.......4 Vaatamisväärsused.................................................................................4 Kasutatud allikad....................................................................................5 Paiknemine Eestis. Kaart. Füüsilisgeograafiline rajoon Põhja-Eestis, Peipsi põhja ja loode pool. Hõlmab Kohtla-Järve rajooni lõuna- ja Rakvere rajooni idaosa. Geoloogiline ehitus. Enamasti tasase maapinnaga, mis kaetud peamiselt jääpaisjärvede ja Suur-Peipsi setetega. Paekivine aluspind ei paljandu. Põhilised on liiv, kruun, peenliiv ja soised alad. Pinnamood. Alutaguse oli jääaja lõpul jääpaisjärvede vetest üle ujutatud. Seepärast domineerivad pinnamoes soostunud liiva- ja viirsavitasandikud. Vahelduvama reljeefiga osadeks on Iisaku- Illuka oosiahelik ning selle kirdepoolseks jätkuks olev Kurtna mõhnastik. Silmapaistvaimaks üksikvormiks on Kuremäe otsamoreen. Peipsi põhjarannikut ääristab 32km ulatuses vaevalt
Hargla nõgu on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast Haanja aluspõhjalisest kõrgustikust lääne pool, mis ulatus Sakala kõrgustikuni. Karula kõrgustiku teke jagas lavamaa kaheks, jättes selle lääneosa kohale Valga nõo. Hargla nõol, mis (hilis)jääajal oli keelenõoks, on suures osas lavamaa iseloom säilinud. Sellel on õhuke pinnakate ja liustiku poolt kulutatud aluspõhi, mis on liivakivine põhja- ning paekivine lõunaosas, Läti piirialal. Lavamaale tüüpiliselt on tektooniliste lõhede kohal aluspõhja lõikunud Mustjõe, Pärljõe, Peetri ja Vaidava jõe org. Nüüdispinnamoe moodustavad seal peamiselt liustikukeele sulamisel tekkinud vormistikud (mõhnad). Võru orundi põhjapiiril ulatub Osulast läbi Võru linna Eestis ainulaadne, u 4 km laiune ja 28 km pikkune idasihiline, kohati madalakühmuline savitasandik, märkides kunagise
Kolloidosakesed vees osakesed, mis vees ei lahustu (savi, liiva osakesed). Jääb filtri pinnale.mida suurem kolloidosake, seda suurem peab ol filter. Millised tegurid võivad mõjutada veekogude pH-d? Ph näit. vee aluselisust ja happelisust. Loodus kannatab pigem happelist keskk-a ja madalamat Ph-d. Rabavesi on väga mineraalainete vaene ja madala Ph-ga. Rabavett juues tekib kiiresti soolade kriis. Rabasse minnes peab võtma kaasa sooli. Kõrge PH-ga on veekogud, kus on paekivine pinnas. Veekogu Ph muutus võib mõjuda kahjulikult veekogu elustikule. Happesademed eriti ohtlikud veekogule. Gaaside lahustuvus vees. Olulisus elusloodusele. Atmosfääri põhilisteks gaasideks on lämmastik ja hapnik. Teisi gaase on vähem. Lisaks atmosfääri gaasidele (lämmastik, hapnik, süsihappegaas) võivad vees lahustunud gaasid olla biogeense tekkega ja vulkaanilised. Gaaside lahustuvus vees suureneb t langedes ja rõhu tõustes. Ained hingavad hapnikku ja
annaabi.ee 
