Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"paetasandike" - 3 õppematerjali

EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA
22
pdf

EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA

5 3. HARJU LAVAMAA 3.1 ISELOOMUSTUS Pindala: 2948 km2 Eesti territooriumist 8,67 % Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga. Maastikuliselt esineb soid, paetasandikke ja lavajaid paekõrgendikke ning karsti ja liivatasandikke. Maastiku eripära- aluspõhja pinnaläheduse tõttu lootaimkattega paetasandike ning suurte põllumaade ja salumetsadega moreentasandikud. Harju lavamaa, mis hõlmab suurema osa Harjumaast ja Rapla maakonnast, on ulatuslik paetasandik rohkete alvaritega, millest suuremad paiknevad Keila ja Kuusalu ümbruses. Lavamaa lõunapoolmikul on peamiselt moreentasandikud. Paekalda serva liigestavad klindilahed (Vääna) ja klindineemikud. Paljudes kohtades esineb ulatuslikke karstialasid, milledest suurim ja tuntuim on Kostivere.

Geograafia → Geograafia
46 allalaadimist
Eesti loodusgeograafia - kokkuvõte
3
pdf

Eesti loodusgeograafia - kokkuvõte

1 2 Levimus ­ Põhja-, Loode- ja Lääne-Eestis (Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatsete kivimite levialal) Keemiline hapnikutarve (KHT) on hapniku hulk, mis kulub vees oleva org aine oksüdeerimiseks Sõltuvalt pinnakatte paksusest muutuvad paetasandike mullad, taimekooslused ja looduskasutuse (keemiliseks lagundamiseks). KHT on suurem BHT, kuna see hõlmab ka nende org ainete sisaldust, mis on võimalused. biokeemiliselt raskesti lagundatavad. 24. Vali kõige tõepärasem variant (A...E): 34

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
Kordamisküsimuste vastused 2011
21
doc

Kordamisküsimuste vastused 2011

Sandurid koosnevad jääsulavete poolt jääst eemale kantud ja kallakutel settinud kihilistest setetest. 23. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Paetasandikud ­ valdavalt mandriliustiku kulutusel tekkinud tasandikud, kus pinnakatte paksus on < 1 m. Levimus ­ Põhja-, Loode- ja Lääne-Eestis (Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatsete kivimite levialal) Sõltuvalt pinnakatte paksusest muutuvad paetasandike mullad, taimekooslused ja looduskasutuse võimalused. Jagatakse 3-ks alltüübiks: · 0-30cm ­ väga õhukese kattega pt (loometsad, K') · 30-100cm - õhukese kattega pt (salumetsad, K'') kui pinnakatte paksus > 50cm siis reeglina head toitaineterikkad põllumullad · 30-100 cm ­ liivase kattega pt 24. Vali kõige tõepärasem variant (A...E): Millist mulda võiks esineda: paetasandikul ........... C - Kh' jõelammil .......... A - AG sootasandikul .......... E - S'' künkanõlval .........

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
172 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun