Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega. Selle päeva taga seisab varakristlik pühak Aleksandria Katariina. Legendi kohaselt võitnud see noor, ilus ja tark neiu avalikus vaidluses 50 paganlikku filosoofi ja pööranud nad tagatipuks ristiuskugi. Sellise häbematuse eest ootas teda märtrisurm. Algul püüti tütarlast rattale tõmmata, aga kuna see nurjus taevavägede vahelesegamise tõttu, siis raiuti tal pea maha. Seejuures olevat pühaku kehast vere asemel voolanud piim. Katariina levinuimaks sümboliks sai küll ratas, aga tema populaarsust Euroopa rahvaste seas karjakasvatuse patroonina on seotud just selle piimaga. Siit võib lähtuda ka
Referaat Valentinipäev 10 klass 2008 Lühike ülevaade ajaloost Vanas Roomas oli 14. veebruar Juno austamise päev. Juno oli Rooma jumalannade kuninganna. Roomlased tundsid teda ka kui naiste ja abielu kaitsjat. Tema pühale järgneval päeval algas lupercalia ehk hundi pidustused, mis oli üks keiserliku Rooma tähtsamaid sündmusi. 800 aastat enne valentinipäeva tähistasid roomlased paganlikku traditsiooni, mille kõrgpunktiks oli loterii, mille käigus noored mehed tõmbasid loosiga välja teismelise tüdruku nime, kellest sai tema partner ülejäänud aastaks. Sageli need paarid armusid ja abiellusid. Püüdes paganlikke rituaale ohjeldada, andis paavst Gelasius korralduse loteriid muuta. Tüdrukute nimede asemel tõmbasid nii noored mehed kui naised vaasist sedeli
Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille põhjal Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda edaspidi tuntud ka Noorema Eddana. Vanemat Eddat nimetatakse mõnikord ka Sæmundri Eddaks, sest esialgu arvati, et selle on kirja pannud preester Sæmundr Õpetatu; praegu seda teooriat enam usutavaks ei peeta. Vanem ja Noorem Edda on kõige olulisemad allikad, mille kaudu tuntakse paganlikku Skandinaavia mütoloogiat. Noorema Edda käsikiri 17. sajandist Noorem Edda (ka proosa-Edda või Snorri Edda) on Islandi skaldikunsti käsiraamat, mis sisaldab ülevaadet paganlikust Skandinaavia mütoloogiast. Noorem Edda on üks olulisemaid allikaid Skandinaavia mütoloogia kohta. Noorema Edda kirjutas Islandi skald, poliitik ja ajaloolane Snorri Sturluson 1220. aasta paiku. Ei ole päris selge, miks teos kannab nime 'Edda'. Võimalik, et see on seotud sõnaga ór
Tekstid olid kogutud Baierimaal Beuernis asuvas benediktlaste kloostris, kuigi tõenäoliselt pärinevad nad mujalt. "Carmina burana" muusikale on omane väga lihtne ja kergestimõistetav harmoonia. Sugereerivalt ja dramaatiliselt rütmilised osad, kus kasutatakse suurt löökpillirühma, vahelduvad laulvamate ja meloodilisematega, andes omapärasel viisil edasi keskaja maailma sünguse ning lustlikkuse vastuolulisust. Seda muusikat on kirjeldatud ka kui barbaarset ja paganlikku. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega. "Carmina burana" moodustab triloogia "Trionfi" koos helitöödega "Catulli Carmina" ("Catulluse laulud") ning "Trionfo di Afrodite" ("Aphrodite triumf"). Lisaks on Orff kirjutanud muinasjuttooperid "Kuu" (1939) ja "Tark naine" (1943), muusikalise tausta tragöödiale "Antigone" (1949), muusika Shakespeare'i komöödiale
Tõelist talve annab alles oodata. Kogu seda kurvameelsust leevendavad nukras novembris vaid 2 päeva - mardipäev 10. XI ja kadripäev 25. XI . Nagu nimedest on näha on nendegi taga muiste elanud inimesed - Martin Luther ja tema naine Katariina. Vanasti oli mardipäev 11.novembril püha katoliku piiskop Martinuse mälestuspäeva auks (600 a.). Kadripäev aga Aleksandriast pärit naispühaku Katariina märtrisurma mälestuspäev. See naispühak pöörast legendi järgi 50 paganlikku filosoofi ristiusku umbes aastal 306. Tütarlapse pea raiuti maha, välja jooksis piim, seepärast sünnitavate naiste kaitseingel. Eestlastel sarnanes Mardi nimi ka muiste surnute nimetusena kasutusel olnud Mardusega. Mart - kerjuste patroon, Kadri - lammaste patroon. Mart annab hoogu viljakasvule ja Kadri sigivust karjale. Mardipäeval lõppesid sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati tõrrest vaati. Mardipäev tähistas talve algust ja
Keltide sõled Ümmargused keltide sõled ehk prossid, mis on valmistatud metallist. Skulptuur- Keldi sõdalase kujuke, mis on leitud Prantsusmaalt. Keldi elamu- maja oli ümmarguse kujuga, seinad olid punutud tihedalt okstest ning hiljem kaetud lubjaga. Katus oli koonuse kujuline, mis oli valmistatud õlgede, savi ja loomasõnniku segust. Viikingid *Viikingid olid vahvad meresõitjad ja väga osavad laevaehitajad. *Vaenuseisud neile võõra kristliku maailmaga pani neid eriti austama oma paganlikku ja barbaarset kultuuri. *Korraldasid väga palju rööviretki, ning merel ei suutnud keegi neid võita. *Viikingid jõudsid ka Eestisse, kuid kanda ei suutnud siin kinnitada. *8.-10. sajandil on Skandinaavia viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg. *Rikkalikud hauapanused sisaldavad terveid laevu, hulgaliselt relvi, vankreid, saane, piltvaipu, puuskulptuure jne. *Viikingite eripäraks on laevade motiivid ja ruunikivid 1904
(ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius pentagramm kujutab vaimset kinnisust, millega seadis esikohale vanema ja lapse vahelise hoiti traditsioonilisi nõiakunsti saladusi ja suhte. individuaalset paganlikku sihti. · Konfutsianistliku kaanoni tuumikuks on Viisikraamat ja Nelikraamat. Viisikraamat (Wujing) koosneb tekstidest, mida Konfutsius Spiritism kasutas oma õpilaste õpetamiseks ning jaguneb viieks osaks · Spiritism on teadus, mis käsitleb loodust, · Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise ja
Ambrosius Hieronymus Augustinus on kolm tähtsamat ladina kirikuisa. Ladinakeelsed kirikuisad on praktilise meelega. Nende käsitletav problemaatika keerleb inimese pääsemise küsimuse ümber. See on praktiline tegutsemine lihtsa koguduseliikme seisukohalt. Kuhu läheb hing? Kas jumal aitab? Kreeka kirikuisad on rohkem hõivatud metafüüsikaliste probleemidega. Ladina kirikuisade tähtsus seisneb nende meisterlikkuses käsitleda paganlikku filosoofiat. Tekib platonism ja neostoitsism. Kreeka kirikuisad vahendavad spekulatiivset mõtet. Nad toovad ristiusu arutlemisesse vastuolulisi diskussioone. Neile on iseloomulik väitlemine iseendaga. Aruteludega kaugenetakse tihti Piiblist. Hereesiaid ehk eksiõpetusi on idas rohkem kui läänes. Läänes on oluline inimestevaheline vendlus ja suhe jumalasse. Idas on jumal kui isa ja valitseja ja oluline on jumala suhe inimesse. Augustinus (354-430) Oskab ainult ladina keelt
ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid, mis käsitlevad saatuse heitlikkust ning ajaliku elu rõõme. "Carmina burana" muusikale on omane väga lihtne ja kergestimõistetav harmoonia. Sugereerivalt ja dramaatiliselt rütmilised osad, kus kasutatakse suurt löökpillirühma, vahelduvad laulvamate ja meloodilisematega, andes omapärasel viisil edasi keskaja maailma sünguse ning lustlikkuse vastuolulisust. Seda muusikat on kirjeldatud ka kui barbaarset ja paganlikku. http://www.youtube.com/watch?v=GD3VsesSBsw&feature=related "Catulli carmina" (1943) on kirjutatud Rooma luuletaja Gaius Valerius Catulluse värssidele. Kantaadis on juttu Catulluse ja Lesbia kirglikust armastusest. "Aphrodite triumf" (1953) koosneb hümnidest Kreeka armastusjumalanna ülistuseks. Muusiak tugineb Catulluse, Sappho ja Kreeka tragöödiameistri Euripidese värssidele. Kuigi "Carmina burana", "Catulli carmina" ja "Aphrodite triumf" olid heliloojal mõeldud
KESKAEGSED EEPOSED Keskaja alguseks loetakse aastat 476, kui viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus troonilt tõugati ja lõpuks Inglise kodanliku revolutsiooni algust 1640. Kirik võttis üle ladina keele, antiikkirjandusse suhtus kui paganlikku, ilmaliku kirjanduse loomine algas rahvalauludest. Keskajal tegi Euroopa läbi hiiglasliku arengu, kujunesid välja ühised kultuuritraditsioonid, tänapäeval tuntud rahvused oma keele ,kirjanduse ja kultuuriga. Romaani keele ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel: Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Germaani keeled valitsesid Saksamaal, Hollandis, Skandinaavias. Keldi hõimud, iirlased, sotlased britid säilitasid keele ja kultuuri Briti saartel.
Rooma riigikorraldus õiguse süstematiseerimine.Levis kirjaoskus. 425 asutati Konstantinoopoli esimene kõrgkool, 10. sajandil lisandus filosoofia, grammatika, geomeetria, astronoomia alal kõrgemat haridust andnud õppeasutus. Kirjanduses lihviti antiikzanreid, vaimulik kirjandus, pühakute elulood Kõrgvaimulikud osalesid kultuurielus ja nende enamik suhtus lugupidavalt ka paganlikku vaimupärandisse. Kyrillos, Methodios võtsid vastu õigeusu, koostasid 9. saj slaavi tähestiku. Justinianuse *Justinianus lasi ehitada suuri ja võimsaid katedraale (Hagia Sofia) valitsemisaja 527-565 * Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus) saavutused FRANGI RIIK 3. Frangi riigi rajaja CHLODOVECH 481 *laskis kirja panna saali frankide seaduste kogu
KADRIPÄEV, 25. NOVEMBER Ringi käisid kadrisandid, naisterahvad. Kadripäev on naiste püha, kombed sarnased mardipäeva omadega. Vahe seisnes selles, et kadrid soovisid peamiselt lambaõnne. Mindi lauta ja tehti lambahäält. Kadrisante kostitati tangupudruga. Lammaste hea käekäigu pärast oli keelatud kedrata, õmmelda ja kududa. Kadripäeva nimi tuleb pühak Katariina nimest. Legendi järgi olnud tegu ilusa targa noore neiuga, kes võitnud avalikus vaidluses 50 paganlikku õpetlast ja pööranud nad ristiusku. Selle eest taheti Katariinat hukata, kuid see osutus raskeks, sest sekkusid jumalikud väed. Nii nurjus tema rattale tõmbamine ning tal raiuti pea maha, kuid tema kehast voolanud vere asemel piim. Nõnda sai püha Katariina sümboliks ratas, kuid seotud on ta eelkõige piimaga. Usuti, et just tema aitab sünnitavaid naisi. JÕULUD JA NÄÄRID Jõulud on otseselt seotud talvise pööripäevaga. Sõna ,,jõulud" on väga vana ja pärineb skandinaavlastelt
ülikkonnas kajastub ka Eesti vanimate kivikirikute püstitamises, mis ilmselt toimus kohaliku eliidi majanduslikul ja ideoloogilisel toel. Eesti talupoegade mõttemaailmas juurdus kristlus üldjuhul siiski võrdlemisi aeglaselt, mida soodustas algselt kohalikku päritolu eliidi saksastumine vallutusele järgnenud sajandite jooksul. Vanad uskumused segunesid uute, kristlike ettekujutustega ning visalt püsisid ilmselt paganlikku päritolu kombed ja riitused. Eesti puhul on ehk kõige hämmastavam, et ristiusk ei suutnud kuni päris viimaste sajanditeni kuigivõrd mõjutada perekondliku eluga seotud tõekspidamisi, mille üle kirik kehtestas enamasti range kontrolli.2 XII sajandil algas sakslaste tung itta, mis veidi hiljem hakkas oluliselt mõjutama eestlaste edasist saatust. Esialgu ületasid sakslased Elbe ja jõudsid välja Läänemere lõunarannikule. Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. (või 1147
Sealsed kirikud on kaunistatud, keskse kirikukupliga tsentraalehitised, küllaltki pisikesed. 14.saj. lõpul tõuseb ehituskunsti keskuseks Moskva, seal töötasid Itaalia meistrid, kuulsaim oli Aristotle Fioravanti-> uspenski katedraal. ARHITEKTUUR: kreml ehk akropol.kindlus keset linna. Arhitektuurist on säilinud linnakindlustused( moskva ja pihkva kreml) Al 15.saj on säilinud telgitaolise katusega kõrged puukirikud , eriti kizi saarel. SKULPTUURI ei viljeletud , akrdeti nende paganlikku kumamrdamist, nagu bütsantsiski . MAALIKUNST: tehti ikoone, kuulsaim on Vladimiri Jumalaema. Kunsti ilmuvad rahvuslikud mustad jõud. Hakkab bütsantsist erinema, sest tatarlased vallutavad venemaa. Ikoonid muutuvad vabamaks ja rahvalikumaks, kuid bütsantsis välja ujunenud skeem jääb säilima. 14.saj. lõpul kujuneb moskvas 2 koolkonda- bütsantsilik ja kohalik.nad vastanduvad ja võitlevad. Hinnati kõrgelt kreeka kunstnikke ja neilt telliti igast asju.
Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille põhjal Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda edaspidi tuntud ka Noorema Eddana. Vanemat Eddat nimetatakse mõnikord ka Sæmundri Eddaks, sest esialgu arvati, et selle on kirja pannud preester Sæmundri Õpetatu; praegu seda teooriat enam usutavaks ei peeta. Vanem ja Noorem Edda on kõige olulisemad allikad, mille kaudu tuntakse paganlikku Skandinaavia mütoloogiat. Edda-laulud võib jagada kahte rühma: jumala- ja kangelaslauludeks. Tuntumateks jumalalauludeks on Völuspá (Nägijatari kuulutus), Havamal (Õilsa ütlemised), Rígsula (Rígri lugu), rymskvia (Thrymri lugu). Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest, jagavad inimestele õpetussõnu. Mõned laulud sisaldavad ka pikki vanu teadmisi edasiandvaid loetelusid (nt kääbuste nimed)
4. sajandil, Jeesus Kristuse sünnipäevana kristlike pühade nimistusse seati. Teadaolevalt pole Jeesuse täpne sünnipäev teada, see võib olla hoopis kevadel, 20. mail, ent ilmselt tundus kirikule mõttekam paigutada nii oluline püha talvisele pööripäevale, mida niikuinii tähistati, et jätta mulje kristliku püha tähistamisest ning nii paganlik püha summutada. Kristliku pühana on see tuntud tänapäevalgi, tegelikku paganlikku päritolu küll teatakse, kuid ei tunnetata. Tõekspidamised. Eestlaste nägemus maailmast, ka neil, kes ennast usklikuks ei pea, on mõjutatud kristlikust maailmanägemusest. Meile jäävad sageli mõistetamatuks ning tunduvad eksootilised ja kummalised judaismi, islami, hinduisimi, budismi, taoismi, saientoloogia, uuspaganluse, nn "primitiivsete" kultuuride usundite, vanade kreeklaste ja roomlaste ning paljude teiste religioonide põhimõtted, samas kui kristlus meile igati arusaadav on
Kiriku võitlus ketseritega (kataritega e. albilastega)....... lk 9 - 10 Inkvisitsioon ja ketserite piinamismeetodid......................lk 10 11 Kasutatud allikad................................................................lk 12 Tutvustus Katarid olid 10.11. sajandil Lõuna-Prantsusmaal tekkinud ning katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad. 13. sajandil tegutsenud kristlikud ketserid, kelle usundis on lisaks kristlusele leitud ka tugevat paganlikku, täpsemalt päikesekummardamise elementi. Väga oluline on katarite puhul Neitsi Maarja või ka lihtsalt Neitsi, Daami, Naise kultus, mida peetakse paganliku Emajumalapälvingu jäänukiks. Muuseas, enamik trubaduure olid usutunnistuselt katarid, seega on suurem osa keskaegsest armastusluulest tegelikult religioosne luule, kus laulikud avaldavad austust oma taevasele, ideaalsele daamile. Tugev on katareil dualistlik, gnostiline element. Maist
Levis kirjaoskus. 425 asutati Konstantinoopoli esimene kõrgkool, 10. sajandil lisandus filosoofia, grammatika, geomeetria, astronoomia alal kõrgemat haridust andnud õppeasutus. Kirjanduses lihviti antiikžanreid, vaimulik kirjandus, pühakute elulood e. hagiograafiad, mis on olustikuliste detailide jm poolest väärtuslikud ajalooallikad. Kõrgvaimulikud osalesid kultuurielus ja nende enamik suhtus lugupidavalt ka paganlikku vaimupärandisse. Konstantinos VII Porphyrogennetos laskis koostada vaimuvara kokkuvõtvaid koguteoseid ja kirjutas ise mitu traktaati. Ajalooteadust esindasid maailmakroonikad ehk kronograafiad (käsitlus Aadama aegadest vanaaja Bütsantsini). Prokopios kirjutas kroonikad “Sõjad” ja “Salajane ajalugu” korraga, üks ülistas keiser Justinianust, tema tegevust, teine naeruvääristas õukonnaelu. Anna Komnena kirjutas oma isa keiser Alexios I Komnenose valitsemisaega ülistava teose
Neil oli kindel aastapalk, millele lisandusid tulud pulmades ja pidustustel mängimise eest. Linnamuusikute sisekord oli tsunftilik: peamuusikul oli tavaliselt 4-5 selli ja kuni 3 õpipoissi. Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuse järel ilmalikke pidustusi, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 4) Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel? V: Katoliiklus on kõikjal maailmas püüdnud rahvalikku ja isegi paganlikku pigem oma õpetusega kohandada kui hävitada. Kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab ka kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus eesti folkloori hulgas. Lisaks on lihtsam ja tekstikesksem osa gregooriuse laulust regilaulule vormiliselt õige lähedal. 5) Missugused olid hariduse omandamise võimalused? V: Gotlandi (Ojamaa) Roma Gutnalia kloostril oli maatükk Kuusalus, kuhu 1164. aastal rajati tütarklooster
mittetundmise tõttu mõjub taustamaastik nagu teatridekoratsioon. · Väljastpoolt Itaaliat tuleb nimetada Prantsusmaal elanud flaamlasi vendasid Limbourg'e, kes tegid olustikustseenidega palveraamatu, kus kujutati muu hulgas talve esimest korda Lääne-Euroopa kunstis. · 15. sajandi mõjutavamaid teoseid oli on Sandro Botticelli ,,Venuse sünd". · Keskajal lubati alasti keha kujutada ainult paradiisistseenides, siin aga käsitleti paganlikku jumalannat, eeskujuks antiikskulptuurid. · 15. sajandi lõpul välja kujunenud kõrgrenessanssmaalis võib gootikaga välja tuua järgmised erinevused: kui gooti maal oli tinglik, sümboliterohke, siis nüüd pidi maal vastama täpselt tegelikkusele; et anda edasi figuuride mahulisust, hakati neid modelleerima valguse ja varju abil; pühakute pea ümber kadus kuldne pühapaiste (oreool);
· Kirjaoskus suhteliselt levinud ( eriti ülemkihtide seas) · Kõrgkool (425) grammatika, reorika, üigus ja filosoofia. + filosoofia, grammatika, geomeetria, astronoomia. · Kultuur toetus suurel määral antiikautoriteetidele · Kirjanduses lihviti edasi antiikzanreid. Suur oli vaimuliku kirjanduse osa. · Populaarsed olid pühakute elulood e. Hagiograafiad. ( on väärtuslikud ajalooallikad detailide jm poolest) · Enamik kõrgvaimulike suhtus lugupidavalt ka vanaaja paganlikku vaimupärandisse. · Konstantinos VII Porphyrogennetos Keiser, kes laskis koostada vaimuvara kokkuvõtvaid koguteoseid ja kirjutas ise mitu traktaati (10. Saj.) · Ajalooteadust esindasid maailmakroonikad e. Kronograafiad. · Prokopios 6. Saj ajaloolane, kirjutas kahte kroonikat korraga. · Anna komnena printsess, kes kirjutas oma isa keiser Alexios I Komnenose valitsemisaega ülistava teose. · Geograafiateadust isel. Idamaade suundumus. Tunti hästi ida poolseid maid. (Geogr
luuletaja ning jüukas mees. Ta pani end proovile erinevaid zanreid viljeledes. Viiekümneselt saadeti ta pagendusse ning pärast seda ei saanudki ta enam kunagi Rooma naasta. Tema pagenduses kirjutatud luulet iseloomustab melanhoolsus ning see kajastab luuletaja pagulasaasta kannatusi. Ovidiuse kuulsaim teos on ,,Metamorfoosid", kuhu kuulub üle 250 rooma ja kreeka müüdi. Need kajastavad ajastute või inimeste muundumist ühest teiseks. Seda on tituleeritud ka kui paganlikku piiblit. Tema hinnatuim poeem on ,,Armastuskunst". Ovidiuse värsse iseloomustab voolavus ning loomulikkus. Ovidiuse luuletused olid väga populaarsed ka renessanssi ning keskajal, seda eelkõige just kunstnike ja luuletajate hulgas ning ka õukondades. Tõenäoliselt viitab Ovidiusele ja tema peateosele isegi eesti kirjanik Karl Ristikivi oma kogus ,,Inimese teekond", kus seisab värssides : ,,Oli kunagi keegi,/kes tundis metamorfooside saladust. / Temast sai pagulane." 7
kohalike olude ja maitsetega. Tragöödiate populaarsust Roomas näitab ka see, et riigitegelased tsiteerisid kreeka klassikuid ja üritasid tragöödiaid kirjutada. Näiteks kirjutas Julius Caersar tragöödia kuningas Oidipusest. Aisad terviklikult säilinud rooma tragöödiad pärinevad Senecalt ja on kirjutatud kreeka mütoloogiast päris süzeedel. Viited kreeka tragöödiatele jätkusid ka keskajal, mil kristlikud autorid tõid neist näiteid, et kirjeldada paganlikku loomust, aga ka algeid sellest, kuidas inimeste mõttelaad liikus kristliku mõtte poole. Keskaja Euroopas tragöödiat ei unustatud, kuid kirik taunis selle ideid ja praktikat. Bütsantsis aga hoiti traditsiooni elus, tegeleti käsikirjade uurimise ja kommenteerimisega. Tragöödia taassünd Läänes algas Itaalias. Renessanss tõstis uuesti au sisse antiikaja kirjanikud. Dante suureks eeskujuks said Vergilius, Ovidius, Lucanus jt. rooma poeedid.
Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille põhjal Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda edaspidi tuntud ka Noorema Eddana. Vanemat Eddat nimetatakse mõnikord ka Sæmundri Eddaks, sest esialgu arvati, et selle on kirja pannud preester Sæmundr Õpetatu; praegu seda teooriat enam usutavaks ei peeta. Vanem ja Noorem Edda on kõige olulisemad allikad, mille kaudu tuntakse paganlikku Skandinaavia mütoloogiat. USUNDID Nagu ka teistel muistsetel rahvastel uskusid viikingid looduses hingestatusse. Neil olid pühad järved, jõed, puud, jm-millele toodi ohvreid. Teiseks austati esivanemate hingi. Neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu. Ning vahest ka truudust andnud orje. Sõjaretkel langenuid põletati, et mitte jätta võõrale maala ja kiirendada nende hingede jõudmist Valhallasse. Viikingitel olid aga ka jumalad
nii neidude kui ka noormeeste juuksed ulatusid umbes kaelani ning nii ühed kui teised käisid palja peaga, isegi talvel. Arvatakse, et abielunaiste üldlevinud peakatteks muinasaja lõpu Eestis oli pealinik ehk linuk. Mõned ajaloolised allikad teatavad, et nii eesti kui ka vadja naised lõikasid abielludes oma juuksed maha. Samas on Soome 12. sajandi matustes säilinud juukseid, mis on peakatte all olnud krunniks sõlmitud. Kuna kirik on juuste lõikamise kombesse kui läbinisti paganlikku alati halvasti suhtunud, võiks arvata, et komme ulatub siiski tagasi eelkristlikku aega. Skandinaaviamaadest on samas teada, et viikingiajal käisid nii tüdrukud kui ka abielunaised pikkade lahtiste juustega. Võimalik, et Soomes, kus Skandinaavia mõjud tugevamad, oli sealset kombestikku ka rohkem üle võetud. Teadaolevalt aeti pea päris paljaks siiski üksnes noorikutel, emaks saades lasti aga juuksed taas kasvada. Eestist kogutud etnograafilistel
28. Millisest vaatenurgast jutustab Odysseuse loo Margaret Atwoodi teos ,,The Penelopiad" (,,Penelopeia"?) Penelope omast naine, kes ootab 20 aastat oma mehe kojutulekut. 29. Millist arengut esindavad hilisantiikaja kirjanduses Symmachuse, Macrobiuse, Claudianuse ja Ammianus Marcellinuse teosed? Kuigi ladina keel oli peamiselt kirikukeel, esindasid nende teosed ladinakeelset paganlikku kirjandust. Ka olid nende autorite teosed oluliseks ajalooallikaks, käsitledes ajalugu ja kultuuripärandit. 30. Mis on barokiajastu kolm peamist kultuurilist ja intellektuaalset suundumust? 31. Mis on Bütsantsi kunsti kaks peamist teemat? Peamisteks teemadeks bütsantsi kunstis olid kiriku- ja keisrivõimu seose kujutamine ning usulised teemad. 32. Mis on kirjanduses cento?
käigus omandas pildil kujutatu ka modelli iseloomujooned. Praegu vaatab meile kahelt Leonardo maalilt vastu pigem kreeklaste rõõmsameelne veinijumal Dionysos (roomlaste Bacchus) kui tõsimeelne jumalamees Johannes. Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. Ka Raffaeli maalil "Nooruke Ristija Johannes kõrbes" (praegu Uffizi Galeriis Firenzes) meenutab tulevane märter paganlikku Apollonit või Hermest. Kuid kõige kaugemale läks oma Johannese piltidega Caravaggio (15731610). Tema loodud Ristija on ilus nooruk, kes sobiks tänapäeval modelliks kuulsatele moeloojatele. Üllatab ka noormehe poos ja ilme. Selline ülikelmikas Johannes nagu meelitaks meid kaasa lööma mingis salapärases lustipeos. Kolme seesugust Caravaggio pintsli all sündinud "Ristija Johannest" saab tänapäeval imetleda Roomas
arvatavasti tähendab edda ka "vaarema". Aastal 1000 ristiusustatud Islandil oli viikingiajast pärinev skaldikunst 13. sajandi alguses, kui Snorri Sturluson tegutses, endiselt au sees. Selle kunsti valdajaid ja mõistjaid jäi aga järjest vähemaks. Skaldikunsti oluliseks osaks olevate kenningite sisuks oli sageli paganlik mütoloogia, mille üksikasju tuli luule mõistmiseks tunda. Snorri Edda oli mõeldud õpperaamatuks noortele skaldidele. Paganlikku mütoloogiasse suhtuti 13. sajandi Islandil kaheti: konsetrvatiivsed kristlased pidasid paremaks paganluse jäänused välja juurida ja mälestuse sellest hävitada. Snorri toetas suunda, mis pidas vana mütoloogiat oluliseks Islandi kultuuri osaks, mida tuleb tunda ja säilitada. Nooremas Eddas käsitleb ta vanu jumalaid kui ammu elanud silmapaistvaid inimesi, keda rahvas hakkas ajapikku jumalatena austama, sest ristiusk oli neile veel tundmatu.
Näiteks ei ole ma rääkinud sõnagi keltide pühast aastast. 14 Aga see ei olnudki minu eesmärk. Minu eesmärk oli näidata, kuidas üks kultuur võib, hoolimata tsiviliseerimatusest, kirjakeele puudumisest ning okupatsioonist arendada ja säilitada oma esiisade uskumusi paljude sajandite jooksul ning mõjutada isegi palju võimsamat religiooni- kristlust. Vaimulikud, kes hilisemas Euroopa ajaloos paganlikku rahvausundit visalt välja püüdsid juurida, kasutades selleks kõige ebakristlikumaid vahendeid, leppisid enamuse keltide jumaluste ning rituaalidega, püüdes neid sobitada kristliku maailmapildiga. Tegelikult läks aga vastupidi ning hoopis keldi vaimulikud võtsid ristiusust üle rahvausundile sobivad tavad. Tulemuseks oli ainulaadne sümbioos, mida tänapäeval teatakse ,,keldi kristluse" nime all. Sellise teoga pole ükski teine põlisrahvas veel hakkama saanud.
valitsusajal (768 – 814). Lisaks sellele rikastus kirik ja arvukad kloostrid annetustest (maa, raha, väärisesemed), mida kingiti vabanemaks pattudest ning kindlustamaks pääsu paradiisi. Lisaks sellele sai kirik sissetulekuid indulgentside (patukustutuse- või patulunastuse kiri) müügist. 2.4. Kristluse levik Euroopas: Ristiusk kujunes Rooma riigi aladel domineerivaks usundiks juba 4.saj. Samas ei suutnud ristiusk paganlikku religiooni täiesti välja tõrjuda. Suure rahvasterände tulemusena Lääne-Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud võtsid aja jooksul vastu ristiusu (n frangid Clodovechi juhtimisel 495), enamasti küll ketserlikul moel (ariaanlus) ning 6.sajandiks oli enamus Vahemereäärsete maade elanikest kristlased. Ristiusu levitamiseks tegi katoliku kirik misjonit (lad k missio – lähetus, saatmine).
uurimustöös ,,Eesnimed ja nend valiku põhjendusi." 2.2.1. Eestlaste muinasusundi põhjal Lapse nime otsustasid Eestis enamasti ema ja isa, kusjuures nõu võisid anda ka vaderid ja lähemad sugulased. Lutsis oli otsustav sõna öelda vaderitel. Setumaal võis aga nime määrata õigeusu vaimulik, kes mõnikord ka vanematega nõu pidas, andes neile valida mitme variandi vahel. Nimeandmise põhimõtetes võib eristada kahte kihistust: kristlikku ja paganlikku, mis ristiusu traditsiooniga kõrvuti püsima jäi. (Valk 2009) 2.2.1.1. Vanemad andsid enda nime Tihti andsid vanemad lapsele ka enda nime, millel on olnud mitmeid põhjendusi: 1) See on kindlustanud lapsele pika elu. Kui noorel abielupaaril edmane laits on sündinu, sis pandase ristmise aigu vanembede nimi. Kui tütarlaits, sis ema nimi. Kui poisslaits, pandas esa nimi, sis ei kuolev seo laits ärä. (Ibid) 2) Oma nime andmisega lapsele on püütud järglaste arvu teadlikult piirata
Tekstid olid kogutud Baierimaal Beuernis asuvas benediktlaste kloostris, kuigi tõenäoliselt pärinevad nad mujalt. "Carmina burana" muusikale on omane väga lihtne ja kergestimõistetav harmoonia. Sugereerivalt ja dramaatiliselt rütmilised osad, kus kasutatakse suurt löökpillirühma, vahelduvad laulvamate ja meloodilisematega, andes omapärasel viisil edasi keskaja maailma sünguse ning lustlikkuse vastuolulisust. Seda muusikat on kirjeldatud ka kui barbaarset ja paganlikku. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega. "Carmina burana" moodustab triloogia "Trionfi" koos helitöödega "Catulli Carmina" ("Catulluse laulud") ning "Trionfo di Afrodite" ("Aphrodite triumf"). 5. Igor Stravinski balletid Stravinski oli alati korrektne, elegantne, korrafanaatik, väga ratsionaalne ja irooniline. Nagu ta ise, on
Ta käskis kahel talupojal lapse uputada. Biograafia mainib, et selline paganlik õigus kehtis ainult niikaua kuni laps polnud söönud. See ka selle lapse päästis: mingi naine söötis talle kiirelt mett (Halbertsma, 1984, lk 28; Siems, 1980, lk 334). Ka Skandinaavias on sarnane reegel eksisteerinud, kuid see õigus oli isal (Siems, 1980, lk 336). Lex Frisionumis on kohe peale seda paragrahvi mainitud, et ema, kes tappis oma lapse, peab maksma kuningale trahvi. Seega on seda paganlikku reeglit tegelikult nõrgestatud. 3.2. Templi rüvetamine Lex Frisionumi kõige viimane säte on ka kõige veidram ja mõistatuslikum. Igaüks, kes rüvetas templit, tapeti jõhkralt: tema kõrvad lõiguti ära, ta kastreeriti ning viidi mere äärde ohverdamiseks. Täpset kirjeldust selle ohverduse kohta ei ole, kuid üks teine allikas heidab sellele valgust: Vita Vulframni kirjeldab, et poised, kes ohverdati, seoti rannale posti külge tõusu ootama. See juhtus Friisia kuningas
135. Nimeta kaks tuntumat meieni säilinud Rooma romaani ja nende autorid. ,,Metamorfoosid" ehk ,,Kuldne eesel", autoriks Apuleius, ,,Trimalchio pidusöök" , autoriks Petronius. 136. Iseloomusta Apuleiuse romaani struktuuri. Peanarratiivi sees on palju novellilaadseid lugusid, 137. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.5. saj ladinakeelses kirjanduses. Innovatsioon ja loomingulisus kanaliseerus kristlike autorite teostesse: nii neisse, mille eesmärk oli rünnata paganlikku kultuuri, kui ka neisse, mis tahtsid paganaid ristiusku pöörata. Suurt leidlikkust näitasid varakristlikud autorid üles ka paganlike zanride adapteerimisel. 1. 2. sajandi paganliku kirjanduse narratiivilembus (biograafiad ja romaanikirjandus) teisenes märtrite elulugudeks, milles seksuaalsuse kirjeldus teisenes omakorda põnevateks seksist hoidumise kirjeldusteks. Seksuaalse puhtuse nõue võis uute kristlike autorite kaitsekõnedes olla välja arendatud fanaatilise võitluslikkuseni. 4
võlvid. Arhitektuur baseerus geomeetrilistele kujunditele ring, silinder, ovaal jne. 12. Kristluse teke ja leviku põhjused Pärast Rooma impeeriumi kokkuvarisemist, valitses Euroopas kaos. Rooma impeeriumi rüpes areneb religioon Kristlus. Pärast Kristuse surma hakkab jõudsamalt levima, arenema. Rooma võim, religioon oli salliv, religioosseid grupeeringuid palju, üks neist Kristlus. Alguse saanud Judaismist. Grupeeringud pidid tunnistama Rooma paganlikku religiooni, siis Rooma tunnistas neid. Kristlased ei soovinud seda teha, tekkis vastasseis, mis kestab mitu sajandit, on väga vägivaldne. Lõpptulemusena 4saj. saab kristlusest Rooma riigi ametlik religioon. Kristluse populaarsus peitus sõnumis, lai levik seisnes õpetuse sisus. Misjonärid lõid algelise kirikuinstitutsiooni- kogudused. Populaarsuse põhjuseks misjonäride usu levitamine. Kristlus rõhutab lihtsa inimese vajadusi ja usku. Vaesuse, tõrjutuse teemat (,, Mäejutustus")
” – Tuleks siiski tähelepanu pöörata, et siin ei ole mõeldud ingli alaliiki, vaid inglit kui funktsiooni ehk Jumala teenrit ja sõnumitoojat). Tiivad kui nähtus on mõlemale olendile – nii inglile kui haldjale – tekkinud pildilise kujutamise käigus. Kuna religioosses kunstis on kehtestatud teatud sümboolika, siis eristamaks ingleid inimesist on hakatud neid tähistama tiibadega. Tiivad on saanud osaks kristlikust märksüsteemist. Ristiusu levikuga kandus see süsteem ka seni paganlikku kultuuriruumi; et inglite ja haldjate juures nähti funktsioonilist sarnasust, nad segunesid ja muutusid ka märgina sarnaseks. Alles ristiusu tavadega sulandunud haldjamuinasjutud ja müüdid kujutavad visuaalselt haldjaid tiibadega. Algselt on nende tiivad sulgedest, nagu ingleil. Kiili- ja liblikatiivad täidavad puhtalt dekoratiivseid eesmärke. Sama eesmärk on haldjate kasvuga manipuleerimisel. Piltsüsteem on
Jutluse keel Ladina keel Emakeel Sakraalehitised on võimsad. Sakraalehitised on lihtsad Kunst Toretsevad ja Jumalateenistusel must valged. Ainstaks ehteks on missad ja liturgiad on altaripilt ja orel Luterikirik hakkas paganlikku mõtteviisi välja surum ja tõi Maades, kus valitses katolikkirik ellu kolm olulist väärtust. 1. Mentaliteet valitses ka paganlik mõtteviis ehk Töö ülistamine 2. Sund mentaliteet praktilise elu poole, eelkõige materiaalse elu poole 3.
Keltide sõled Ümmargused keltide sõled ehk prossid, mis on valmistatud metallist. Skulptuur - Keldi sõdalase kujuke, mis on leitud Prantsusmaalt. Keldi elamu- maja oli ümmarguse kujuga, seinad olid punutud tihedalt okstest ning hiljem kaetud lubjaga. Katus oli koonuse kujuline, mis oli valmistatud õlgede, savi ja loomasõnniku segust. · Viikingid Viikingid olid vahvad meresõitjad ja väga osavad laevaehitajad. Vaenuseisud neile võõra kristliku maailmaga pani neid eriti austama oma paganlikku ja barbaarset kultuuri. Korraldasid väga palju rööviretki, ning merel ei suutnud keegi neid võita. Viikingid jõudsid ka Eestisse, kuid kanda ei suutnud siin kinnitada. 8.-10. sajandil on Skandinaavia viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg. Rikkalikud hauapanused sisaldavad terveid laevu, hulgaliselt relvi, vankreid, saane, piltvaipu, puuskulptuure jne. Viikingite eripäraks on laevade motiivid ja ruunikivid. 1904
kosilastega ja kükloobiga. 29. Millisest vaatenurgast jutustab Odysseuse loo Margaret Atwoodi teos „The Penelopiad“ („Penelopeia“?) Jutustaja roll on Penelopel ja tema kaheteistkümnel teenijannal. „Miks oli vaja teenijannad ülespuua, ja mida Penelope tegelikult mõtles?“ 30. Millist arengut esindavad hilisantiikaja kirjanduses Symmachuse, Macrobiuse, Claudianuse ja Ammianus Marcellinuse teosed? Symmachus, Macrobius, Claudianus ja Ammianus Marcellinus esindavad paganlikku ladinakeelset kirjandust. 31. Mis on barokiajastu kolm peamist kultuurilist ja intellektuaalset suundumust? Barokiajastul valitsesid kolm põhilist suundumust. 1) Vastureformatsioon, millega taheti tugevdada katoliku kiriku mõjuvõimu, pandi alus katoliku kiriku propagandale. Trento kirikukogul (1545-1563) otsustati, et inimesed tuleb läbi tunnete vaimu juurde viia, selleks pidi appi võtma kunsti, mis mängiks inimeste emotsioonidega.
Domitianus, esimene keiser (81-96), kes nõudis enda kutsumist dominus et deus, jälitas nii stoikuid kui kristlasi. Olukord muutus 3. saj. Keiser Septimius Severus keelas 201.a. seadusega astumise risti- ja juudiusku. 3. saj. keskel keiser Deciuse ja Valerianuse ajal alanud tagakiusamine saavutas haripunkti keiser Diocletianuse ja tema kaasvalitseja Galeriuse ajal. Siin võib näha keisrivõimu püüdu kasutada teravnevast kriisist jagusaamiseks ja riikliku ühtsuse tagamiseks senist paganlikku riigikultust. Ideoloogiline ühtsus pidi teenima riigi ühtsust ning nendes tingimustes muutus ristiusk kahtlaseks. Ainujumala nõue muutis kristlased dominus et deus silmis vaenlaseks, sest jumalast keiser ei mahtunud enam pjedestaalile. 2. Kristlik kirik kui riigikirik 3.saj. tagakiusamised ei murdnud ristiusku ning keiser Constantinus leidis võimaluse ja jõu viia Rooma riik koostööle kirikuga. 313.a. ilmus Milaano tolerantsusedikt, mis tunnistas ristiusu lubatuks kogu riigis
Arvatakse, et algkujul on loodud 7.8.saj paiku Põ-Inglismaal, kus põlised anglosaksi valdused ulatusid Sotimaani. ,,Beowulf" räägib sündmustest Taanis ja Lõ-Rootsis, sest 5.saj tungisid keltidest asustatud Briti saartele anglid ja saksid Lõ-Skandinaaviast ja Friisi aladelt. Nad tõid kaasa keele ja muistsed suulised pärimused, mis elasid rahva seas edasi. 7.saj võtsid anglosaksid vastu ristiusu. ,,Beowulf" sisaldab märksa vähem paganlikku sisu kui islandi eepika. Mõnest käsikirjast võib isegi kristlikku sümboolikat välja lugeda, sest ,,Beowulfi" aines võis seguneda ka muistse keldi folklooriga, mille üllad ja suuremeelsed kangelased meenutavad Beowulfi ja Hrothgarit, või jättis 10.saj käsikirja autor paganliku osa välja. ,,Beowulf" on 3000- värsine eepos, mille sisu on tänaseni mõistatuslik. Siin ei räägita jumalatest või kangelastest, vaid paarist sündmusest, kus kangelane võitleb lohega
K�es hoiab ta saua ja s�dant, mis s�mboliseerivad innukat p�hendumust usule. Neitsi Maarjast paremal on p�ha Margaret, kelle jalge all on draakon, m�rkimaks puhta usu j�udu ja v�itu deemonite �le, kes seda murda p��avad. P�ha Barbara tema k�rval hoiab k�es m�rtri palmioksa, mis s�mboliseerib kristlikus kontekstis ka vaimu v�itu lihaliku maailma �le. Barbara selja taha on maalitud torn, kuhu tema paganlikku usku isa oma salaja kristlaseks hakanud t�tre vangistas. Peenelt maalitud taimestik teose esiplaanil meenutab gobel��ne. Taimed ja �rdid on �ratuntavad ning kannavad samuti s�mboolset t�hendust. Kunstnik on meisterlikult detailselt ja tundlikult sidunud sellel teosel maise kauniduse spirituaalse maailma teenistusse, mis r�hutab siinkohal usuveendumuste �igsust. ******* Willem van Herp oli oluline flaami narratiivide maalija, kes spetsialiseerus
patroon abikaasaga. Eesti talupoegade mõttemaailmas juurdus kristlus üldjuhul siiski võrdlemisi aeglaselt, mida kahtlemata soodustas algselt kohalikku päritolu eliidi saksastumine vallutusele järgnevate sajandite jooksul. Paganlike joonte pikaajaline püsimine rahvapärases kultuuris on siiski üldisem nähtus, mis ilmnes väga tugevasti ka näiteks Skandinaavias. Vanad uskumused segunesid uute, kristlike ettekujutustega ning visalt püsisid ilmselt paganlikku päritolu kombed ja riitused. Eesti puhul on ehk kõige hämmastavam, et ristiusk ei suutnud kuni päris viimaste sajanditeni kuigivõrd mõjutada perekondliku eluga seotud tõekspidamisi, mille üle kirik kehtestas enamasti range kontrolli. Ootuspäraselt püsisid vanad kombed kõige visamalt Lõuna-Eestis, aga ka maa ülejäänud osades. Kirikute ehitamine KIRIKUTE EHITAMINE EESTIS Laialdasem kirikute rajamine Eestis algas 13. sajandil
annaabi.ee 
