6 2. Metsakorraldus Soomes Soomes on metsade uuendamise kohustus pärast lageraiet kehtiv juba 1900. aastast ja see seadus kehtib tänaseni. Valitsus julgustab metsaomanikke kasutama häid metsakasutuse tavasid oma metsade majandamisel. Säästvale puidutootmisele, metsade bioloogilise mitmekesisuse parandamisele ja säilitamisele on olemas riiklikud toetused. (Metsaring) Joonis 2. Metsa harvendamine soomes (Metsatööstus) Metsa tööstuslik kasutamine saematerjaliks ja paberipuiduks algas 19. sajandi lõpus. Tänapäeval moodustab metsandus ja metsatööstus umbes 6% aasta SKP-st. Soome on oma metsast ja metsatööstusest suuremas sõltuvuses kui ükski teine riik maailmas. Selle tagajärjel on riigis teadmised metsanduse ja metsatoodete tööstuse kohta, mis on kogu Euroopas ainulaadsed. (Metsaring) 7 Joonis 3. Aastane juurdekasvu suurenemine ja metsaraie. Juurdekasvu suurenemine (1935-2009) ja metsaraie (1949-2009). (YPEF)
erinevustega, kuid käesoleva töö raames on raske lühidalt ülevaaded kõigist neljast teha. Seega jõudsid käsitluse alla ka Eestit kõige rohkem mõjutavad Soome ja Rootsi. Selles töös esitletakse põhilised faktid nende riikide saetööstusest, mida hinnatakse peamiselt ekspordi ja mahtude järgi. Soome Metsandus oli ja on üks peamistest Soome majanduse alustaladest ning nurgakividest. Metsa tööstuslik kasutamine saematerjaliks ja paberipuiduks algas 19. sajandi lõpus. Tänapäeval moodustab metsatööstus umbes 20% aastasest ekspordist ning metsasektor on terves riigis üks suurimaid tööandjaid. See teeb Soome oma metsast ja metsatööstusest ühe (kui mitte kõige) sõltuvama riigi maailmas. Joonisel 2 on välja toodud kogu Soome metsandussektorit iseloomustavad näitajad. Joonis 1: Soome metsanduse näitajad Metsatööstus pakub Soomes tööd rohkem kui 48 000 inimesele, neist umbes 22 000 töötavad
tootlikus, kuna soe periood aastast on väiksem ja puudel on võimalik muldadest vähem toitaineid saada. Samuti on metsade levikule takistuseks rohkelt järvi, mis katavad Soomet tohutus ulatuses. Soomes on üle 187 888 järve pindalaga üle 500 ruutmeetri. Metsa kasutus majanduses on piiratud ka aladel, mis asuvad joonisel 4. Joonis 4. Piiratud metsakasutusega alad. 8.5. Metsanduse osa majanduses Metsa tööstuslik kasutamine saematerjaliks ja paberipuiduks algas 19. sajandi lõpus. Tänapäeval moodustab metsandus ja metsatööstus umbes 6% aasta SKP-st. Soome on oma metsast ja metsatööstusest suuremas sõltuvuses kui ükski teine riik maailmas. Soome on puidu tootmiselt maailmas kaheksandal kohal. Selle tagajärjel on riigis teadmised metsanduse ja metsatoodete tööstuse kohta, mis on kogu Euroopas ainulaadsed. Metsandus ja metsatööstus on jätkuvalt olulised tööhõive pakkujad, maapiirkondade ja majanduse elujõulisuse säilitajad
aastakümneteks; · kuivadel aladel võivad tekkida metsata liivikud, liigniisked alad soostuda; · hävib mikrofauna, hukkuda võivad ka suuremad loomad ja linnud. Tules hävinud pohl taastub 16-23, mustikas 22-27, sinikas 20-35 ja jõhvikas 25-40 aasta pärast. Heades marjametsades võib marjadest saamata jääv tulu ületada puidu juurdekasvust tekkiva hinna kao mitmekordselt. Tules kahjustatud puit sobib küttepuiduks ja tarbepuiduks, kuid mitte enam paberipuiduks. Tuli võib ka kasu tuua. Näiteks kuivendatud soos võivad paraneda metsa kasvutingimused. Vahel aitab tuli männil viljakatel alades uueneda. Mitmed vanad männikud on arvatavasti tekkinud peale tulekahjusid, mis hävitasid kuuse ja lehtpuud. Raielangilt üle käinud tuli vähendab putukkahjustuste ohtu. Metsatulekahjude tekkepõhjused Metsatulekahjude põhjuseks on enamasti hooletu või pahatahtlik inimene. Tulekahju võib
annaabi.ee 
