-Eellugu: Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. -Põhjused: Muistne vabadusvõitlus algas, sest sõdijad ei suutnud kompromissi leida. Eestlasi taheti ristida, aga nood seda ei soovinud. Algas rüüsteretkega Ugandisse. -Algusperiood 1208-1212: Tõenäoliselt 1208. aasta suvel toimus latgalite ja saksa ristisõdijate sissetung Ugandisse, mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Ugalased
saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel Riia kandis lahing, kristlased võitsid küll selle, kuid Bertold hukkus. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased
Muistne Eesti Vabadusvõitlus: Mis ta oli? Miks kaotati?(1208-1227) Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1208. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt Ugandi eestlastega, kellele heideti ette kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. Konflikti ei suudetud
ka normannid, kuid nad rahunesid, kui võeti üle ristiusk. Läänekristluse piiride laiendamise soovi tõttu hakkavad toimuma ristisõjad. Ristiretkeile mineku jaoks oli vaja raha koguda, sest varustus ei olnud sugugi mitte odav. Sõdima motiveeris neid usuline motiiv. Võitjaks jäid nii siis, kui sured usu eest võideldes, kui ka siis, kui naased elusana. Siis ootas sõdijat au ning kuulsus. Ridtisõdade edasitungi suundadeks oli Jumala maa ehk Jerusalem, viimaste paganarahvaste alistamine (liivlased, eestlased, leedukad) ning Hispaania. Jerusalemma vallutamisel rajati viis kristliku riiki, mis olid vaimulikud rüütliordud. Vanim ordu oli Benedictlaste ordu. Selle tagajärgedeks oli aga Lääne-Euroopa ja Bütsansi lõhenemine ning moslemite ja ristiusu vahelise lõhe suurenemine. Ilmalikuks võimuks loetakse rüütliseisust. Feodaaltsivilisatsioonis elava inimese kõige olulisemaks toetuspunktiks on usk, kirik ja lääniisand
Liivlased olid vallutatud ja ristitud aastaks 1208 (kiire ristimine: Kaupo e. Liivlaste vanem võttis vabatahtlikult ise selle usu vastu ehk siis ka tema alamad pidid selle vastu võtma) Võnnu (kuulub Lätile. Saame Lätis võidelda Saksa rüütlitega, kes tahtsid tundiga Eesti aladele) LIIVIMAA RISTISÕJAD: Läänemere pk. 12 saj II poolel muutus jõudude tasakaal (paavst lubas püha maale mineku asemel sõjaretkele paganarahvaste vastu.) vendi ristisõjad (ligikaudu 40 aastat kestnud) liideti Läänemere lõunakallas kristliku Euroopaga edasi pöördus valitsejate + usulevitajate tähelepanu Läänemere idakaldale uued vallutused saksa kaupmeeste ligipääs Läänemerele -(ühelel vallutatud alale rajati Lübeck e. Sakslaste idaretkede värav) lõppsiht oli Venemaa, vahepeatusteks olid Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad saksa kaupmehed saavad läänemere idakalda sagedasteks
tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1165. aasta paiku määras Lundi peapiiskop Eskil Eestimaa piiskopiks prantsuse päritolu munga Fulco, kes käis tõenäoliselt kahel korral (1170
sajandil Skandinaaviasse, 13. sajandil olid Baltimaad viimased paganlikud maad Euroopas. 3. Kristluse levitamine Läänemere idakaldal, selle põhjused. Esimesed katsed Fulco ja Nicolaus Eestis. Soome vallutamine Rootsi poolt. Lübecki linna rajamine ning Saksa kaupmeeste huvi Daugava jõe vastu. Rootsis ja Taanis oli keelatud paganatega kauplemine, mööda Läänemerd ning Daugava jõge oleks olnud hea kaupa transportida. Aktiivseks muutusid paganarahvaste mereröövlid. Fulco määrati eestlaste preestriks ning Nicolaus oli tema abiline. Soome ristiusustati ja vallutati rootslaste poolt. 4. Misjonäride jõudmine Liivimaale ehk Maarjamaale Meinhard ja Theoderich. Meinhard ja Theoderich saabusid siia Saksa kaupmeestega ning pidid alustama misjonit. 5. Kaupo isik. Kaupo ristimine, tema edasine tegevus. Kaupo oli liivlaste, täpsemalt Turaida vanem. Ta oli esimene liivlaste vanem, kes
vastu 18.-19. sajandil? 18.-19.sajandil tekkis Euroopa mõtteloos huvi folkloori vastu, kuna levisid: Valgustusajastu ideed pöörati rõhku vaimsetele otsingutele. Näiteks Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. Nt ka A. W. Hupeli tegevus kandis valgustusideid; Ajaloofilosoofia (18.saj) nt Giambattista Vico ideed: muinaskultuuri väärtustamine (paganarahvaste peesia, mütoloogia), arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; (Rahvus)romantism nt estofiilide rahvaluule alane tegevus (19.saj) 12. Missugused olid J. G. Von Herderi olulisemad folkloristika alased ideed? Käsitlus rahvast (volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; Käsitlus kunstpoeesiale vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest; Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust;
Nendega sai seilata, et tuua varustust ja mehi. *Loodi Lüübeki linn, mis oli Läänemere lõunaalade tugipunkt. Põhjused: *Rootslased,Taanlased,Sakslased tahtid oma alasid laiendada.*Saksa kaupmeeste soov laiendada oma kaubateid. *Ristisõdijad tõid siia uue usu. Toimus võitlus kahe kiriku vahel Huvirühmade eesmärgid: 1. Saksa kaupmehed-Ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning nad lootsid teha lõpu paganarahvaste mere-ja rannaröövidele. 2. Orduvennad-Olid üheks tähtsamaks ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. Patud taheti andeks saada. 3. Liivlased-Nad olid sunnitud sõdima. Latgalid-Olid sammuti sunnitud. Nad lootsid ka sakslastelt vastu abi saada, kui nad peaks Eestisse tulema. 4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust. Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ristisõdijate keskus.
tegevusega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159 taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste tugipunkt Läänemere-reisidel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks Saksa kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased. Idamisjoni vastu tundis huvi ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning jäänud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1165. aasta paiku määras Lundi peapiiskop Eskil Eestimaa piiskopiks prantsuse päritolu munga Fulco, kes käis tõenäoliselt kahel korral (1170. aastate paiku) Eestis paganaid
W. Hupeli tegevus. Kui esmalt kirjeldati nende maad, 18. sajandi alguses loodusolusid. Tehti uurimisreise Siberisse jne. 18. sajandi lõpupoole hakati kirjeldama ka rahvaid, rahvaste eristamiseks ja klasifitseerimiseks, nende kommete, laulude, keele alusel. August Wilhelm Hupel - rahvaluule, etnoloogia aluse panija Eestis. Side olemas kohalike inimestega. 18. sajandi ajaloofilosoofia * nt Giambattista Vico ideed: - muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine, - arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest - soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Johann Gottfried von Herder – suur saksa õpetlane. Tuntud ja teatud esimese maailma rahvalaulude kogumiku avaldajana. Maailma eripaigust rahvalaule kokku koondanud. Kogumikus ilmusid ka esimesed Eesti rahvalaulud 4. loeng Liina Lukase teksti lugemise põhjal: Eesti rahvaluule ja baltisaksa kirjanduse suhetest 18
,,Cosmographey" (1588). Kohtudokumendid (17.saj) nt teated usundiliste arusaavade ja rahvalaulude kohta. 12. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. August Wilhelm Hupel (1737-1819) kogus andmeid eestlaste, liivlaste vaimuelude ja kommete kohta. Andis välja etnoloogia ja rahvaluule alase peateose ,,Topographische Nachirichten von Lief und Ehstland". Giambattisca Vico (1668-1744) väärtustas muinaskultuuri(paganarahvaste poeesiat ja mütoloogiat. Oli arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest ja soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Teosel ,,Scienza Nuova" on oluline mõju järgmistele uurijatele. Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) hakkas koguma eesti rahvajutte ja rahvalaule, neid avaldama. Väärtustas ka eesti keelt. 13. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika kui teadusharu kujunemist?
saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. Kuna tolleaegse geograafilise arusaama kohaselt elasid need rahvad Issanda Haua (Jeruusalemm) vahetus läheduses, siis oli mõistetav, Püha Maa vabastamise kõrval peeti oluliseks ka lähinaabrite ristiusustamist
aastatel; 1666.a. Muinsuste
Kolleegium)
- Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja
eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera
aastatel; 1666.a. Muinsuste
Kolleegium)
- Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja
eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera
August Wilhelm Hupel (1737-1819) õppis Jena ülikoolis 1754-1757 1760-1763 Äksi pastor 1763-1804 Põltsamaa pastor Rahvaluule alane peateos ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" I-IV (1774- 1789) Hupelist: Jürjo, Indrek 2004. Liivimaa valgustaja A. W. Hupel 1737-1819. Tallinn: Eesti Riigiarhiiv. 18. sajandi ajaloofilosoofia Nt Giambattista Vico (1668-1744) ideed: o muinaskultuuri (paganarahvaste peoeesia ja mütoloogia) väärtustamine; o arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest; o soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; o Vico ,,Uue teaduse" oluline mõju järgmistele uurijtatele, sh Jhann Gottfried von Herderile; Esimene euroopa autor, kes väärtustab folkloori. Johann Gottfried von Herder (1744-1803) Õppis Königsbergi ülikoolis; töötas 1764-1769 Riias; Avaldas mh
saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta 14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? suhtumine rahvapärimusse muutub 18. sajandi teisel poolel, kui varasem tauniv hoiak paganlike ebausukommete suhtes muutub folkloristlikuks huviks ning enamgi veel, rahvaluules hakatakse nägema rahvuskultuuri loomulikemat allikat ja luule eeskuju. 1. Nt Giambassta Vico (1668-1744) ideed: – muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine, – arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, – soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; 2. Johann Gottfried von Herder (1744 – 1803) - käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; • käistlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); • arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); • eeskuju ja
pühades reliikviates (pühakuga seotud ese/atribuut). Oli arusaam, et maine elu on patune ja usk on valitsev seega inimesed läksid kloostrisse, et end täielikult Jumalale pühendada. RISTISÕJAD Ristiusu kirik oli tugevnenud, eesmärgiks oli oma piire laiendada: 1) Püha sõda-uskmatute (muhameedlaste) vastu, et vabastada Jeruusalemm. Bütsantsi keiser palus ka abi (Rooma paavstilt), sest riiki hakkasid tungima türklased 2) Kristluse piiride laiendamine ja viimaste paganarahvaste ristimine 3) Rekonkista- Hispaania tagasi vallutamine moslemitelt oli alanud juba 711.a, see jätkus kuni 1492.a. Idee pühast sõjast kui õiglasest sõjast uskmatute vastu Augustinus: sõjad võivad olla õiglased kui neid peetakse kiriku kaitseks. Relvastatud palverännak (ristisõda), milles osalejad said patukaristuse kustutuse (osalesid jõukad ülikud) Rüütlid otsisid uusi väljakutseid Lihtrahvas- patukarituse kustutus
saj.), jt. Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri “Cosmographey” (1588); Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta – Vaata lähemalt: Laugaste, Eduard 1963. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu I. Tallinn. 13. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. Giambaqsta Vico (1668-1744) ideed: - muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine, - arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, - soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; - Vico “Scienza Nuova” (1725) oluline mõju järgmistele uurijatele, sh. Johann Gosried von Herderile Herderi ideed: • käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid;
Preester Henrik on oluline just informatsiooni vahendajana teise maailma kohta, kuhu meie esivanemad kuulusid. Henrik ise oli tüüpiline kristlik-katoliikliku maailma esindaja; kristliku imperialismi vaimustatud kuulutaja ning neitsi Maarja võidukuulsuse innukas heerold(L. Arbusowi väljend). Kroonika kirjutamise võttis käsile enda sõnul isandate ja kaaslaste palvel, et tagasihoidlikult märkida üles kirjatükk paljudest ja kuulsusrikastest asjadest, mis sündisid Liivimaal paganarahvaste Jeesuse Kristuse usku pööramise aegadel. Seda ülesannet ei saa kindlasti tagasihoidlikuks nimetada, sest sellel ajal tegelised ajalookirjutamisega piiskoppide, paavstide, vürstide või kuningate kapelaanid oma isandate käsul. Selle tõttu saab väita, et Henriku kroonika on ilmselt koostatud Riia piiskopi ülesandel või vaikival heakskiidul. Kroonika sisu on Riia piiskopi meelne- igast lausest, igast
), Läti Henriku "Liivimaa kroonika" (13. saj.), jt. Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri "Cosmographey" (1588); Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta. 12. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.- 19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. Giambaqsta Vico (1668-1744) ideed: ta väärtustas muinaskultuuri (paganarahvaste poeesiay ja mütoloogiat), sai aru pärimuse ajaloolisest muutumisest, tekkis soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Vico "Scienza Nuova" (1725) - oluline mõju järgmistele uurijatele, sh. Johann Gosried von Herderile. Herderi ideed: ta käsitles rahvast (Volk) kui rühma, keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); arusaam
aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Läänemere idakalda rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. Paganateks olid lisaks praeguse Soome, Eesti, Poola põhjaosa (pommerlased) ja Läti ala rahvastele ka Leedu hõimud, kes säilitasid tänu 13. sajandil moodustunud Leedu suurvürstiriigile paganluse kuni 14
annaabi.ee 
