heitvete sattumine Purtse jõgikonda. Alustatud on Narva-Jõesuu liivaranna säilitamise töödega. Tööstusregioonina on Ida-Viru maakonna osatähtsus kogu Eesti suhtes ülekaalukalt suurim. Loodus Ida-Virumaa on maakond, mis kolmest küljest ümbritsetud veega. Põhjast piirab maakonda Soome laht, idast Eesti-Vene piiriks olev Narva jõgi, lõunast Peipsi järv. Paljude aastate jooksul on suuremad jõed kujundanud Ida-Virumaa võimatuna tunduvasse paekaldasse ürgorud. Väiksemad jõed viivad oma vee merre, moodustades panga astmetel Tõrvajõe, Langevoja, Aluoja ja kõrgeima: Valaste joa. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m ja Ontika lähistel asub kõrgeim koht - 55,6 m. Energeetika Väga palju Ida-Virumaa elanikkonmast seob energeetikaga põlevkivi. Narvas lükati käima esimene energia tootmise vesiratas 19.sajandil. Tänapäeval tuleb sealt valgus peaaegu tervele Eestile.
Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist. Pinnakate katab suuremat osa Eesti pinnast. Pinnakate puudub näiteks alvaritel ehk loopealsetel. Seal lasub muld otse pealiskorrakivimitel, enamasti paekivil. Selliseid muldi nimetatakse paepealseks mullaks. [9] Lääne-Virumaa pinnakate Rannikumadalikule on iseloomulikud kivikülvid (Käsmu poolsaarel) ja rändrahnud (Ehalkivi jmt). Jõed on paekaldasse uuristanud sügavaid orge. Viru lavamaa põhjapiiri moodustav Põhja-Eesti paekallas on Lääne-Virumaal rannajoonest kaugel, osaliselt mattunud ega moodusta selgepiirilist astangut. Lavamaa pinnakate on valdavalt õhuke, kohati on karsti (Aseri tektoonilises rikkevööndis Sämi külas). Leidub oose (Pahnimäed, Rakvere linnamägi), otsamoreene (Kallukse mäed) ja mõhnastikke (Männikvälja). Pandivere kõrgustikust paikneb Lääne-Virumaal 2/3
Omanik Peterburi suurkaupmees Jelissajev. Hoone ja suur osa pargist hävis 1941.a. Park kavandati Riia linnaaedniku Kuphaldti poolt 1900-1901. a. Maja ees vaatega jõeoru poole kunstlikud ja looduslikud terrassid. Lossi lähem ümbrus on korrapärase kujundusega, hekid, roosipeenrad, kiviktaimlad, muruparterid, puuderead. Lossi idatiival talveaed - poolkaarjas kasvuhoone, selle ees basseiniga iluaed. Sellest lõunas kuldsete kuplitega väike vene kirik. Paekaldasse tuli puude istutamiseks raiuda augud. Viljapuuaed. Lossi läheduses ja jõeorus on kasutatud palju võõrpuuliike (okaspuudest seedermändi, lehist torkavat kuuske) ja ilupõõsaid, kaugemal mere ääres ja lääne pool looduslik männimets. Jõe läänekaldal, Lipu mäel on vaatepaviljon, kust paistab loss õhtuvalguses. Liivakivist kaljuseinas on sügav koobas, kus selgeveeline allikas välja voolab. (Loe ka Tamm, Piiper, Maiste, Brafmann) SOOVITAVAT KIRJANDUST: Brafmann, E. 1980