Kõige võimsam ja püsivam oli Frangi riik, mis kujunes 5.-6. saj. Ulatus Pürenee mägedest kuni Reini jõeni. Esimene dünastia Merovingide dünastia (481 -751) . Sel ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 7. saj kaotab sisetülide tõttu suure osa oma territooriumist. Küllalt kõrgel järjel oli metallitöötlemine (relvad, ehted, tarbeesemed). Neid kaunistati stiliseeritud ornamendiga, väga levinud olid loomamotiivid. Eriti kasutati paelornamenti. Kloostrites kirjutati ümber käsikirju ja säilitati neid (skriptoorium). Raamatutesse suhtuti suure lugupidamisega, neid kaunistati. Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti väga tugev ja vastupidav. Unustati ära kivist ehitamine. Järgnes Karolingide Dünastia, 8.-10.saj. (Karl Suur 742-814), see oli Frangi riigi hiilgeaeg. Riigi koosseisu kuulusid tänapäeva Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne- ja Lõuna-Saksamaa, Põhja- ja Kesk-Itaalia ja Kirde-Hispaania. Aastal 800 krooniti
mõni muu kristlik märk (ingel, lõvi, härg, kotkas). Inimese kujutamine kohmakas (lihtsustatud, proportsioonidest väljas) Kujutav kunst Tegeleti põhiliselt miniatuurmaaliga. Kehade modelleerimisel kasutatakse valgusvarju. Poosid, rõivastus meenutas antiikfilosoofe. Liikumise edasiandmine. Figuure ümbritseb Roomapärane raamistik. Ornamentikas loodulähedane taimemotiiv ning lisaks veel paelornamenti ja põimmustrit. Raamatumaali viljeleti kloostrites.
Suureks rahvasterändamiseks. 2. Kõige võimsam riik oli Frangi riik, mis kujunes 5-6 saj, ulatus Pürenee mägedest kuni reini jõeni. Merovingide ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 3. Barbarite asumisega lääne-rooma territooriumil kadus arusaamine kunstist ja unustusse jäi kirjaoskus. Hävis kõrgelt arenenud antiikkultuur. 4. Metalli töötlemine oli merovingidel kõrgel järjel. Igapäevaesemeid kaunistati loomamotiividega, paelornamenti, metalli ühendati värviliste kividega. 5. Merovingid kasutasid ainult madalreljeefi. 6. Skriptoorium kirjutustuba ( seal kirjutati käsikirju ümber vaimulike jaoks) 7. Initsiaal keerulise vormiga täht, mis on üleni kaetud peene mustriga. 8. Pärgament väga hinnaline ja tugev materjal, kuhu kirjutati käsikirju. KAROLINGIDE AEGNE KUNST 1. Karolingide dünastia oli võimul 751-905. 2
Kõige imetlusväärsem on vaibakunst, mida võib pidada maailma tekstiilikunsti tipuks. Rändrahvad, viikingid, merovingid, karolingid Sküütide (elasid 7. saj. e.m.a. kuni 2. saj. m.a.j. Lõuna-Euroopas) matmispaikadest ehk kurgaanidest on leitud fantaasiarikkaid loomadekujulisi filigraantehnikas kujutisi, nii ehetena kui ka puidul ja tekstiilil. Keldid, kes elasid 4. 3. saj. e.m.a. Kesk- ja Lääne-Euroopas, omasid loomade või inimeste kujutistega väänleva joonega paelornamenti. Viikingid, kuulsad meresõitjad Skandinaavia maadelt, on jätnud kunstipärandi 8. 10. saj. laevakujutiste ja ruunikividega. Haudadest on leitud igapäevaseid esemeid, saane, vankreid, vaipu, puukujusid jpm., mida kaunistavad paelornamentika, draakonid ja ruunikiri. Germaani hõimud moodustasid Merovingide dünastia juhtimisel 5.7. saj. Frangi riigi. Merovingidele oli tähtis ristiusk, ehitati palju kirikuid, osavad käsitöölised valmistasid kauneid
asümmeetriale tugineva ornamendisüsteemi, mille põhimotiiviks oli rokai (orvand). Lisaks kõige tüüpilisemale ornamendivormile orvandile domineeris rokokoo-ornamendis natuurilähedane looduslik taimornament, palju oli mereteemalist ornamenti. Ornamenti põimiti roosivanikuid, Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 4 paabulinde, geomeetrilistest elementidest eelistati rombi. Peen arabeskne ornamenditehnika kasutas ka rikkalikult paelornamenti, akantusväänelt, groteski, espanjoletti. Chinoiserie ornamentaalsed lemmikmotiivid olid võrk, faasan, pagood. Mööbel. Võrreldes barokiajastuga oli rokokoo-mööbel kergem, madalam, peenem; seda on nimetatud ka naistemööbliks. Suurel hulgal lisandus erinevaid uusi esemeid. Meelisesemeiks olid rikkaliku rokokoole omase ornamentaalse kaunistusega jätkuvalt konsoollauad ja –kummutid, kasutusse tuli uus tugitool (bergere), kus tooli polsterdatud seljatugi kasvas üle polsterdatud
kolmeks, millest hiljem kujunevad Saksa-Rooma riik, Prantsuse kuningriik ja Itaalia kuningriik. Merovingidedünastia 5-8 sajand. Sel ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 7. saj kaotab sisetülide tõttu suure osa oma territooriumist. Küllalt kõrgel järjel oli metallitöötlemine (relvad, ehted, tarbeesemed). Neid kaunistati stiliseeritud ornamendiga, väga levinud olid loomamotiivid. Eriti kasutati paelornamenti. Kloostrites kirjutati ümber käsikirju ja säilitati neid (skriptoorium). Raamatutesse suhtuti suure lugupidamisega, neid kaunistati. Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti väga tugev ja vastupidav. Unustati ära kivist ehitamine. Karolingide dünastia 8-10 sajand. Võeti eeskujuks antiikaeg. see oli Frangi riigi hiilgeaeg. Riigi koosseisu kuulusid tänapäeva Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne- ja Lõuna-Saksamaa, Põhja- ja Kesk-Itaalia ja Kirde-Hispaania
annaabi.ee 
