Tõde ja Õigus II Terve tekst
lähete hotelli? Ikka küsida, ikka küsida. Küsida võib ikka. Siin on rubla hõbedat, rohkem ärge
makske. Ütelge, härra Maurus ei käskinud rohkem maksa. Sellestki on liiga, muist tooge tagasi.
Tingige! Inemine peab ikka tingima; mis inemine see on, kes ei tingi. Teie olete suurem ja
targem, teie olete eestlane, vaadake, et lätlane liiga ei maksa," pöördus direktor Indreku poole,
aga samal ajal andis ta raha lätlase kätte. ,,Kui puudu peaks tulema, siis on veel see
paberirubla, mis ma teile ülal andsin. Nüüd minge! Ruttu! Jookske! Te ometi võite joosta!
Lätlane ja eestlane las jooksevad võitu. Herr Koovi ja Timusk ootavad."
Poisid pistsidki joostes minema ja vaevalt kuulsid nad direktori viimseid sõnu sügisõhtu
pimeduses, milles virvendasid laternatuled, nagu piiraksid neid pisitillukeste kihulaste parved.
Poisid kastiga tagasi jõudnud, saatis direktor Indreku sinna tuppa, kust alguses oli kostnud
kõnelus ja naer
annaabi.ee 
