Eesti teater pärast II maailmasõda Igatahes oli kunstide areng seni olnud suuresti orgaaniline, isereguleeruv. Nõukogude okupatsioon 1940. aastal muutis olukorra täielikult. Jätkudes läbi kolme sõja-aasta (1941-44) ning siis täie jõuga naasnud stalinliku terrori, järgnes nüüd ligi 15-aastane pime aeg. Ühtlasi tõi II maailmasõda kaasa tillukese eesti kultuuri harjumatu jagunemise kodu- ja pagulasharuks. Nagu teistes kunstides oli ka teatris Läände põgenenute arv suur. Ent erinevalt näiteks kirjandusest, kus pagulasharu järgneva 20 aasta vältel säilitas selge ülekaalu koduharu ees, viis teatri suurem sõltuvus materiaalsetest oludest kutseliste truppide kiirele hääbumisele paguluses. Väikeste ja hajutatud pagulaskogukondade ainsaks teatrivormiks kujunesid siitpeale taidlusringid, mis nagu eesti näitelava algusaegadelgi edendasid rohkem
varasemaid arenguetappe, mille vastu modernism mujal oli mässanud. Ometi ilmnes 1930. aastate lõpul ka Eestis märke maitsepöördest taas otsingulisematesse suundadesse. Eesti teater pärast II maailmasõda Jätkudes läbi kolme sõja-aasta (1941-1944) ning siis täie jõuga naasnud stalinliku terrori, järgnes nüüd ligi 15-aastane pime aeg. Ühtlasi tõi II maailmasõda kaasa tillukese eesti kultuuri harjumatu jagunemise kodu- ja pagulasharuks. Väikeste ja hajutatud pagulaskogukondade ainsaks teatrivormiks kujunesid siitpeale taidlusringid, mis nagu eesti näitelava algusaegadelgi edendasid rohkem ühtekuuluvustunnet kui kunstitaotlusi ja repertuaariliselt lavastasid peamiselt iseseisvusaegseid menureid. Kodumaal, kus enamik teatrihooneid oli sõjas purustatud ja paljud lavategelased represseeritud, domineerisid repertuaaris samas elutud nõukogude näidendid. Mingile
avaldada just väga suurt mõju. Pagulasteatrid Huvitavaks nähtuseks kujunes ka väliseestlaste poolt loodud pagulasteatrid. Sarnaselt erinevatele kirjandusvooludele, jäädi teatri puhul loomingus suhteliselt kesiseks ning valdavaks jäi kodumaal kavas olnud näidendid. ,,Teine maailmasõda tõi kaasa noorukese ja väikese eesti kultuuri etteaimamatu lahknemise kahte lehte kodumaiseks ja pagulasharuks. U. 75 000 Läände siirdunud ja seal varsti üle kontinentide laiali pudenenud põgenikku muutsid eestlased äkitselt diasporaarahvaks, ,,maailmarahvaks". Kirjandusega võrreldes sai teatrile saatuslikus tema suurem sõltuvus materiaalsetest tingimustest ja publiku vahetuist maitsenõuetest." (Rähesoo 2011: 238) Kuna Eesti valitsev tugev repressioon puudutas suuresti ka kultuurieliiti, piiras loometegevust ning paljusid ähvardas reaalne oht, muutus teatrielu korraldamine aina keerukamaks.
annaabi.ee 
