Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
Umbes samal ajal
tekkisid Krimmis järgemööda eesti asundused : Kijat-Aktatsi (1861), Beregovoje ehk
Samruk ehk Rannaküla (samuti 1861), Dzurtsi, Kontsi-Savva (mõlemad 1863), Sõrt-
Karaktsora (1864), Tarhan (1879). Selle esimese ümberasumislainega arvatakse mujale
elama asunuvat umbes 1400 lõunaeestlast ja 2200 põhjaeestlast33.
Uueks sihtkohaks ümberasujaile kujunes ka kauge Siberimaa. Kuna Siberit
tuntakse eelkõige Vene riigi vastaste ja kuritegijate sunnitöö- ja pagendamispaigana, on
30 Vassar 1975: 44
31 Vassar 1975: 175
32 Võti 1996: 150
33 Võime 1993: 108
ehk mõnevõrra üllatav, et peale karistusaluste leidus Siberi eestlaste hulgas palju neid, kes
siirdusid sinna küll ametivõimude õhutusel, kuid ikkagi omal vabal tahtel.
Siberisse asunud eestlaste jaoks oli oluline 1804. aastal oletavasti Ingerimaalt
väljasaadetud talupoegade poolt rajatud Rõzkovo küla, mis asub samanimelise järve ääres
umbes 220 kilomeetrit Omskist loodes
annaabi.ee 
