) millel peab töötlema pinnad 1 ning 2 on hallmalmist valatud detail. Töödeltavate pindade lubatud tolerants on toodud rahvusvahelise tolerantsijärguga H12, h12+- IT12/2. Määratud pinnakaredus detaili pindadele 1 ja 2 on 6,3m. Vastavalt pinnakaredusele ning tolerantsile tuleb valida optimaalne lõiketöötlus viis. Kuna mõlemad pinnad, mida peab töötlema on silindri otspinnad (sümmeetrilised) siis valin töötlusviisiks universaalse treipingi ning kasutan treimisel paenutatud otsatera. Otsatreimisel on saavutatav ka soovitud pinnakaredus. (tabel 1 järgi). Kui detaili toodetakse masstootmises siis on otstarbekas kasutada automaattreipinki, mille tootlikus on oluliselt suurem ning inimese ülesandeks on vaid pingi seadistamine, terade vahetamine ning toorikute paigaldamine pinki. Kuna töödeldakse kahte paralleelset pinda (1 ja 2) saab kogu treimise sooritada ühe operatsiooniga ning ühe paigaldusega.baaspinnana kasutan detaili välist silindrilist musta
pikkusega ~100mm. Detaili valmistamist alustasime tooriku paigaldamisega pinki. Selleks asetasime tooriku kolmepakilise padruni vahele.suurema läbimõõduga toorikute puhul on võimalik padrun ümper pöörata. Peale seda veendusime ,et treitera on tooriku suhtes tsentris, vastasel juhul ei toimi treitera optimaalselt ning võib puruneda. Kuna detaili diameeter polnud soovitud mõõtmetega siis kinnitasime treipinki paenutatud astmetera millega on võimalik silindrilisele pinnale astmeid treida (ühtlasi ka pinnakihti eemaldada)ning ka otspindu treida. Tooriku diameeter oli üsna väike, seega sobiva nurkkiiruse saamisekt valisime suhteliselt suured pöörded (750 p/min). Korraga eemaldasime tooriku pinnald ~2mm paksuseid laaste. Detaili mõõtmeid kontrollisime nihikuga ning kui diameeter oli mõõdus asusime 30º teraviku töötlemise juurde. Kuna 30º koonuse treimiseks puudus sobiv treitera siis kasutasime taas
1.5 EESTI MUSTSED JA AJALOOLISED VEESÕIDUKID Meie esivanemate veesõidukite kohta viitavad naaberrahvaste leiud. 1.Ruhi-(rump,ruup,mold) künataoline ühest puust (puutüvest harilikult haavast õõnestatud väheldane paat.Kasutusel 3000-5000 aastat tagasi Leitud Lätist Sarnate rabast mitmeid paate (L-4 mB-0,5 m,haavast ja paplist,suuremad L - 8m tammest,aerud 1,5 m Eestis kasutusel veel 1974 aastal (Kassari j.2 paati) 2.Ruhist arenenud vene-tule ja vee abil laiali paenutatud ummispaat, mille kuju aitavad hoida kaared või sirged ristpuud, sõuti mõlaga,tõugati latiga.Kasutati rohkem sisevetel.Põhjaranniku ida osas nimetati veneks keskmise suurusega merepaati 3.Haabjas-väike terava põhjaga ja kiiluga L 3-4,5 m teravate otstega paat kalapüügiks rannavees Eesti põhjarannikul Algselt õõnestatud haavapuu tüvest, hiljem kandus nimetus ka laudpaadile 4.Viikingi laev-tekita ühemastiline alus(L-21-23m
annaabi.ee 
