Spordi ajalugu aastaarvud
1949 Tartu Riikliku Ülikooli Spordiklubi korvpallimeeskond tuli NSVL meistriks korvpallis.
Eesti NSV MN j.a. Kehakultuuri-ja Spordikomitee esimeheks kinnitati Aleksei Shishkin.
Kinnitati Õppiva Noorsoo Kehakultuurikollektiivide Nõukogu põhikiri
1950 Asutati Eesti Spordi Liit Rootsis
1951 VSÜ "Jõud" reorganiseeriti ja sai uue nime VSÜ "Kolhoosnik". Algas Balti Spartakiaadide
korraldamine. Rootsis ilmus Reino Sepa kirjutatud "Eesti Spordi Leksikon". Kanadas Torontos
asutasid pagulaskalevlased spordiseltsi "Kalev"
1952 NSVL osales Helsinki OM-il ja eestlased esimest korda sund-liitriigi kooseisus OM-il, kus
olümpiavõitjaks tuli maadleja Johannes Kotkas. Kinnitati Eesti NSV Kehakultuuri- ja
Spordikomitee Teaduslik-Metoodilise Nõukogu põhikiri
1953 Eesti NSV Kehakultuuri-ja Spordikomitee reorganiseeriti Eesti NSV
Tervishoiuministeeriumi Kehakultuuri ja Spordi Valitsuseks, tervishoiuministri asetäitjaks
kehakultuuri ja spordi alal kinnitati Juhan Mandre