Laboratoorne töö nr.2 Elastsusjõu uurimine Töövahendid: 15 cm pikkune kummipael, kilekott, nööpnõel, 100 ml mahuga veemõõdutopsik, joonlaud, pabeririba, kleeplint, pliiats, tundmatu massiga keha, vesi. Tööülesanne: Uurime kummipaela venitamisel tekkiva elastsusjõu sõltuvust deformatsiooni pikkusest, kontrollime Hooke´i seadust ja määrame mingi keha massi. Teoreetiline eestöö: 1. Mis on elastsusjõud? Keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. 2. Millist deformatsiooni võib lugeda elastseks? Elastseks võib lugeda tõmbe-, väände-, surve-, nihke-, paindedeformatsiooni.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 2 ELASTSUSJÕU UURIMINE Töövahendid: 25 cm pikkune kummipael, vettpidav väiksem kilekott, nööpnõel, 100 ml mahuga veemõõdutopsik, mõõtjoonlaud, pabeririba, kleeplint, pliiats, tundmatu massiga keha (telefon), vesi. Tööülesanne: uurida kummipaela venitamisel tekkiva elastsusjõu sõltuvust deformatsiooni pikkusest, kontrollida Hooke'i seadust ja määrata keha mass. Teoreetiline eeltöö: 1. Elastsusjõuks nimetatakse keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu. 2. Elastseks deformatsiooniks võib lugeda keha kuju muutumist, mille käigus keha venib, paindub või surutakse kokku. 3
Fluorestsiin on oranzi värvi lahus, mis ei värvi normaalset sarvkesta pinda, kuid side- ja sarvkesta marrastused ja haavandid värvuvad ereroheliseks, võõrkehade ümber tekib roheline rõngas. Kui inimene valu tõttu ei saa silma avada, tilgutatakse talle silma valuvaigistit, mis hakkab mõjuma peaaegu kohe. Selleks, et teha sarvkesta defekte nähtavateks värvitakse neid fluorestsiiniga. Fluorestsiin on värvaine, mis on silmale täiesti ohutu, see asetatakse väikese pabeririba abil alumise lau siseküljele, et värvaine laiali valguks. Seejärel uurib arst suurenduse all sarvkesta. Sarvkesta defektid värvuvad fluorestsiini abil rohekaks. · Fluorestsiin FLUORESCITE Süstelahus veenisiseseks manustamiseks. Näidustatud silmapõhja fluorestsiinangiograafia või angioskoopia ja iirise verevarustuse diagnostikas. · ROSE BENGAL Eesmärk: sarvkesta varaste kahjustuste diagnoosimise vahend, paikne kasutamine. Kindlaksmääratud alternatiivid: fluorestsiin
Esikülg on raamatuploki selja vastaskülg. Ploki ülemise ja alumise külje vahelist kaugust nimetatakse raamatuploki pikkuseks ja kõrguseks; selja ja esikülje vahelist kaugust ploki laiuseks ja kaugust esimesest lehest viimase leheni ploki paksuseks. Eesleht on raamatuploki esimesele ja viimasele lehele kinnitatud kahekordne kokkumurtud paberileht. Eeslehe abil kinnitatakse raamatuplokk kaante külge. Nööride ja seba (eeslehe külge kinnitatud paksema pabeririba) abil ühendatakse raamatuplokk köitekaantega. Marlile köidetud raamatuplokil seba puudub. Seda asendab ploki paksusest 15-20 mm laiem marliriba. Selline köide on tugevam ja vastupidavam. Kaptaalpael on kleebitud raamatuploki selja ülemisele ja alumisele servale. Kaptaal tugevdab trükipoognate ühendust ja on ühtlasi raamatu kaunistuseks. Raamatuploki köitmiseks valmistatakse paberipoognast voltimise (kokkumurdmise) teel köitepoognad (vihikud).
asemel kasvab sarvkestale hoopis veresooni sisaldav armkude ja sarvkest võib muutuda läbipaistmatuks (nägemisvõime väheneb või kaob täielikult). Diagnoosimine Schirmeri test alumise silmalau siseküljele asetatakse filterpaber ja vaadatakse, kui palju see 5 min jooksul niiskub. Kui paber niiskub kahel katsel vähem kui 5 mm, on keratiidi põhjuseks pisaravedeliku liigne aurumine. Diagnoosimine Fluorestsiintest alumise silmalau siseküljele kantakse pabeririba abil värvainet fluorestsiini. Kui silma pilgutada, kandub see üle kogu silma. Suurenduse all vaadates on näha, kui sarvkesta defektid on värvunud. Ravi Kunstpisarad (silmatilkadena) vähendamaks inimese enda pisarate aurustumist silma pinnalt. Kindlasti tuleks ravida kaasuvaid haigusi, mille puhul keratiit ägeneb. Raskematel juhtudel tehakse operatsioon, kus suletakse pisarate äravoolutee. Tänan kuulamast! Kasutatud allikad www.inimene.ee www.uvahealth.com
nimeks arvule, milles numbrile 1 järgneb gugol nulle. See arv on nii suur, et tal pole mingit praktilist rakendust. Kogu galaktikas poleks piisavalt ruumi, et seda kirja panna. Kuidas suuri arve tähistatakse? Arvu astmed: Arvu astmed on mugavad, sest nende abil on lihtne kirjutada arve, mis muidu oleksid tohutult pikad. Võtame näiteks arvu, mis on 9 astmes 9 astmes 9. Kui kirjutada see arv tavalisel moel, siis läheks selleks vaja 369 miljonit numbrit ja pabeririba pikkusega 800km. Näiteks: Arvu standardkuju: Selleks et arvud oleksid hõlpsamini loetavad kasutatakse suurte arvude kirjutamisel arvu kümme astmeid. Seda kirjutusviisi nimetatakse arvu standardkujuks. Näiteks selle asemel, et kirjutada 9 000 000 000(miljardit), kirjutatakse Arvu standardkuju on korrutis, mis koosneb ühe ja kümne vahel olevast tegurist ja arvu kümme astmest. Enamik taskuarvuteid näitavad suurte arvude korral arvutustulemust ainult standardkujul.
· kõnnib paaris ja üle takistuse, · roomab koordineeritult käte ja jalgade abil, · kükitab toe abil, · oskab sooritada rütmilisi liigutusi: plaksutamine, põlve plaks, kükk jne; · oskab muusika saatel sooritada matkivaid liigutusi (kass, koer jne) Neljaaastased lapsed · käsitseb voolimismaterjali, veeretab kuule, vorstikesi, pätse, · sõrmemängu ajal liigutab iga sõrme eraldi, · kleebib detaile, kujundeid; · lõikab läbi pabeririba; · kõnnib ja jookseb kooskõlastatud käte ja jalgade liikumisega, · kõnnib tasakaalupingil, · tuleb toime sulghüplemisega paigal ja edasi liikumisel, hüppab paigalt kaugust, · ronib varbseinal vahelduva sammuga, · viskab palli ja püüab paaris, · kükitab ilma toeta, · laps oskab kasutada löökpille: kõristei, kõlapulkasid, maracat, tamburiini Viieaastased lapsed · kasutab töövahendeid: pintselit, pliiatsit, käärie;
võrk, plaanil see aga puudub. Seega võib plaan ka silmamõõdu järgi visandatud olla. Arvudes märgitud kaardi mastaap on arvmõõt ehk mõõtkava. Näiteks 1:100000, mis tähendab, et 1km on vähendatud 100000 korda ehk 1cm kaardil on 1km looduses. Joonmõõtkava, samuti kui arvmõõtkava leidub igal kaardil ja kujutab kaugusi graafiliselt, võimaldades neid määrata matemaatiliste arvutustega, kas sirkli või lihtsalt pabeririba abil. Kaart koosneb kaardivõrgust, maastiku põhijoonisest (kontuur), pinnakujutistest ja kaardi kirjast. Pinnavormid ja esemed märgitakse kaardile topograafiliste leppemärkide abil, mis kujult sarnanevad esemetega looduses. Orientiirid, mis on liiga väikesed kaadi mõõtkavas kujutamiseks (sillad, veskid, üksikud majad vms.) kujutatakse kaardil mõõtkavatute märkidega. Lisaks nendele kantakse veel nn. selgitavad märgid - horisontaalid, punkti või
Just pinnalained tekitavad purustusi, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maavärinate tugevuse mõõtmine Seismograafi abil määratakse maavärina tugevus, asukoht, kolde sügavus jmt. Seismograaf registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Seismograafi tööpõhimõte • Seismograaf koosneb kahest osast: üheks osaks on tavaliselt pabeririba, millele võnkumised kirjutatakse ja see on otseselt sõltuv Maapinna liikumisest. teine osa on kirjutussulg, mis isoleeritakse nii palju kui võimalik maavärina tõugetest. Selleks on näiteks vedru otsa pandus fikseeritud raskus. Animatsioon seismograafi tööpõhimõte http://www.wwnorton.com/earth/egeo/index/animations.htm 8.3 http://www.iris.edu/hq/programs/education_and_outreach/aotm Seismograafid Eestis Alates 1996
kused, sama pikad. Et esemete pikkust oleks kergem võrrelda, tuleb asetada need ese- med (paberiribad, pliiatsid jms) kõrvuti. Esemete võrdlemiselt minnakse üle sirglõikude võrdlemisele. Kui sirglõigud on hästi paigutatud ja nende pikkuse erinevus kül- lalt suur, on neid kerge võrrelda. Kui aga pikkuse erinevus on väike ja sirglõigud asetsevad teineteisest eraldi, on pikkuse võrdlemine keerulisem. 14 Sellisel juhul kasutame pabeririba. Asetame pabeririba nii, et selle üks tipp langeb kokku võrreldava lõigu ühe otspunktiga ning tõm- bame paberiribale lõigu teise otspunkti kohale kriipsu. Seega oleme märkinud ühe sirglõigu pikkuse. Kui me selle pabeririba nüüd tei- sele sirglõigule tõstame, saame võrrelda, kumb sirglõikudest on pi- kem, kumb lühem. Enne 6. ülesande lahendamist selgitab õpetaja, kuidas kaardil teid kujutatakse. Koos loetakse kaardilt linnade nimesid. Kõrgem, madalam Tööraamat lk 22 ja 23
arhiivipüsivast materjalist arhiivikaante või mappide vahele. Säiliku algusesse (esileheks) ja lõppu pannakse puhas paberileht. Säilikus olevate eriti oluliste dokumentide kohta on otstarbekas koostada sisukord, mis paigutatakse säiliku algusesse. Arhiivipüsivate materjalide soovitusloetelu vaata Rahvusarhiivi veebilehelt www.ra.ee Dokumentide kinnitamisel mapis või kaante vahel tuleb jälgida, et tekst jääks loetavaks. Kui dokumendi äär on liiga kitsas, tuleb kleepida serva külge pabeririba, mille kaudu kinnitatakse dokument. Selliselt kinnitatakse näiteks suureformaadilised tabelid A3, mis säilitatakse kokkumurtult. Dokument tuleb kokku murda selliselt, et kasutamisel oleks dokumenti lihtne lahti keerata. Dokumendid, mis õmblemisele ei kuulu (fotod, aukirjad jms), paigutatakse ümbrikusse ja kinnitatakse ümbriku üht serva pidi. Väikseformaadilised dokumendid tuleb paigutada ühtlaselt kogu toimiku ulatuses, nii et see oleks igast äärest võrdse paksusega
aidata ning korraldas Jean-Eugene Robertile oma hingesugulaste ja kunstisõprade ees esinemise. Saanud sel moel kogemusi ning usku oma võimetesse, julges Robert esineda Pariisi peapiiskopile. Mustkunstnik ise on kirjeldanud oma etteastet järgnevalt: ,,Kui vaataja oli saanud pitseeritud ümbrikku igast küljest hoolega uurida, andsin ümbriku peapiiskopi asetäitjale ja palusin selle ära peita. Peapiiskopile enesele andsin pabeririba, kuhu palusin kirjutada teiste eest varjatult mõne rea mõttetera või muud seesugust. Paber murti neljaks kokku ja põletati ära. Vaevalt oli tuhk jõudnud tillukeste ebemetena õhku hajuda, kui pöördusin peapiiskopi poole palvega ümbrik avada. Sellest tuli nähtavale teine samal kombel pitseeritud ümbrik, viimase seest omakorda kolmas ja nii edasi. Ümbrikke oli kokku kaksteist ja kõige viimases neist leidus täiesti terve pabeririba
kõverjoonelisi vahemaid mööda maanteid ja radu. Sedagi saab teha mõõtesirkli abil. Selleks tuleb mõõtesirkli haarade vahele võtta väike pikkuse jaotis, u 100...200 m kaardi skaalalt. Kui me nüüd mõõdame kõverjoonelist kaugust sirkli sammudega, siis kõik sammud on sirglõigud. Korrutades sirglõigu pikkuse sammude arvuga, saamegi kauguse meetrites. KÕVERJOONELISE KAUGUSE MÕÕTMINE PABERI ABIL Kõverjoonelisi kaugusi saab mõõta ka pabeririba abil. Selleks märkige pliiatsiga paberile alguspunkt ja pange see kaardil mõõdetava alguspunktiga kohakuti nii, et paberiserv järgib teekonna esimest osa. Kui tee pöörab, hoidke paberit pliiatsiotsaga kaardil ja pöörake ettevaatlikult, kuni paberiserv on ühel joonel teekonna järgmise osaga. Jätkake samas vaimus, kuni olete jõudnud teekonna lõpp-punkti. Seejärel mõõtke skaala abil kaugus esimese ja viimase pliiatsimärke vahel samamoodi nagu sirgjoonelise kauguse puhul.
reageerimisel vesiniksulfiidiks, joodist tekib vesinikjoiid jne. Neil reaktsioonidel esineb pallaadium katalüsaatorina, muutes vesiniku reageerimisvõimeliseks. Kõrgemal temperatuuril läbib vesinik kergesti pallaadiumvaheseina, pallaadium ei ole takistuseks vesinikule, nii nagu sõel ei pea vett. Sead omadust kasutatakse vesiniku puhastamiseks temas sisalduvaist lisandeist, sest viimased ei läbi pallaadiumi. Vingugaasi olemasolu tuvastatakse pallaadiumkloriidi lahusega immutatud pabeririba abil. Sellel redutseerub süsinikoksiidi mõjul metalliline pallaadium ning paber tumeneb või värvub mustaks. Roodium Ruteeniumi ja roodiumi rakendusi Pallaadiumiga võrreldes kasutatakse neid metalle vähem. Et roodium läheneb peegeldusvõimelt parimale peeglimetallile hõbedale, kaetakse astronoomiaseadmete peegelpind ja prozektori reflektorid roodiumikihiga. See peegel ei tuhmu ega tumene õhus nii nagu hõbepeegel, mistõttu seadmete optilised omadused ei halvene.
Mis edasi juhtus? Mida Uku tundis, kui kukkus? nimeta tegelased, tegevusaeg, tegevuskoht. Mis juhtus. Miks tegelased nii käitusid. Kuidas lugu lõppes?) Põhietapp Jutt koosneb lausetest. Lause koosneb sõnadest. Mida rohkem on lauses sõnu, 1. Lause jagamine seda pikem on lause. Mul on siin sõnadeks paberiribad. Tibu ütleb sulle lause ja sina sõnanoopide abil pane iga sõna kohta üks pabeririba lauale. Abi: täiskasvanu tõstab iga sõna ajal ühe sõrme üles. Oli ilus suvepäev. Mitu pabeririba panid Abi: kordamine lauale? Selles lauses on 3 sõna. Ütleme kooskõnes, sõrmega samal ajal selle lause koos. noopidele osutades
lihtsast kärtsutegijast kuni keerulise, vähetundliku kõrgklassi lõhkeaine detoneerimise skeemini. 4.4.1. PABERPAKEND. Alates sellest, kui hiinlased hakkasid tulevärki tegema, on paberpakend olnud esimeseks lõhkeainete pakki-mise vahendiks. Paberpakendit on väga lihtne valmistada ja see on odavaim. Lõhkeaine paberisse pakkimi-seks on palju võimalusi, kaks levinumat on pauklaengud ja raketimootorid. Rullides toruks pika pabeririba ja selle kokku liimides võib igaüks teha lihtsa raketimootori. Pauklaeng on muidugi huvitavam ja ohtlikum. Pildil olev kärtsutegija on Mehhiko päritolu, seda kutsutakse "polumna'ks"(tuvi). Kui võtta paber, mis on umbes 16 tolli pikk ja 1,5 tolli lai ja voltida üks nurk selliselt: seejärel voltida uuesti: moodustus tasku. Selle tasku võime täita musta püssirohu, pürodeksi, sähvatava pulbri, raketimootori kütuse või ükskõik millise kiireltpõleva kütuse-oksüdandi
annaabi.ee 
