EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700
saj issamameiet ei
mõistnud ja endiselt veel pikset oma jumalaks pidasid, siis katoliiklusele üleminekut ja
paganliku mõttemaailma muutust võib 16. sajandi alguses juba tunnetada. (icid)
Eriti oluline oli kirikukalendri igapäevaelu reguleeriv roll. Paljud vanad tähtpäevad asendati
uute kirikupühadega andes neile uued nimed, kuid sageli jäeti seejuures suur osa
kombetalutusest samaks. Näiteks põllutööde algust tähistati paganlusajalgi, kuid nüüd
tähistati neid kui jüri- ja mihklipäeva. Tähtsamatel pühadel hakati siiski missal käima ja
muutus oli ka see, et kirikupühi, mil kehtis töökeeld oli ilmselt rohkem kui paganlikke
tähtpäevi. Kuigi seitsmepäevane nädal oli eestlastel kasutusel varemgi, võttis pühapäevane
kirikuskäimise juurutamine siiski aega. Aasta tähtsaim püha, jõulud, säilitas katolikuajal oma
senise nime ja kombetalituse, mis jäi kuni 20.sajandini peamiselt mittekristlikuks. (icid)
annaabi.ee 
