulasi aitab? Eestis tegutseb pagulasabi organisatsioon. Organisatsioon loodi juba 2001. aastal eesmärgiga toetada ja nõustada Eestis elavaid pagulasi ja
Pagulased Pagulane (ka põgenik) on rahvusvahelise õiguse järgi inimene, kes on poliitilistel põhjustel põgenenud oma kodumaalt ja ei saa sinna tagasi pöörduda, kartes põhjendatult tagakiusamist, sealhulgas sõda või konflikti. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud ning tal puudub oma riigi kaitse. Kui pagulane otsib kaitset naaberriigist, saabub ta sageli just pagulaslaagrisse. Pagulaslaagreid peavad üleval ÜRO Pagulasamet ja teised rahvusvahelised abiorganisatsioonid. Viibimine pagulaslaagrites võib venida aastatepikkuseks. Põhiline osa, peaaegu 90% pagulastest, elab laagrites, mis paiknevad arengumaades. Üle poolte pagulastest on lapsed. Ülejäänud suure osa moodustavad naised. Suur enamus elab vaeste riikide pagulaslaagrites ning nad lähevad tagasi oma kodumaale, kui olukord muutub rahulikumaks. Pagulaste arv on viimastel aastakümnetel mitmekordistunud...
2. Mille poolest on pagulasstaatus eriline ja erineb immigrandistaatusest? 3. Kuidas hinnata Eesti senist poliitikat varjupaiga ja pagulasstaatuse andmise kohta (2013. a)? 4. Tööleht. Õigus taotleda asüüli Eesmärgid: - selgitada otsustamisel tolerantsi ja sallivuse vajalikkust; - selgitada asüüliandmisega seotud probleem, - selgitada Euroopa põgenikeprobleemi ja pagulaspoliitika tagamaid . Allikas 5. Sõjapõgenikud vajavad abi (Ukraina kriis) Eesti Päevaleht 11.02.2015 Proovige visandada sõja nägu. Selle joonistab Donetski metallurg, kes näeb koju pöördudes, kuidas kodu ta silme ees raketitabamusest õhku lendab. Sinna, rusude alla, jääb tema neljaaastane poeg. Selle joonistab võitleja, kes katsub vaenlast sama saatuse ähvardusel tagasi pöörata
0,3% ning Rootsi 0,9% SKP tõus 2016. aastal. Saksamaale on pagulaste vastuvõtt kasulik ka sellepärast, et Saksamaal on vananev rahvastik ehk on tekkimas olukord, kus pensionäre on rohkem kui töölisi, mis toob riigile täiendavat rahalist koormust. Tänu pagulaste sissevoolule hakkab Saksamaa üha rohkem ja rohkem meenutama USA-d seal on rahvastik noorem ning tööviljakus suurem. Lisaks on USA tuntud väga selge pagulaspoliitika poolest. Kõik, kes saavad USA elamisloa, peavad üldjuhul omama ka töökohta. USAs ei ole võimalik saada elamisluba ilma, et ei asutaks tööle. USA ei soovi endale lisakoormust riigile, vaid nad on huvitatud eelkõige maksubaasi suurendamisest läbi töötava rahvastiku, mis lisaks suurenevale maksutulule toodab ka suuremat sisemajanduse kogutoodangut. Vastupidine näide on aga Euroopa, näiteks Prantsusmaa, kus elamisloa saamine ei ole seotud töökohustusega ning riiki
2.2 Analüüs Töö eesmärgiks oli välja selgitada Hiiumaa elanikkonna üldised hoiakud põgenike suhtes. Tulemuste saamiseks viidi läbi internetipõhine ankeetküsitluse, mis koosnes üheksast küsimusest. Eesti elanike hoiakuid käsitlevad uuringud valitud valdkonnas on leidnud, et inimesed pooldavad pigem konservatiivset varjupaigapoliitikat. Käesoleva uurimistöö käigus selgus, et Hiiumaa elanikkonna hoiakud Eesti riigi pagulaspoliitika suhtes on siiski pigem positiivsed – üle 41% vastanutest suhtusid põgenike vastuvõtmisse pigem positiivselt. Enne töö alustamist püstitatud peamine hüpotees: Hiiumaa elanike hoiakud põgenike Eestisse tulemise suhtes on pigem positiivsed, pidas seega paika. Lisaks oli ka hulk vastajaid, kes ei osanud antud küsimuses seisukohta võtta. Pagulaspoliitika osas neutraalse vastusevariandi („Pole kindlat arvamust, ei oska
immigratsioonipoliitika elemente. Nõudluse (tööjõu vajaduse vms) hindamiselt minnakse üle pakkumise hindamisele (punktisüsteem) Nõudluse hindamine: 1. Sisserände kvoodid – määravad sisserände üldvoo 2. Selektiivne konkreetsete erialade esindajate lubamine riiki Pakkumise hindamine: Kanada punktisusteem (al 1967. a.; võimalik koguda 100 punkti) Haridus =25, keeleoskus =24, tööoskus =21, vanus =10. Viisa saab min 75 punktiga. Pagulaspoliitika 1997.a. Pagulasseadus (aluseks 1951.a. Genfi konventsioon) Poliitiline, usuline, tagakiusamine või selle oht. Majanduspõgenikul üldtunnustatud staatus puudub, see on konkreetse riigi (Rootsi) definitsioon. 1997-2013.a. keskpaik -Eestis esitatud 415 varjupaigataotlust, rahuldatud 67 (2012 a IV kvartal). Struktuurid: kaugem struktuur UNHCR (ÜRO Pagulasabi), PPA , varem Illuka (nüüd
annaabi.ee 
