Väike Nõid
Oksi oli vähe,sest tuult polnud.Väike Nõid nõius
tuult,mis igale poole oksi laiali pildus.Eidekesed olid õnnelikud,sest
nüüd polnud vaja karta,et majad kütmata jäävad.Kui uus metsnik okste
korjamise ära keelas,nõidus Väike Nõid metsniku niimoodi ära,et see
ise aitas oksi korjata ja veel koju ka tassida.
Kord läks ta linna turule ja kohtas seal tüdrukut,kes müüs
paberlilli.Keegi neid osta ei tahtnud ja tüdruk oli mures,sest neil
polnud söögiraha.Nõid nõidus paberlilledele lõhna juurde ja kogu
rahvas turul kiirustas imelise lõhnaga lilli ostma.Samuti ei saanud
lilled enam kunagi korvist otsa,nii,et tüdruk ei pidanud muretsema
uute lillede valmistamise pärast.
Ükskord nägi ta vankri ees hobuseid,keda peremees peksis ja
piitsutas.Väike Nõid nõius piitsa ära-iga kord,kui peremees hobuseid
lüüa tahtis,sai ta ise pihta.
Kord eksisid tema maja juurde poiss ja tüdruk,kes seenel olid.Väike
Nõid söötis neil kõhud täis ja nõidus korvid seeni täis