13. Kaardi legendi väljatöötamine. 14. Maa-ala aeropildistamine Lennuk lendab pildistatava maa-ala kohal mööda paralleelseid marsruute edasi-tagasi ja maastikku pildistatakse kindlate ajavahemike tagant sellise arvestusega, et iga järgnev aerofoto kataks eelmist umbes 60% ulatuses. Iga järgnev marsruut rajatatakse nii et aerofotod kattuksid põikisuunas umbes 30-40% ulatuses. Sensoritel kasutatakse ümberpööratavat filmi, et saada positiivne kujutis filmil, lisaks tehakse ka paberkoopiad. Aerofotode mõõtmed on 23x23cm ja vanad fotod 18x18cm. Aerofoto ei ole maastiku plaaniks, sest fotokujutises on mõningaid moonutusi. Need moonutused on tingitud maastiku reljeefist, aerofoto kaldest, lennu kõrguse kõikumisest ja mõnest vähem olulisest tegurist. Aerofotode mõõtkava 1/m=f k/H Kus fk aerofotode fookuskaugus; H lennukõrgus. See valem on õige kui maastik on enam-vähem tasane.
Kindlasti tuleb veenduda, et kirjutusvahendid on töökorras. On kahetsusväärne, kui alles ettekande käigus selgub, et kirjutusvahendid puuduvad või pole töökorras. See mõjub ebaprofessionaalselt ning muudab kuulajad närviliseks. Valgustahvel ehk grafoprojektor võimaldab näidata küllalt mitmekülgset lisamaterjali: skeeme, tabeleid, pilte, eelnevalt kujundatud teksti. Lüümikutele ehk kiledele saab kohapeal töö käigus kirjutada, neid saab ka üksteise peale paigutada, teha paberkoopiad ja vastupidi. Raamatutest ja ettekannetest lehekülgede kopeerimine ei ole sobiv. Valgustahvli kujutist on kergem jälgida, kui * kirja suurus on 22 või enam; * reavahe on 1,5 kuni 2 kirja kõrgust; * tekst ei ole infoga üle koormatud (märksonu on kergem jälgida kui pikki lauseid); * kujutis on ekraani keskel, selge ja terav ning kõigile nähtav; * kõneleja ei seisa vaatajate ja ekraani vahel. Slaidide abil saab demonstreerida eelkõige pildimaterjali.