Väetistega viialse taime kasvukeskonda taimedele vajalike toitained või parandatakse mulla füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi. Väetistena kasutatakse ainete rohkus ja mitmepalgelisus raskendavad nende jaotust. Jaotatakse: 1) päritolult ja tekelaadilt. Esiteks päritolult ja tekelaadilt jaot. Väetised looduslikeks ja kunstlikuks. Looduslikud saadakse kasutusvalmilt otse loodusest( turvas, lubiseted) või loodusliku ainete vähesel töötlemisel( paekivijahu, toorfosfaat). Kunstlikud saadakse looduslike ainete tehnilise ja keemilise mõjutamise tulemusena( P, K väetised) või sünteetiliselt enamik N väetisi. 2) Päritolu teisest vaatevinklist. Jaotatakse kohalikuks ja ostuväetiseks. Kohalikud kogunevad taludes kõrvalsaadusena( sõnnik, põhk, turvatuhk, puutuhk). Ostuväetised kaubandus võrgust. Mineraalväetised. 3) Taime iseloomult. Jaotatakse otseteks ja kaudseteks. Osesed varustavad taimi vahetult toitainetega N, P, K.
kanda krohv seinale 60- 80 cm pikkuste terassiluritega. Enne järgmise krohvikihi seinale kandmist peab eelnev kiht olema kuivanud vähemalt 6- 8 tundi. Krohvimisel peab aluspinna, krohvi ja ruumi temperatuur olema üle +5°C. Kuivas keskkonnas krohvimisel on soovitav krohvitud pinda niisutada. Segu on kivinenult kuuma- ja külmakindel. Kulu: 1 m2 krohvimiseks käsitsi 5 mm paksuse krohvikihiga kulub 6- 7 kg segupulbrit. Pritskrohvi korral 3-5 kg. Krohvisegu koostis: paekivijahu ca 30%, kvartsliiv ca 50%, valge tsement või portlandtsement ca 15%, plastifikaatorid ja polümeerid 5%. Krohvisegu fraktsioon alla 0,63 mm. 2.2.2. Ettevalmistused tööks Valada segamisnõusse puhast leiget vett 17 - 22% (4,25 - 5,5 liitrit 25 kg kotile). Lisada vajalik kogus segupulbrit. Segada hoolikalt segumikseriga kuni segu täieliku märgumiseni. Lasta segul seista mõned minutid ja segada kergelt uuesti. Valmissegatud krohvisegu on kasutatav kuni 4 tundi. 2.2.3
NB! Põrandate plaatimisel peab põrandaküte olema välja lülitatud vähemalt 7 päeva enne ja 7 päeva peale plaatimist. Kulu: 1 m2 plaatide paigaldamiseks kulub ca 3 4 kg segu sõltuvalt aluspinnast ja segukihi paksusest. Vuukimisel kulunorm 1 2 kg/m2. Segu ja aluspinna temperatuur plaatimisel ja vuukimisel peab olema 2 ööpäeva vältel üle +5°C. Plaadisegu koostis: peeneteraline kvartsliiv ca 50%, paekivijahu ca 10%, valge tsement ca 30%, plastifikaatorid ja polümeerid ca 10%. Plaadisegu fraktsioon on kuni 0,4 mm KASUTAMINE · Keraamiliste, klinker ja kiviplaatide paigaldamiseks kivile, krohvile, betoonile, kipsplaadile ja teistele kõvadele pindadele. · Seinaplaatide ja põrandaplaatide paigaldamiseks. · Plaatide paigaldamiseks vanadele plaatidele.
jne ) Kaltsiumi võime tõrjuda mulla neelavast kompleksist välja vesinik. Tuleb lähtuda lubjatarbest, esimeses järjekorras anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumatele kultuuride kplvi alla. Mesikas jne .Klinkritolm-keelustatud. 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus- Nõrglubi (allikalubi) ja Järvekriit, 1950 Restpõlevkivi tuhk, eggektiivne, Tolmpõlevkivituhk, pneumaatiline lubiväetise tehnoloogia, paekivijahu ja dolomiidijahu. 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid- Nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivne happesus- põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikikoonid.(pH- vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm); Potentsiaalne happesus- põhjustavad mulla kolloididel neeldunud vesinik- ja alumiiniuminoonid. (Hüdrolüütiline H8,2 ja asendushappesus H5,6). 23
aastate keskel. Hiljem restpõlevkivituhka, mis osutus efektiivsemaks, kuna sisaldas lisaks neutraliseerivatele ühenditele ka taimetoiteelemente. 1950. aastate lõpus mindi Põhja-Eesti suurtes tööstusettevõtetes üle tolmja põlevkivi kasutamise tehnoloogiale, mistõttu tekkis kolloidpeen tolmpõlevkivi tuhk. Alates 1964. aastast kasutuses pneumaamtiline lubiväetiste laotamise tehnoloogia. Lubiväetistena on kasutatavad ka paekivijahu ja dolomiidijahu, mida on lihtsam laotada. Muldade lupjamisel tuleb lähtuda nende lubjatarbest. Kui majanduslikult ei ole võimalik kõiki põlde lubjata täisnormiga, on kasulikum anda olemasolev kogus väiksema normiga aga suuremale pinnale. Esimeses järjekorras tuleb lubiväetis anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumate kultuuride külvi alla. 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus 22
kasutama 1950. aastate keskel. Hiljem hakati kasutama restpõlevkivituhka, mis osutus efektiivsemaks, kuna sisaldas lisaks neutraliseerivatele ühenditele ka taimetoiteelemente. 1950. aastate lõpus mindi Põhja-Eesti suurtes tööstusettevõtetes üle tolmja põlevkivi kasutamise tehnoloogiale, mistõttu tekkis kolloidpeen tolmpõlevkivi tuhk. Alates 1964. aastast kasutuses pneumaamtiline lubiväetiste laotamise tehnoloogia. Lubiväetistena on kasutatavad ka paekivijahu ja dolomiidijahu, mida on lihtsam laotada. 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid . Mulla happesuseks nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivse happesuse põhjustavad mullalahuses vabalt esineva vesinikioonid. pH vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm. Muldade jaotus pHKCl alusel: · <4,5 tugevalt happeline · 4,6...5,5 mõõdukalt happeline · 5,6...6,5 nõrgalt happeline
I Ekstensiivse maaviljeluse periood. Saak alla 60 sü/hp. II Tasakaalustatud maaviljeluse periood. Saak 60...90 sü/hp. III Intensiivse maaviljeluse periood. Saak üle 90 sü/hp. 1987. a. väetistega toitainete juurdeandmine 1990. a. saagiga toitainete eemaldamine Alternatiivne maaviljelus (e. mahemaaviljelus). Kasutatakse valdavalt orgaanilisi väetisi kompost, käärinud sünnik, haljasväetised. Lubatud on ka aeglaselt toimivaid mineraalväetisi, nt. paekivijahu, haljasväetised. Orgaanilis-bioloogiline maaviljelus orgaaniliste väetiste kasutamine ja mulla mikrobioloogilistele protsessidele kaasaaitamine. Mahemaaviljeluse probleemiks Eestis on see, et seda viljeletakse rohkem vaesete muldadega piirkondades. Kõige rohkem mheviljelust Saaremaal, Hiiumaal, Võrumaal. Kõige vähem Ida-Virumaal. Biodünaamilne maaviljelus põhineb saksa teadlase R. Stain?? teooriatel. Siia alla kuuluvad nt. külvikalendrid. Kõik külvikorrad kuufaaside järgi
kasutama 1950. aastate keskel. Hiljem hakati kasutama restpõlevkivituhka, mis osutus efektiivsemaks, kuna sisaldas lisaks neutraliseerivatele ühenditele ka taimetoiteelemente. 1950. aastate lõpus mindi Põhja-Eesti suurtes tööstusettevõtetes üle tolmja põlevkivi kasutamise tehnoloogiale, mistõttu tekkis kolloidpeen tolmpõlevkivi tuhk. Alates 1964. aastast kasutuses pneumaamtiline lubiväetiste laotamise tehnoloogia. Lubiväetistena on kasutatavad ka paekivijahu ja dolomiidijahu, mida on lihtsam laotada Muldade lupjamisel tuleb lähtuda nende lubjatarbest. Kui majanduslikult ei ole võimalik kõiki põlde lubjata täisnormiga, on kasulikum anda olemasolev kogus väiksema normiga aga suuremale pinnale. Esimeses järjekorras tuleb lubiväetis anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumate kultuuride külvi alla. Muldade kipsimine Varem arvati ekslikult, et muldade kipsimine asendab lupjamist, kuna kips mõnikord
13. ASFALTBETOONID 13.1. Üldmõisted Asfalt. Asfalt on mingi mineraalaine ja kleepuva bituumeni segu. Kui selline segu esineb looduslikul kujul, siis nimetatakse seda looduslikuks asfaldiks. Asfaldisegu. Seda kasutatakse autoteede, kõnniteede, väljakute, lennuväljade jne katmiseks. Harvem kasutatakse seda põrandate ja katusekatete tegemiseks. Filler – peenike mineraalpulber, mis saadakse jahvatamise tulemusel. Eestis kasutatakse fillerina peamiselt paekivijahu. 13.2. Asfaldisegude liigitus Temperatuuri järgi: kuum asfaldisegu, soe asfaldisegu, külm asfaldisegud Täitematerjali jämeduse järgi: jämeteraline asfaldisegu, keskteraline asfaldisegu, peenteraline asfaldisegu, liiva-asfalt. Kasutamise otstarbe järgi: 175 aluskihid, kattekihid. Segu liigi järgi: tihe asfalt,
annaabi.ee 
