Kuidas kajastus see Eesti demokraatias ja ajakirjanduses? Sõnavabaduse areng: 17.10.1905 Venemaal kuulutati välja sõna- ja trükivabadus. Tegelikult jäi eeltsensuur kuni trükiseaduse valmimiseni kehtima, mistõttu Eesti suuremad ajalehed protestisid ja katkestasid ilmumise. 1905 november kehtestati järeltsensuur 1905 detsember kuulutati välja sõjaseisukord, mistõttu "kahjulikke" väljaandeid võis sulgeda. 1908 sõjaseisukord kaotatakse 1917 kuulutuste monopol Venemaal; paberitagavarade natsionaliseerimine. "Postimeest" püüti jõuga sulgeda, paljusid teisi lehti "seaduslikul teel". Suletud ajalehed ilmusid mõnel puhul edasi teise nime all. 1918 veebruar Saksa okupatsioon, eestikeelne press keelatakse, taasilmumiseks vajalik võimude luba. Kehtestati eeltsensuur. Ajakirjandusamet Pressestelle valmistas ideoloogilise sisuga kirjatükke, mis tuli avaldada infoallikat nimetamata. 1918 november Saksamaal riigipööre, Eesti Ajutine Valitsus võimule
varanduse kallale kippumine oli tollaste lehetegijate jaoks ennekuulmatu vägivald, millele jõudu mööda vastu astuti. Varanduse konfiskeerimise otsus tühistati üsna kohe, nõnda said lehed (uue nime all) 3. novembrist uuesti ilmuda ja läbikukkunud sulgemisaktsioonidest irooniliselt pajatada. Siiski kiputi eravalduses oleva paberi kallale, et sotsialistlikud ajalehed tarvilikul määral paberiga varustatud oleksid paberit nõuti omahinnaga. Spetsiaalne määrus kohustas andma teateid paberitagavarade ja müügitehingute kohta. Repressioonidest pääses võimu suhtes väga kriitiliselt meelestatud eesti ajalehtedest vaid "Sotsiaaldemokraat", seda lihtsalt ei loetud "kodanlikuks" väljaandeks. Teistega õiendati arveid ühel ja teisel viisil (lähemalt lugeda VII vihikust "Eesti ajakirjanduse ajaloost", lk 3-35). 1918. a 20. jaanuari nõukogude võimude dekreet südametunnistuse-vabadusest eraldas kiriku riigist ja kooli kirikust, hävitati usulise sisuga raamatuid. Venemaal
annaabi.ee 
