Õiguse ja eetika areng antiigist valgustuseni
„tellija“ kaudu.
Sofistide kolmas suund – tugevama loomuõigus
Kallikles (5 saj e. kr) suunas kriitika rahvavalitsuse ja demokraatia vastu. See kohtlevat kõiki
ühesugustena, kuigi inimesed on oma loomult erinevad.
Tugeva ja nõrga, õilsa ja kehva, tubli ja laisa võrdsustamine on ebaloomulik.
Õige käitumine on allutatud inimese võimetele, tugevusele
Inimene on vaba otsustama ja maha raputama kõik paberseadustega kehtestatud
ahelad.
Vastandades loomuõigust ja positiivset õigust eristasid sofistid kaudselt ka eetika õigusest.
õige käitumine ei ole seotud kosmilise korraga vaid tuleneb inimese kriitilisest
mõtlemisest, mis on ajas muutuv. Mis on eetiline ühel hetkel ja kirjutatud positiivsesse
õigusesse, ei tarvitse seda tulevikus olla.
Sokrates (469 –399 e. Kr) - vastandub sofistidele