kaasajastamine on väga töömahukas ja tihti nõuab ka kallist tehnoloogiat. Andmete kasutamiseks sõlmitakse enamasti litsentsileping Akadeemilistel eesmärkidel on enamasti andmete kasutamine soodsam kui ärilistel eesmärkidel Andmete säilitamine ja hankimine: Paberkandjal(andmete parem visualiseerimine) Digitaalkujul(võimaldab andmeid analüüsida, lihtsamini levitada, kujundada) Digitaalandmete hankimine: Digitaalsed andmebaasid 1 Paberkaartide skaneerimine (ja vektoriseerimine) 2 GPS ja välimõõtmised 3 Satelliidipildid ja ortofotod Andmete esitusviisid: Andmed käivad mingi nähtuse kohta(nt reljeef, maakasutus, elanike arv asulas) Vahetud ruumiandmete mõõtmised käivad "geograafilise punkti" kohta 5 Keerukamad andmed on neist tuletatavad(interpoleerimine, ekstrapoleerimine)
teavet võrguelementide kohta. Jaotusvõrkudes tinti võrguIS ja geoIS seotud. Sisaldab andmeid võrkude ehituse ja remondi kohta ja muid tehnilisi näitajaid. (Liini-Alajaama-Trafo-Lüliti andmed, asukoht, tüüp, pinge/vool releesätted jne). Saadud andmeid kasutatakse võrgu talitluse arvutamiseks. 3. Geoinfosüsteem, (Raster-ja vektorkaardid, rakendused..) Kaardid, joonised jne. Rasterkaardiks on paberkaartide või aerofotode skanneeringute põhjal tehtud piltkaardid. Objekti moodustavad kõrvuti asetsevad ruudud. On andmemahukam ja vähem võimalusi. Vektorkaardid moodustatakse vektoriseerimise teel ehk iga joont kirjeldab teatud f-n. Soetamiskulud on suuremad. 4. Võrguhaldussüsteem, (Võrguhaldussüsteemi võimalused.) Üldjuhul kasut. tuletiskaarte, mis saadakse teiste kaartide töötlemisel. 5. Kliendiinfosüsteem
..? – otsingupäringud Kus asub objekt ...? – trendipäringud Mis on muutunud ... jooksul? – teekonnapäringud Milline on parim tee ...? – klassifitseerimispäringud Mis tüüpi on piirkond ...? – modelleerimispäringud Mis juhtub kui ...? GIS andmete kvaliteet *asukohatäpsus • atribuuditäpsus • loogiline õigsus • (andmete) täielikkus Asukohatäpsus näitab, kui täpselt on objektide asukoht GISis salvestatud. • Tihti luuakse GIS andmed olemasolevate paberkaartide digimise teel, sellisel juhul ei saa GISi asukohatäpsus olla parem kui paberkaardil. • Paberkaardi täpsuseks peetakse maksimaalselt 0.3 millimeetrit, mis näiteks 1:5 000 kaardi puhul võrdub 1.5 meetriga, 1:50 000 kaardi puhul 15 meetriga. • Kui GISi ei looda olemasolevate paberkaartide põhjal, siis tuleb arvestada andmete kogumise tehnoloogia täpsust (GPS) Atribuuditäpsus • GIS andmed salvestavad peale objektide asukoha ka nende kohta atribuutinfot.
"käsi" kartograafiasse. Varem joonistati iga kaart käsitsi - isegi väikesed muudatused kaardil nõudsid uue kaardi loomist. Esialgne GIS'i versioon on tuntud kui "arvuti" kartograafia, mida kasutati lihtsamate maakaartide esitamiseks. Arenguga kaasnes võimalus määrata ja asetada kaardile kihte, luues koha interaktiivsuse. Tänapäeva GIS'i võimalused on arenenud tunduvalt kaugemale kui "arvuti" kartograafia. Kõige lihtsamal tasemel, võib GIS'i pidada võrdseks kaardiga. Mitte ainult paberkaartide tootmine on muutunud lihtsamaks ja efektiivsemaks, vaid on lisandunud uued võimalused digitaalandmete analüüsimiseks ja töötlemiseks. GIS'i on arenguga on laienenud tema kasutusalad. Näiteks kasutatakse GIS'i uute teenindusasutuste parimate asukohtade kindlaks määramisel. Selle tehnoloogia aluseks on geograafia see tähendab, et osa andmeid on kohakoordinaadid - andmed on seotud Maaga. Nende andmetega on tavaliselt koos ruuminähtuste omadused.
Seetõttu on väga oluline tagada, et andmed oleks õigeaegselt õigele inimesele kättesaadavad. Kui ei suudeta tagada andmete terviklust, võib juhtuda näiteks nii, et inimesele määratakse alusetult puue või püsiv töövõimetus. Üheski süsteemis ei ole võimalik tagada absoluutset turvet. Tuleb leida turvameetmete kooslus, mis võimaldaks tagada piisaval tasemel turbe. Elektrooniline tervise infosüsteem on kordades turvalisem kui tervishoiuasutuses tavaliselt rakendatav paberkaartide süsteem. 10 5. Kuidas turvalisus tagatud on Süsteemi sisse logimiseks kasutatakse kompleksautentimise meetodit. Kompleksautentimise puhul on tegemist mitme üksiku autentimismeetodi kasutamisega, kusjuures need meetodid on omavahel ajaliselt või füüsiliselt seotud. Selliseks autentimisviisiks võib olla näiteks parooli ja kiipkaardile kodeeritud võtme koos kasutamine
informatsioon. Ruumiinfo jagunemine 1. Geograafiline asukoht e geograafilised koordinaadid 2. Atribuudid e objekti või nähtust iseloomustavad omadused 3. Topoloogia e asend teiste objektide või nähtuste suhtes Geograafilised koordinaadid + topoloogia geomeetriline info 20. GIS ja klassikaline kartograafia. LOENG 1, Slaidid 12-14 21. Andmete viimine geoinfosüsteemi (töökäigud). Andmete sisestamine geoinfosüsteemi: 1. Paberkaartide digitaliseerimine Skaneeritakse paberkaart a) Leitakse kaardilt sobivad pidepunktid, mille koordinaadid on teada b) Kindelpunktid seotakse kindlate koordinaatidega c) Kontrollitakse kokkulangevust mõne teise koordinaatides oleva kaardiga Paberkaart digitaliseeritakse digilaua abil a) Paberkaart kinnitatakse digilauale ja fikseeritakse kindelpunktid
oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi. · Fakte ja andmeid autoriõigus ei kaitse Kes on kaardi autor? · See, kes midagi loob · Mis on looming kaardi juures? · Autoriks saab olla ainult isik, kellest reaalselt kaardi tegemise juures midagi sõltus, so kellele oli antud otsustamisõigus Kaardi sisu ja vorm · Autoriõigusseaduse mõte on, et kaitsakse vormi, mitte sisu. Paberkaartide puhul saab väita, et leppemärgid, värvid jms on vorm ning kõik see, mida leppemärkidega näidatakse, on sisu. · Teatud juhtudel on võimalik ka sisu autoriõigusega kaitsta. Näiteks siis, kui kaardil kujutatu on olulisel määral generaliseeritud või osa elemente on ära jäetud (nt orienteerumiskaardil reljeefi kujutamine). Fakte ja andmeid autoriõigusega kaitsta ei saa.
Andmetöötlusviisid. Igasugune uurimustöö annab uusi andmeid, et nende põhjal teha õigeid järeldusi tuleb osata andmeid töödelda ja esitada need kõigile ühiselt mõistetaval viisil. Kuna geograafias peab arvestama aja ja ruumi mõõtmega, siis kasutatakse siin mitmeid spetsiifilisi andmetöötlusviise. Ruumiandmete töötlemiskes kasutatakse kartograafilisi meetodeid: Uuritavaid objekte või nähtusi analüüsitakse vastavatel kaartidel. Tänapäeval kasutavad geograafid paberkaartide asemel digitaalseid ehk arvutikaarte. Arvutikaartidele saab rohkem infot mahutada. Paberkaardil on võimalik kajastageoinfosüsteemiksda vaid kindel hulk objekte või nähtusi, sest andmete pi,deval lisamisel muutub kaardi pilt nii kirjuks, et sellest pole võimalik enam aru saada. Arvutikaardile agaa saame panna kui tahes palju objekte või nähtusi ja jaga need kindlate tunnuste järgi kaardikihtideks.
Igasugune uurimis töö annab uusi andmeid, et nende põhjal teha õigeid järeldusi tuleb osata andmeid töödelda ja esitada kõigile üheselt mõistetaval viisil. Kuna geograafias peab arvestama aja ja ruumi mõõtmega kasutatakse siin mitmeid spetsiifilisi andme töötlusi viise. Ruumi andete töötlemiseks kasutatakse gartograafilisi meetodeid: uuritavaid objekte või nähtusi analüüsitakse vastavate kaartidega. Tänapäeval kasutavad geograafid paberkaartide asemel digitaalseid e. Arvutikaarte. Arvutikaartidele saab palju rohkem infot mahutada. Paberikaardil on võimalik kajastada vaid kindel hulk objekte võinähtusi, sest andmete oudeval lisamisel muutub kaardi pilt nii kirjuks et sellest pole võimalik enam aru saada. Arvuti kaardile saame aga panna kui tahes palju objekte või nähtusi ja jagada need kindlate tunnuste järgi kaardikihtideks. Arvuti kaartidel on võimalik
makaartidest suurema arvu detailide maastikul. Kasulik on meeles pidada, ja kaardiga kaetava väiksema maa-ala et kui suhte paremal poolel kriipsu- poolest. tada läbi kaks viimast nulli, siis järe- lejäänud arv näitab, mitmele meet- rile maastikul vastab 1 cm kaardil. Tabel 8.1. Kaitsejõududes kasutatavate paberkaartide standardmõõtkavad Kaardi Mõõtkava väärtus Kaardi nimetus Kaardi kasutamine mõõtkava Maastikul liiku- 1 cm kaardil mine, detailplaani 1:20 000 vastab 200 m-le Eesti põhikaart mine, kaitseväelaste
annaabi.ee 
