"paealadelt" - 1 õppematerjal

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused

Järved koos tehisveekogudega katavad 5% maismaast. Eesti vooluveekogud on jaotunud ühtlaselt ning Eesti jõgede valgalade aasta keskmine äravoolu jaotumus on ebaühtlane:  Pandivere piirkonnas 10 – 12 l/s km2, kohati 25 l/s km2  Kagu-Eestis 4 – 6 l/s km2  Aastane äravool kokku umbes 12 km3 Äravoolu jaotumus sõltub karstinähtustest, pinnamoest, pinnakatte tihedusest ja neelamisvõimest. Põhja-Eesti paealadelt ning seal, kus levib karst, on pindmine äravool väga väike ning nt Pandivere kõrgustikul on äravooluvõrk seetõttu hõre. Tippvooluhulgad - Eesti jõgedes kevadel lume sulamisel ja sügisel , kui tugevad sajud. Kevadised tipud - sügisestest tavaliselt suuremad; nende suurus oleneb peamiselt lumevee- ja pinnases oleva vee varust. Kui pinnases vähe vett, siis imbub suur osa sulaveest maasse. Kevadsuurvee ajal voolab ära 30-40% aastaäravoolust