Vene ehituskunst arenes suurema vormirikkuse, fantaasiakülluse ja maalilise toreduse suunas. Konstruktviine selgus ja loogilisus vähenes. Vassili Blazennõi peakirik Moskvas 16saj. suurim ehituskunsti meistriteos. Kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider, aga fantaasiarohke ja toretsev. Moskva Kreml vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimad müürid. Skulptuur ei olnud Venemaal populaarne. Õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganausu ebajumalaid" meenutavatesse skulptuuridesse. MAALIKUNST Kaunistati mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume. Nagu Bütsantsiski,oli piiblilugusid illustreerivate stseenide ja figuuride paigutus kindlalt määratud. Mosaiike ja freskosi näeb nt Kiievi Sofia katedraalis. Ikoonimaal on vanavene kunstis väärtuslikuim osa ("Vladimiri Jumalaema"). Põhimõte ja tehnika pärit Bütsantsist. Teemadeks lisandusid aga ka kohalikud legendid ja pühakulood see toob kaasa ka
Hiiumaale, Käina valda. 1941. aasta 14. oktoobril tabas kirikut saksa süütepomm, mis läbi kooriruumi lae kukkudes põletas hoone varemeiks. 2004 a. sai kooriruum uue katuse. Kirikul on ainulaadne põhja-lõunasuunaline põhiplaan. 4. Hanila kirik Läänemaa vanimaid kirikuid, mis on ehitatud Liivi ordu algatusel. Kirik ehitati 1270. aastatel, kuid läänetorn valmis alles 1859. Hanila kirikust leiti 18 trapetskujulist hauakivi, millel on paganausu sümboleid. Legend räägib, et ehitusmeistrid müürinud kunagi kiriku seina sisse hane, sellest tulnud ka Hanila nimi. 5.Emmaste Immanueli kirik Kirik asub Hiiumaal, Emmaste vallas. Kirik valmis 1867. aastal. Emmaste mõisa omanik krahvinna Maria Brevern De la Gardie eraldas uue kiriku ehitamiseks oma maadest Nõmme männiku. Emmaste Immanueli kiriku pühitsemine toimus 24. septembril 1867. Emmaste Immanueli kirikut kasutab EELK Emmaste Immanueli kogudus.
Lisaks sellele oli vaja piibli keelele leida vastsed eesti keelest, sageli tuli luua uued sõnad. Seda sisuliselt oli tegemist keelekonverentsidega, kuid üksmeelele ei jõutud - piibel jäigi tõlkimata. Omamoodi raskendas olukorda veel ka asjaolu, et Eestis eksisteeris kaks kirjakeelt - Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti. 5. Millega läksid kultuuri ajalukku .. J.Jhering - kuulsaim piiskop Rootsi ajal, kes kindlustas luteri kiriku positsiooni Eestimaal. Võideldes paganausu vastu ja jahtis nõidu. H.Samson - Liivimaa kindralsuperintendent, kes oli jesuiitide äge vastane, otsis nõidu, koostas nende äratundmiseks spetsiaalse nn välimääraja. J.Hornung - koostas ladinakeelse eesti keele grammatika, mis ilmus 1693. aastal A. ja A. Virginius - andsid Lõuna-Eestis 1686. aastal välja lõunaeestikeelse Vastse testamendi J.Skytte - Liivimaa kindralkuberner, üks oma aja haritumaid rootslasi, kes asutas 1632 a Tartu ülikooli
temaatikas. Sisse on viidud keeruline kristlik sümboolika. Igapäevastes motiivides on vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Vähe seinamaale on säilinud. Reljeefkunst. Ehiti sarkofaage. Temaatika võetud Piiblist. Reljeefikunst hakka levima, kui ristiusk lubatuks sai. Rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Monumentaalsust ei peetud oluliseks. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kujult ja stiililt sarnanevad kristlikud sarkofaagid täielikult paganausu sarkofaagidega. Säilinud ainult Itaalias. Tekkis Idas. Hellenistlikul ajastul ja Roomas kasutati peamiselt põrandate kaunistamisel. Pind kaetakse lubja- või kitikihiga ja sellesse vajutatakse värvilised või kuldsed kivi- ja klaasitükid. Raske teostada detaile. Voorusteks: vastupidavus, dekoratiivsus ja monumentaalsus. Kujutised tihti sümboolset laadi.
VladimirSuzdalimaa arhidektuur(12.saj. lõpp13.saj. alguses, erandlikud reljeefsed kaunistused, Uspenski kirik Vladimiris, Dimitri katedraal Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres) Moskva Aristotele Fioravanti (Uspenski kirik) Kizi saarelt pärit puukirikud(15.sajand) Vassili Blazennõi peakirik Moskvas(16.sajand) Vanavene ilmaliku kultuuri mälestusmärgid (kindlustusarhidektuur Moskva Kremli müürid) Skulptuur "paganausu ebajumalad" Vanavene arhitektuur ja maalikunst Sofia peakirik Kiievis. 10171031. Makett Vanavene arhitektuur ja maalikunst Püha Sofia peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18.saj. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 11931197
taevasse vaid jõukad inimesed. Jeesus levitas aga oma usus seda, et tema jumala ees on kõik võrdsed ja rikkuse järgi pole keegi eelistatud. Palvetamine ja uskumine vaid temasse olid ainsad vajalikud eeldused. Eks vaene lihtrahvas saigi õnnelikuks annetuskulud vähenesid, seisuse järgi jumalariiki pääsemine kadus ja kõik olid rõõmsad. Kui vaesed ei suutnud paganausku oma seisuse tõttu kannatada, siis rikkamatel oli teistsugune probleem nad olid liiga rumalad, et paganausu süsteemi täielikult mõista. Niipalju jumalaid ja erinevaid rituaale olid nende jaoks liiga keerulised, ainult ühe jumalaga kristlus oli nende jaoks imehea võimalus oma tähtsat aju mitte enam vaevata ja lasta sellel rahulikult puhata. Nii olidki nad pika mõtlemise peale nõus oma usku vahetama. Veel üheks põhjuseks võib lugeda seda, et rahvas oli sügavalt pettunud vanades jumalates ja nad lootsid kristluselt saada abi oma probleemide lahendamiseks. Nad olid aastaid palvetanud,
Kunsti sisu on kristlik, vorm hilisantiikne, idamaine. Varakristlikul kunstil on määrav osa keskaja kunsti (romaani, gooti stiili) kujunemisel. Ajalooline taust: Kristlus tekkis ajaarvamiste vahetuse paiku. Kuna kristlus jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kiusati kristlasi taga esimesed paar sajandit (alates keiser Nerost peale Rooma tulekahju aastal 64). Aastal 313 andis keiser Constantinus välja Milano edikti sellega sai ristiusk lubatud usuks (paganausu kõrval). 380 sai ristiusk ainsaks usuks, riigiusuks. Kiriku organisatsioon kujunes 2.-3. sajandil, lõplikult 5. sajandil. I Arhitektuur Kui ristiusk oli alles taga kiusatud, ei saanud kristlased endale hooneid ehitada. Koos käidi kodudes, looduses. Tähtsad kooskäimiskohad olid katakombid maa-alused matmispaigad. Osalt looduslikud, osalt kaevatud. Rooma linna all oli katakombe 900 km. Surnud maeti nissidesse. Suuremates ruumides peeti jumalateenistusi.
o. ka teiste õnnistuseks elama. See oli tema suur Jumala õpetus! - Kui siis tema mõistuse tähelepanemist neile tahtis õpetada, siis peame need kirjad, mis tema õppijate käest meie kätte saanud, nõnda ära seletama, kui meie ajal inimesed räägivad. Peterson ei piirdu fanaatiliselt ainult ristiusu ideedega, vaid leiab ka muistsest paganlikust Kreekast mehi, kelle vastu ta aukartust tunneb ja kelle elukommete järele ta tahab elada. Ta ühendab endas ristiusu ja paganausu ideed, lepitab Kristuse Diogenesega. Petersoni arvates peab inimene küüniku kommete järele elama: peab olema vähenõudlik elu vastu, peab piskuga leppima. Inimene ei tohi lasta ennast veedelda igasuguseist tühjadest ,,asjadest. Mida vähemaga inimene lepib, seda õndsam ta on. Peterson mõistab hukka kõik tühjad kombekesed, moe järeleahvimise jne. Tema ei tunnusta seda põhimõtteliselt ja seepärast käib
Neid kohustati ennast ristida laskma ja määratud maksusid maksma (v. näit. L. H. XXX, 5; XXIX, 4). Neid kohustati juhtuval korral ka ristimist alal hoidma (baptismum servare, XX, 6). Suur osa ristiti enamasti sealsamas, teiste ristimist jätkati siis pärast. Iseenesest jääb võimalus lahtiseks, et kõik ennast ometigi ristida ei lasknud. Teised olid ennast ristida lasknud, aga heitsid ristimise enesest pärast jälle ära, juhtuval korral ennast tast paganausu kombe järele puhastades. Teistel jälle ei olnud ristiusust muud kui ristimine ja pidasid muidu paganusest kinni. Teiselt poolt võiks iseenesest oletada, et oli ka vastristituid, kes hakkasid ristiusu poole hoiduma. Et teada saada, kuidas eestlaste seas ses suhtes tegelikult lugu oli, tuleb sellest ajast pärit olevaid kirjutusi läbi vaadata ja püüda nende põhjal, kui võimalik, selgusele jõuda.
suhteliselt vähe on kindlustusarhitektuuril, Novgorodi, Pihkvat ja Irboskat Moskva Kremli müürid on tuntuimaks näiteks Skulptuur Leidis Venemaal vähe Õigeusu kirik suhtus Ümarplastikast ei saa üldse rääkida viljelemist. sallimatult paganausu ebajumalaid meenutavatesse skulptuuridesse Maalikunst Koos arhitektidega tulid Bütsantsist võeti üle Kreeka meistrite töö on Ka hiljem jäid Bütsantsist Bütsantsist ka kunstnikud, tehnilised võtted ja ntx mosaiigid ja freskod pärit traditsioonid küllalt
313 Milaano ediktiga kehtestas usuvabaduse ja seega legaliseeris ristiusu. Ristiusk muutus Constantinuse ajast alates keisrite soosingul kiiresti Rooma impeeriumi peamiseks religiooniks. 324 sai kogu riigi ainuvalitsejaks. 325 juhtis Nikaia kirikukogu, kus ariaanlus kuulutati hereesiaks. 330 muutis Konstanitinoopoli (senise Byzantioni) impeeriumi pealinnaks. Julianus Apostata (361 363) püüdis taastada paganausu positsioone Rooma riigis. Pärast tema surma sõjaretkel Mesopotaamiasse Pärsia vastu paganausu taastamisest loobuti. 375 purustasid idast Musta mere põhjaranniku steppidesse tunginud hunnid gootide riigi ja alistasid goodid oma ülemvõimule. See vallandas nn Suure rahvasterändamise. Osa goote nn läänegoodid asus Balkanile, kus neil puhkes konflikt Rooma riigiga. 378 purustasid läänegoodid Konstantinoopoli lähedal Adrianoopoli lahingus Rooma väe. Keiser Valens langes
Nõiad, nende karistused. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eesti- kui Liivimaal konsistoorium (-kirikuvalitsus ja kohtuorgan). Vaimulikkonna etteotsa seati piiskop ja Liivimaal superintendent. Luteri kiriku taastamist organiseerisid: Piiskop J. Jhering H.Samson Seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, selleks võideldi nii katoliku kiriku kui paganausu vastu, otsisid agaralt nõidu. Andis välja esimese eestikeelse aabitsa. 1626.aastal andis välja juhendi nõidade ära tundmiseks. Joachim Jhering töötas välja lisaks aabitsa tegemisele ka range ning ajastule iseloomulike kirikukaristuste süsteemi (mitmesugused rahatrahvid, häbipingil põlvitamine ja kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine). Hermann Samsonist sai aga luterliku fundamentalismi silmapaistvaim esindaja. Tema poolt
Sagedane motiiv oli rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga, mida kutsutakse krutsifiksiks. Romaani skulptuuride proportsioonid olid väga ebaloomulikud, tavaliselt kujutati inimfiguuri väikese peaga ja ülearu pikkade jalgadega. Hoolimata religioonist elasid romaani kunstis edasi ka rahvalikud jooned. Sageli kasutasid kiviraidurid kirikute kaunistamisel fantastilisi loomi, millel polnud midagi ühist ristiusu dogmadega. Kirik suhtus rahavakunsti vaenulikult, nähes selles paganausu kajastust. Sama arvati ka antiikskulptuuri kohta. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Rõivad ulatusid maani ning katavad keha endiselt täiesti kinni. Riidevoldid mõjuvad väga loomulikuna,
madu), kuri vaim (kolme piaga kuri vaim, vanahalv) „Lohetapja“ müüt Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist võ millegi lõpetamist Iidse initsiatsiooniriituse peegeldus „Lohetapja“ legend Kristluses võit paganausu üle Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta Lohetapja - Müüdis - Muinasjutus (ATU 300) - Legendis Täpne koht, materiaalne tunnistus Kinnitab audentsuse Tuntumad muinasjutusüžeed kaasajal Linda Degh & Andrew Vazsonyi (1993) – tosinkond süžeed: Tuhkatriinu (ATU 510) Lumivalgeke (709) Rapunsel (310) Abistaja nimi (Ruuben Tirts) (500) Uinuv kaunitar (425A)
allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene. Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist. Ta on iidse initsiatsiooniriituse peegeldus Lohetapja muinasjutt arhiiviskirjeldused on üsna üksluised, enamasti tegelaseks mitmepealine madu, kuri vaim, mis tihti seotud veega. Siis veel kahejalgne saatan ja suur konn. Lohetapja legend kristluse võit paganausu üle. Tegelasteks üle 60 erineva katoliku pühaku, eriti olulised nt Püha Jüri, Püha Miikael ja Püha Margareeta. 35. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta kahte kohapärimuse väljaannet. Kohapärimus on kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Kohapärimuse väljaanded: Mari-Ann Remmel ,,Mõisalegendid. Harjumaa" (2008) ja Vaido
Sisserändamine. 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. Jutustatud esimeses isikus, kui jutt edukas, siis korratakse, olnud alati populaarne. 30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Müüt: kujutab teatud piirsituatsiooni, mingi riigi või korra loomist või lõpetamist. Muinasjutt: pigem madu, Kreutswaldil ka konn. Legend: täpne koht, materiaalne tunnistus, kinnitab autentsust. Kristluses võit paganausu üle. 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? Muinasjuttude süzeede tüüpideks jaotamine, Aarne-Thompson-Uther=ATU 32. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta vähemalt kahte kohapärimuse väljaannet. Kohakeskne proosatekstis folkloor, sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused. „Pühad kivid Eestimaal“, „Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus“ 33. Kõrvuta [R
kohal inimestevahelisel suhtlemisel. 30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Müüdis-sageli seotud piirsituatsiooniga, mingi korra loomise või lõpetamisega. Legendis on teada aga sündmuse kindel koht ja legend justkui selgitab sellesse kohta maha jäänud märgi teket või vastupidi märk kinnitab legendi toimumist. Kristluses on lohetapja legend seotud võiduga paganausu üle. Piiblis peaingel Miikael võitleb lohega, võidab, lohe/kurat saadetakse maapeale. Muinasjutus- kuningas peab lohele (või analoogsele olevusele) tütre söögiks andma, et katastroofi ära hoida, nt et lohe ei hävitaks linna või riiki. Kuningas otsib kangelast kes lohega võitleks, vastutasuks lubab oma tütre naiseks. Leitakse kangelane, kes võidab lohe. 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU?
Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel Romaani skulptuuri tellijaks oli kirik. Rahvale oli vaja kaunistamisel fantastilisi loomi, millel polnud midagi ühist pühakirja piltlikult selgeks teha, sest jumalateenistusi peeti ristiusu dogmadega. Kirik suhtus rahavakunsti vaenulikult, ladina keeles ja rahvas ei mõistnud seda. Sellest tuleneb ka nähes selles paganausu kajastust. Sama arvati ka romaani skulptuuride religioosne sisu ja seepärast antiikskulptuuri kohta. nimetatakse kirkute skulpturaalseid kaunistusi "vaeste Piibliks". Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist. Kõige populaarsem oli Viimse kohtupäeva stseen, ROMAANI MAALIKUNST
Constantinu Vana-Rooma keiser, Tõusis esile Diocletianuse tagasiastumisele järgnenud s kodusõdade käigus ; sai kogu riigi ainuvalitsejaks; Milaano ediktiga kehtestas usuvabaduse + legaliseeris ristiusu; juhtis Nikaia kirikukogu; muutis Konstanitinoopoli impeeriumi pealinnaks. Theodosius Vana-Rooma keiser; Tema nimele lisatakse ka "Gootide Sõber". Suur Konstantinoopoli kirikukogul kuulutas kristluse Rooma riigiusuks. Algas paganausu riiklik tagakiusamine. 394 tõusis kogu Rooma riigi ainuvalitsejaks, ühendades impeeriumi viimast korda ühe keisri võimu alla. Alarich läänegootide kuningas; tema juhtimisel vallutasid läänegoodid Rooma ja koos orjadega panid linnas toime kohutava rüüstamise. Aetius keiser Valentinianus III usaldusalune. Oli viimane Rooma riigimees, kes suutis suurt osa impeeriumi lääneosast enamvähem keskvõimu kontrolli all hoida
jutustamise elementidel 30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Müüt: Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene. Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist. iidse initsiatsiooniriituse peegeldus Legend: Kristluses võit paganausu üle. Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta Muinasjutt: üsna üksluised – enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme piaga kuri vaim; vanahalv; 12-peaga metsaline), mis tihti seotud veega (mereelukas; mere vana tont; merekurat). Kahejalgne saatan. Eestipäraselt konn (loheomadused üle kantud) Kreutzwald. 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU?
Mis on sarnane ja mis erineb? „Lohetapja“ müüt • Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene • Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist • iidse initsiatsiooniriituse peegeldus „Lohetapja“ legend • Kristluses võit paganausu üle • Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta „Lohetapja“ muinasjutt lohe kirjeldused arhiiviteksides : • üsna üksluised – enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme piaga kuri vaim; vanahalv; 12-peaga metsaline), mis tihti seotud veega (mereelukas; mere vana tont; merekurat).
kaeti telkkatusega. Alting toimus suvel ja kestis kaks nädalat. Altingil sõlmiti tutvusi ja lepiti kokku kosjakaupades, seal toimusid ka rahvamängud ja spordivõistlused. Altingi istungite ajal püüti enamasti rahu säilitada, kuigi seal toimusid ka kahevõitlused. Seadusi kuulutati Altingil välja Seaduse Kalju juures ja seda pidi tegema selleks valitud seadusekuulutaja. Rahvavõimu aegadel olid maa valitsejateks paganausu preestrid goodid ja sugukondade ülemkiht hövdingid. Kõik goodid koos moodustasid seadusandliku ja kohtukogu. 16. Miks Hrutr oli tülis Unnriga? Sest Unnri isa soovis Hrutrilt vara tagasi, mis kulus pulmade korraldamiseks aga Hrutr kutsus ta hoopis kahevõitlusele ja ütles, et kui Mördr peaks võitlusest keelduma, siis peab ta oma varanõudmisest keelduma. Unnr oli pahane, et Hrutr kasutas vana meest oma jõuga ära lihtsalt. 17. Hallgerdri ja Bergthora lugu
,,Nõiakultus Lääna-Euroopas"- ajal, mil sir James`i käsitlus viljakultustest oli lummanud tervet põlvkonda kirjanikke. Franzerilt kõjutusi saanud, egüptoloogi haridusega Murray väitis, et Euroopa nõiakunst on iidne viljakususund, mis rajanes sarvilise jumaluse Dianuse kummardamisel.. Tänapäeva ajalooteadus on Murray teesist koos kõigi selle teisenditega lahti öelnud. Teadlased on Murray väiteist taganemisega isegi liiale läinud, sest kindlasti leidub keskaja nõiakunstis paganausu relikte. Ent samas on tõsi seegi, et Murray tees tervikuna paikapidamatu. Mingi antiikajast läbi keskaja kuni tänaseni kestnud selgepiirilise viljakuskultuse konseptsiooni muudavad kahtlaseks eksiarvamused: 1) Algseks usundiks, millest nõiakunst Murray väitel pärined, oli Dianuse kultus. Sellist kultust pole kunagi olemas olnud; preili Murray pani selle kunstlikult kokku üksteisest lahus arenenud ja täiewsti erinevate kultuste tunnusjoontest Väike-Aastasit kuni Walesini
Kreutzwald võttis aluseks traditsioonilise lohetapmise muinasjutu, soovis lohe omadused eestipärasemale olevusele üle kanda. Müüdis - Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe esineb iseseisva olendina alla neelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene; Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist; iidse initsiatsiooniriituse peegeldus. Legendis - Kristluses võit paganausu üle; Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta. Kõigis (ilmselgelt) tapetakse halba tõotav lohe ja hea saab võidu. Usunditeadetes - Püha Jüri mälestuspäev andnud tavatul hulgal tegevusjuhendeid, mis seostuvad maoga; Püha Jüri (Georg) hobuse seljas hobuste patroon. 35. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta kahte kohapärimuse väljaannet.
Rootsi ajal sai alguse ka Eesti rahvaharidus.: 1684.a. asutas Bengt Gottfried Forselius koolmeistrite seminari, kus hakati õpetama külakoolide õpetajaid. Esimesed külakoolid (õpetatakse usuõpetust, laulmist, lugemist ja kirjutamist) 17.saj. Eesti kirjakeele uurimise algus. Probleem on kas võtta kirjakeele aluseks põhja- või lõuna-eesti keelemurre. 1640-1740 nn. nõiaprotsessid Eestis (naised, erakud ja maaravitsejad, endised paganausu targad) Karl XI (1660)-1672 – 1697) Üle tüki aja Rootsi kuningas, kes ei sõdinud kogu aeg. Teostas siseriiklike reforme Liivimaal: 1680-1681 viidi Eestis läbi reduktsioon (mõisamaade riigistamine) Vähendas talupoegade koormisi, viies sisse vakuraamatud kus kõik talupoja kohustused kirjas olid. Riigimaadel pärisorjuse kaotamine, valmistades ette pärisorjuse täielikku kaotamist. Riigistamise vastu on siinsed mõisnikud – Joh
/Valk, lk 21/ Lisaks nimetusele on Tondimäega seotud palju legende, mis enamasti on kõik negatiivse alatooniga. Küll on seal põletatud katkuohvreid, keldris piinatud inimesi, on seal asunud kurja kupja haud, tonte on seal päise päeva ajal nähtud jne. Lisaks väga sügavale juurdunud usk seal asunud kloostrist. Mis seal siis oli? Kas oli seal kunagine eestlaste vana usuga seotud paik, kuhu tsistertslased oma ristiusukabeli rajasid? Kristlastele oli omane paganausu paikadesse omi kirikuid-kabeleid-kloostreid rajada. Võis ehk ikkagi kõige esimene puust kabel asuda Tondimäel endises kultusekohas? Mungad demoniseerisid vanad jumalad. Uuri sakraalne ala oli niivõrd võimas, et sinna nad ei söendatud esialgu oma asupaika rajada, vaid valisid midagi ääremaisemat, mis oligi tsistertslastele kohane. Süngetele legendidele võis anda hoogu ka nälja ja katkude ajal mõisnike uhkeldav elustiil, mis ilmselt päris palju lihtrahva tööd ja higi nõudis.
16. sajandi ehituskunsti suurimaks meistrietoseks on peetud Vassili Blazennõi peakirikut Moskvas. See on kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider aga fantaasiarohke ja oretsev. Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe säilinud. Kõige tähelepanuväärsem osa selles on kindlustusarhitektuuril. Moskva Kremii müürid on vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimaks näiteks . Skulptuur ei leidnud Venemaal kuigi palju viljelemist. Õigieusu kirik suhtus sallimatult paganausu ebajumalaid meenutavatesse skulptuuridesse. Suuremad on saavutused vanavene maalikunstis. Koos arhitektidega tulid ka kunstnikud, kes kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume. Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja ka seinamaalide süsteem. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on aga ikoonimaal. Esimesed ikoonid legendaarse kuulsusega Vladimiri Jumalaema tooti Bütsantsit ja sealt pärineb ka kogu ikoonide põhimõte ning maalitehnika. 2
Roskilde piiskopkonnad. XII sajandi keskpaiku jõudsid Taani tsistertslased, kes viisid ristiusustamise lõpuni. Norra ühendamine oli raskem: u. 872-u.933 valitses Harald Kaunisjuus, kes suutis riigi ajutiselt ühendada. Pärast tema surma algas julm võimuvõitlus ja kodusõjad, mis lõppesid u 970, kui Taani kuningas Harald Norra vallutas. 995 Olav Tryggvasson (suri 1000) vabastas Norra, tugevdas kuningavõimu nii palju, et talle allus kogu rannikuala. Ta oli kristlane, kes purustas paganausu templeid ja pühapaiku, kuid ei saavutanud suurt edu. Olav Püha (1015-1029) võimu tunnustati juba sisemaadel. Tema korraldatud misjon oli vägivallast edukam, kuid ristiusk levis laiemalt alles pärast tema surma.1028 langes Norra Taani alla. Iseseisva ühendatud Norra lõi Harald Hårdråde aastal 1047. Piiskopkonnad rajati Norras alles XII sajandil. Rootsi riik tekkis umbes 1000, kuningas Olof Skötkonungi ajal ning oli struktuurilt
Tänapäeva ortodokssele matuserongile on iseloomulik aastatega muutumatu kord: vaimulikud lähevad rongkäigu ees, preester kannab risti või ikooni, seejärel viiakse välja kirstu kaas (kitsa küljega ettepoole), seejärel puusärk. Järgnevad sugulased ja teised matusekülalised ( 1999: 522). Ilmaliku või poolkristliku matuserongi struktuur oleneb konkreetse perekonna uskumustest ja tõekspidamisest, küsitakse nõu leinakorraldajalt või tuttavatelt, mille tõttu segunevad ristiusu, paganausu ja nõukogude ajal väljakujunenud tavad. Kuid kindlasti on igale matuserongile iseloomulik ees kantav hauarist või -plaat, pärjad ja muusikasaade. Rongkäik läheb matuseautoni, kirst asetatakse sõidukisse jalad ees. Liikumise marsruut on tavaliselt matusekorraldajaga läbi mõeldud nii, et liikumine toimuks kogu aeg ühes suunas. Tagurdamist välditakse. Matuselistele jagatakse mustad leinalindid ning need pannakse enne rongkäigu alustamist autodele
annaabi.ee 
