nime ,,Loogika". Jutustaja järeldab sellest, et naaber on õpilane ja asjaolu, et too pidevalt oma kella uurib, tekitab tunde, nagu kardaks poiss loengusse hilineda. See aga on veider, kuna tegu on vana- aastaõhtuga ja loengud sel ajal ju ei toimu. Kohe kui muusikapala lõpeb, tõuseb jutustaja naaber ja lahkub. Ta lahkub saalist mingi kõrvalukse kaudu, mida valvavad sõdurid. Sõdurite kohalolek ei üllata jutustajat. Oma pagulasaastate jooksul on ta nii palju näinud kõiksugu keelatud sissekäikude ees sõdureid seismas. Jutustaja tähelepanu koondub seejärel tütarlapsele, kes on klaverimängu lõpetanud ja nüüd lavalt publiku sekka suundub. Jutustaja leiab ta olevat kuidagi tuttavliku, justkui nad oleksid varem kohtunud. Nii on edaspidi peaaegu kõigi inimestega, kellega jutustaja selles majas kohtub. Nad paistavad tuttavad, ent ei saa seda kindlasti olla. Tütarlapsele läheb vastu üks kõrgekasvuline ja helevalgete
raamatupakki, millest pealmine kannab nime ,,Loogika". Jutustaja järeldab sellest, et naaber on õpilane ja asjaolu, et too pidevalt oma kella uurib, tekitab tunde, nagu kardaks poiss loengusse hilineda. See aga on veider, kuna tegu on vana-aastaõhtuga ja loengud sel ajal ju ei toimu. Kohe kui muusikapala lõpeb, tõuseb jutustaja naaber ja lahkub. Ta lahkub saalist mingi kõrvalukse kaudu, mida valvavad sõdurid. Sõdurite kohalolek ei üllata jutustajat. Oma pagulasaastate jooksul on ta nii palju näinud kõiksugu keelatud sissekäikude ees sõdureid seismas. Jutustaja tähelepanu koondub seejärel tütarlapsele, kes on klaverimängu lõpetanud ja nüüd lavalt publiku sekka suundub. Jutustaja leiab ta olevat kuidagi tuttavliku, justkui nad oleksid varem kohtunud. Nii on edaspidi peaaegu kõigi inimestega, kellega jutustaja selles majas kohtub. Nad paistavad tuttavad, ent ei saa seda kindlasti olla. Tütarlapsele läheb
oli sageli Wagner. Pagulasaastatel tegeles Wagner agaralt ka filosoofia jah heliloominguga. Hoolega uuris ta saksa filosoofi Schopenhaueri pessimistlike teoseid. Helilooja, kelle üllad lootused olid alati karile jooksnud, leidsid siit ajutist rahuldust. Kaupmees Wesendocki noore naise vastu tärganud tugeva armastuse ja Schopenhaueri lugemise mõjul asub Wagner kirjutama ooperit "Tristan ja Isolde", mis valmis aastal 1859. "Tristan ja Isolde" kõrval on pagulasaastate tähtsamaks loominguliseks saavutuseks veel ooperite "Reini kuld" (1854) ja "Valküürid" (1856) valmimine ning töö ooperite "Siegfried" ja "Jumalate hukk" kallal. Kõik neli ooperit ühendas Wagner hiljem ühtse pealkirja "Nibelungide sõrmus" alla. 8 Taas kodumaal ja Sveitsis 1864-1883
Wagner nägi selles soodsaid võimalusi kunstielu ümberkorraldamiseks. Ülestõus suruti aga karmilt maha. Algasid vangistused, mahalaskmised, väljasaatmised. Wagner kaotas oma koha ja kui teda taheti vangi panna, siis tuli põgeneda. Esialgu varjas ta end Weimaris Liszti juures ja talupoegade keskel maal. Ja kui Liszt oli teda varustanud rahade ja vale passiga põgenes Wagner üle piiri välismaale. Pagulasaastad 1849-1864 "Tristan ja Isolde" kõrval on pagulasaastate tähtsamaks loominguliseks saavutuseks veel ooperite "Reini kuld" (1854) ja "Valküürid" (1856) valmimine ning töö ooperite "Siegfried" ja "Jumalate hukk" kallal. Kõik neli ooperit ühendas Wagner hiljem ühtse pealkirja "Nibelungide sõrmus" alla. Taas kodumaal ja Sveitsis 1864-1883 Üheks Wagneri kunsti jumaldajaks oli äsja troonile asunud Baieri noor kuningas Ludvig II. Helilooja muusika oli psüühiliselt haigele valitsejale tagasihoidmatuks vajaduseks. Ta lasi
annaabi.ee 
