Põlevkivi tööstus Eestis Aimar Koppel Mis on põlevkivi ? Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi on kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta põleb Põlevkivi liigid Eestis on kahte liiki põlevkivi: a) kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal b) ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Põlevkivi Põlevkivi ajaloost Viiekümnendatel aastatel algas põlevkivienergeetika intensiivne arendamine. Narva lähistele ehitati kaks suurt elektrijaama ja nende tarbeks rajati Sirgala ning Narva karjäär. Peale nende ehitati veel Viru ja Estonia kaevandus ning Aidu karjäär, rekonstrueeriti Tammiku ja Ahtme kaevandus. Kõigisse ehitati rikastusvabrik, tänu millele sai loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja sorteerimisest ning
FOSFORIIT JA DIKTÜONEEMAKILT ...on suure fosforisisaldusega (5-35% P?O?), enamasti merelise, harva mandrilise tekkega settekivim, mille fosfaatne aine koosneb peeneteralistest apatiidirühma mineraalidest (hrl. fluorkarbonaatapatiidist) ning sisaldab lisandeina kvartsi, kaltsiiti, dolomiiti, glaukoniiti, limoniiti, püriiti, savi- jt. mineraale ning orgaanilist ainet. ... Fosforiiti sisaldavad kivimid paljanduvad vaid Põhja-Eesti paekaldas. Paekaldast veidi lõuna pool on nad mõne või mõneteistkümne meetri sügavusel, kust fosforiidi veel lihtsalt kätte saab. Selles piirkonnas ongi mitmed maardlad: Maardu, Toolse, Aseri, Saka, Narva. Kahjuks takistab siin kaevandamist peallasuvas lademes leiduv diktüoneemakilt, mis kihi purustamisel kipub süttima ja põledes mürgiseid gaase eritama. Väga suured fosforiidimaardlad on Rakverest idas ja lõunas. Seal on fosforiidikihid juba 5-6 m paksused, kuid nad lasuvad peaaegu 100 m
REFERAAT KAEVANDUSED LOODUSÕPETUS Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi on kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta põleb. Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud eesti põlevkivi nime all. Parim põlevkivi paikneb Ida-Virumaal ja selle kaevandamisväärne ehk aktiivne varu on 2,2 miljardit tonni. Argilliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks. Põlevkivikihind ei koosne puhtast kukersiidist. Kihind, mille paksus on 2,8 m lasub Tallinn-Narva raudtee lähistel 10-20 m ja Alutagusel 50-60 m sügavuses ja koosneb viiest 10-60 cm paksusest põlevkivikihist, mida
Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid ,päevakivid, vilgud,amfiboolid , pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed. Liivakivi värvus oleneb mineraalide, tsementeeriva aine ja ka liivakivi katva õhukese pigmendikihi värvusest. Päevakivirikast liivakivi tuntakse arkoosina. Kvartsliiv on valge ja seda kasutatakse näiteks klaasi tootmiseks. Liivakivi võib olla ka näiteks rohelist värvi. Põhja-Eesti paekaldas ehk Balti klindis on näha rohelise glaukoniitliivakivi kiht. Settimine: Liiv võib settida väga mitmesugustes tingimustes ning erinevais kohtades. Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisveest. Peaaegu kogu Lõuna-Eesti aluspõhja ülemise osa ehk pealiskorra mood stab Devoni liivakivi. Liiv on ka oluline moreeni ehk liustikusette koostisosa. Liiva Kasutamine: Liiv on tähtis ehitusmaterjal ning tööstuslik toore. Liiva kasutatakse nii betooni kui ka krohvi valmistamisel.
terrigeensed setendid (madalamerelised setted, mis koosnevad peamiselt maismaalt pärit setenditest). Karbonaatkivimid kambriumis puuduvad. Lääne-E põhiliselt kambriumi liivakivi (meri uuristab ja kukub alla) ning Kirde-Eestis aleuriit ja aleuriit savid (maalihked). Kambriumi lõpuks kujunesid meie territooriumil taas välja maismaalised tingimused. Avamusalad P-E rannikul ja ja klindiesisel alal. Kambriumi kihistust paljandub Põhja-E paekaldas, jõeorgudes või savikarjäärides Lontova savi (Kunda, Viimsti), Lükati aleuriidi ja savi kompleks (Pirita ürgorg) ning Tiskre hele aleuriit (Kakumäe, Tiskre jt). Kivististe hulgast on leitud usse, kõhtjalgseid, peajalgseid, trilobiite ja lukuta brahhiopoode; samuti mitmesuguseid bioglüüfe – selgroogsete org elutegevuse jälgi. St, et kambriumis hakkas sedimentatsiooniprotsessis rolli etendama ka biogeenne faktor. Ilmusid ka skeletti moodustavad organismid
veeristikulise materjali küllus meresetetes. Litoriinamere liiv levib paiguti endise Leetse mõisa ümbruses ja Kersalus. Liivafraktsioon valdab aga Limneamere setetes, mis levivad peamiselt klindiesisel tasandikul, s.o poolsaare põhja- ja kirderannikul ning ka Lõunasadama ümbruses. Liivade domineerimist Limneamere setetes võib seletada kahe asjaoluga. Esiteks, Litoriinamere regressiooni lõpul ja Limneamere ajal algas paekaldas paljanduvate ordoviitsiumi ja Kambriumi terrigeensete setete murrutamine, mis võis olla oluliseks liiva allikaks. Teiseks, see materjal teisaldati lainetustega piki randa lõunasse, poolsaart ümbritsevate lahtede pärasse või kuhjus valdavate tuulte eest rohkem kaitstud põhja- ja kirderannikul. Teiste kvaternaarisetete tähtsus on väike. Põhja- ja kirderannikul võib kohata tuulesetteid ja poolsaarel väikeste laikudena soosetteid. Looderannikul on paiguti
(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kambrium.html). Joonis 3. Kambriumi ajastu elusorganismid Eestisse jättis kambriumi ajastu maha 100-240 m paksused liivakivide, aleuroliitide ja savide kihid, mis osaliselt paljanduvad Põhja-Eesti paekaldas ja jaotatakse siin Lontova, Lükati ja Tiskre kihistuks. Need liivad ja savid settisid meie alal olnud suures sisemeres, mis ajastu alguses ulatus Oslo lähistel üle Lõuna-Soome ja Baltimaade Põhja-Uuralini. Et selles meres kuhjus ainult liiva ja savi oli tingitud kõrge mägismaa lähedusest. Nimelt tekkisid Skandinaavia poolsaare kohal aguaegkonna lõpul võimsad mäeahelikud. Kambriumi olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosforiidid. Veel leidub suuri vanaadiumi-,
normaalmerelisest soolsusest. Viimast kinnitavad ka mereliste organismide jäänused Kivimiliselt on lubjakivide kõrval ulatusliku levikuga dolomiidid ja domeriidid. savikihtides. Üks suuremaid dolomiidistunud kivimikehi asub Paidest ida pool Raikküla ja Adavere Kambriumi ladestu kihistutest paljanduvad Põhja-Eesti paekaldas, jõeorgudes või lademe avamusel, teine hõlmab Jaagarahu, Rootsiküla ja Paadla lademe karbonaatkivimeid savikarjäärides Lontova savi (Kunda, Kolgaküla, Viimsi), Lükati aleuroliidi ja savi nii Saaremaal kui ka Lääne-Eestis. vahelduvkihiline kompleks (Pirita org, Kopli savikarjäär jt.) ning Tiskre hele aleuroliit Siluri ladestu karbonaatkivimitest pakuvad ehitusotstarbelist huvi Raikküla, (Kakumäe, Tiskre, Rannamõisa jt.)