Eesti Uusaeg
Kohalik ränne: 19. saj polnud tegemist enam pagemisega, sest pärisorjus oli
kaotatud. Abielu ränne oli oluline, kus abiellumise teel vahetati elukohta ära.
Tavaliselt naine läks elama mehe koju, kuid võis ka tagurpidi olla. Maa parandus-
Kasutusele võetud uued põllumaad tekitas siserände jaoks uusi tõmbekeskusi
(Kraavide kaevamine, metsade põletamine). Teiseks tõmbe keskuseks saavad linnad.
Väljaränne oli toimunud koguaeg (Keskajal, varauusajal pagemisevormis), 19. saj
väljaränne muutub massiliseks. Väljarändamisliikumine- 1843, Vene keskvõim andis
välja seaduse, mille eesmärgiks oli asustamata riigi maade koloniseerimine Lõuna-
Venemaal, tehti ümberasujatele mitmeid soodustusi, pakuti tasuta maad. Eestimaal ja
Liivimaal võetakse vastu uued talurahva seadused (Eesti 1856). Need talurahva
seadused parandasid talurahva liikumist, igal aastal võib väljarännata 5%
vallaliikmetest
annaabi.ee 
