Eks see ole ju tõsi, kuni Maarja Kangro oma hobusetüraga ree pääle istus. Andrat on sõimatud mõttetuks tibiks ja plärtsuvaks beibeks. Las sõimavad, las klähvivad, karavan kulgeb. Mulle meeldib inimlik ja elu endaga kokku kolksuv luule. Seda on vaja, sest seda on Eestis siiani vähe olnud. Hea lugeja hoiab käes olulist raamatut, mis kraabib seinale kriipsud ja kisub krohvile kirjad: meil on ruumi, et rääkida asjust, nagu nad on, meil on paberipinda, et pritsida lugeja puhtale ajumaastikule seda köömest ja kribalat, mis saab muutma maailma. Ilma selleta pole mõtet ei luulet lugeda, ega kirjutada. Me ülim püüdlus siin on see, et need lootused oleks õigustet. Elu on kirjanduse materjal, ja ei ole õiget elu ilma kirjanduseta, tolle kireta. Paraku. Kirge siin on, seda kindlasti." ( ,, Atlas" kl 64) 9 Kasutatud materjalid Botik, Tuuli. Salapilk noor(d)e luulesse http://www.epl
ERA.3084.1.74. l 20-60 50 Lõuna-Eesti nr 49, 5.12.1925, lk 1. 51 Eesti ja Läti suhted ..., lk 377. 52 Valgamaa ..., lk 528 53 Saretok, V. Läbi uduliniku II ..., lk 147. 14 kaarti ei väljastanud, siis võidi lisalehe all mõelda ka lihtsalt puhast lehte, mis templite mahutamiseks täiendavalt kaardile külge liimiti või õmmeldi, suurendades seega paberipinda kuhu templeid lüüa. 1920. aastate piiriületusandmetest selgub, et Eesti kodanikud olid üle piiri liikumisel tunduvalt aktiivsemad kui lätlased.54 Selle põhjuseks peeti ostukäike mitmesuguste tarbekaupade hankimiseks oma isiklikuks tarbimiseks, majapidamiste piiriga tükeldamisest tekkinud sundkäike ja ka Eesti-Valga elanike n.ö ,,rohelises käimist" Läti poolel, kus olevat rohkem loodusliku ilu ning avarust kui Eestis. Viimast väidet võivad tinglikult kinnitada ka 1930