Mina olen mõistatus. Vanasõna: Mõista, mõista, kes see on: Väärikas ja kaunis ja jagab õpetussõnu? Kõnekäänd: Ema. Vanasõna: Vale vastus, see on vanasõna. Mina olen vanasõna, kes sina oled? Kõnekäänd: Kuidas sa ei tea, mina olen kõnekäänd, piltlik ja naljakas olukorra, eseme või nähtuse iseloomustus. Mõistatus: Teeme nüüd ühe mängu, kes soovib kaasa lüüa? (Soovijad tulevad mängu) Vanasõna: Ma panen siia põrandale paberilehtedele trükitud mõistatused, kõnekäänud ja vanasõnad. Kõnekäänd: Teie võtate ühe lehe ja arvate ära, kas on tegemist mõistatuse, vanasõna või kõnekäänuga. Nii tulete vastavalt valitud tekstile meie juurde. Mõistatus: Loeme kõigile oma teksti ette ja püüame natuke pikemalt seletada, mida selles tekstiga on tahetud öelda. Vanasõna: Vanasõnaga on lihtne, see on õpetus, mida kõik austavad. Kõnekäänd: Kõnekäänuga on ka lihtne, see on piltlik olukorra kirjeldus.
Tähtedest moodustatakse sõnad. Ühegi tähe juurde teist korda tagasi ei pöörduta ja ükski ei tohi jääda kasutamata. Paremaks kontrolliks märgivad mängijad liikumistee ruudust ruutu oma ruudustikul joontega. Näide: Lahendus: Terav kirves leiab kivi. Põmaki! (Mängijaid: paarisarv, vaja: toole ja patja) Mängijad jagatakse kahte vöistkonda, kes istuvad üksteise vastas. Toa ühes seinas on tool, mille peal on padi. Iga vöistkond kirjutab eraldi paberilehtedele üles köigi vastasvöistkonna liikmete nimed. Vöistkond A paneb seejärel ühe paberilehe padja alla ning palub üksköik missugusel B vöistkonna liikmel istuda sellele toolile. Mängu eesmärk on hoiduda oma nimele istumast. Kui te seda teete karjub vastasvöistkond kövasti ,,PÖMAKI" ning te olete surnud ja seeläbi mängust väljas. Aga kui tegu pole teie nimega, lähete oma vöistkonna juurde vigastamatult tagasi. Nüüd on B vöistkonna kord valida padja alla panemiseks nimi
(2 lk 28) Ideede pakkumine Sissejuhatuse käigus pakuvad õppijad ideid, mis neil seostuvad antud teemaga. Väljaöeldud ideed tasub kokku korjata, ja hiljem on neid võimalik kasutada kas loetuga võrdlemiseks või loetu täiendamiseks. (2 lk 28) 10-15 küsimust Õpetaja dikteerib õppijatele 10-15 küsimust teksti kohta. Vastused kirjutab õpetaja paberilehtedele, mis on paigutatud klassi seintele, ustele ja akendele. Õppijad peavad klassis ringi liikuma nind vastused vihikusse märkima. Pärast lugemist võivad nad esitada veel 3-4 küsimust, millele tekst annab vastuse. (2 lk 29) Muusikapala kuulamine / piltide vaatamine 10 Sissejuhatuseks võib kuulata muusikapala, vaadata pilte vms. Öeldakse, et pilt on
Üks koolmeistri põhioskusi oli rehkendamine. Eluvajadused nõudsid arvutamisoskust nelja põhitehte piires, mõõdu- ja kaalusüsteemide ning rahaühikute tundmist, peast- ja tahvlirehkendust. Ained, milles puudusid õpikud, märgiti üles konspekteerides. Väärib märkimist, et arve loeti teisiti kui tänapäeval. Vana arvude lugemine oli tekkinud siis, kui puudusid araabia numbrid ja talupojal polnud vaja osata neid lugeda nagu tänapäeval. Vihikuid veel ei tuntud. Kirjutati paberilehtedele, mida õpilased ise köitsid käsikirjaliseks raamatuks. Õpetamisel orienteeruti keskmisele õpilasele, andekamad abistasid mahajääjaid. Sellist meetodit kasutas juba Komensky, hiljem soovitas J. Gezelius sama ka Soome koolides. Kooli- ja õpetajatöö korraldamise alused võttis Forselius J. Gezelius vanema "Methodus informandi ´st". Selles kirjeldati koolmeistri kohustusi ja ülesandeid. Ta pidi olema karske ja õpetama lapsi enam armastuse kui ähvarduste ja karistustega
seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Oluline oli sorav lugemine ning usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt. Et õpperaamatuid ei olnud, kirjutas Forselius ise 1686. aastal aabitsa, mille järgi lugemist õpetas. Vihikuid veel ei tuntud, kirjutati paberilehtedele, mida õpilased hiljem ise raamatukesteks köitsid. Forselius hakkas kasutama ka uut lugemismeetodit. Kooris veerimise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti. Tema soovitusel õpiti lugemist tähti valjusti hääldades ja häälikuid sõnadeks kokku öeldes. See oli lugema õpetamisel uus võte ja andis häid tulemusi. Forseliuse seminar polnud kunagi eriti jõukas, kuid visa tööga saadi raskustest üle.
Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Oluline oli sorav lugemine ning usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt. Et õpperaamatuid ei olnud, kirjutas Forselius ise 1686. aastal aabitsa, mille järgi lugemist õpetas. Vihikuid veel ei tuntud, kirjutati paberilehtedele, mida õpilased hiljem ise raamatukesteks köitsid. Forselius hakkas kasutama ka uut lugemismeetodit. Kooris veerimise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti. Tema soovitusel õpiti lugemist tähti valjusti hääldades ja häälikuid sõnadeks kokku öeldes. See oli lugema õpetamisel uus võte ja andis häid tulemusi. Forseliuse seminar polnud kunagi eriti jõukas, kuid visa tööga saadi raskustest üle. Forseliust aitasid töös andekamad õpilased,
Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. sorav lugemine ning usuõpetus ja kirikulaul veidi õpiti ka raamatuköitmist, arvutamist ehk rehkendamist saksa keelt. Et õpperaamatuid ei olnud, kirjutas Forselius ise 1686. aastal aabitsa, mille järgi lugemist õpetas. Vihikuid veel ei tuntud, kirjutati paberilehtedele, mida õpilased hiljem ise raamatukesteks köitsid. Forselius hakkas kasutama ka uut lugemismeetodit. Kooris veerimise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti. Tema soovitusel õpiti lugemist tähti valjusti hääldades ja häälikuid sõnadeks kokku öeldes. See oli lugema õpetamisel uus võte ja andis häid tulemusi. Suuri raskusi tegi koolile aga õpilaste saamine, sest mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata.
Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Oluline oli sorav lugemine ja usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt. Et õpperaamatuid ei olnud, kirjutas Forselius ise 1686. aastal aabitsa, mille järgi lugemist õpetas. Vihikuid veel ei tuntud, kirjutati paberilehtedele, mida õpilased hiljem ise raamatukesteks köitsid. Forselius hakkas kasutama ka uut lugemismeetodit. Kooris veerimise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti. Tema soovitusel õpiti lugemist tähti valjusti hääldades ja häälikuid sõnadeks kokku öeldes. See oli lugema õpetamisel uus võte ja andis häid tulemusi. Forseliuse seminar polnud kunagi eriti jõukas, kuid visa tööga saadi raskustest üle. Forseliust
mõjub hästi hapniku eemaldamine säilituskeskkonnast. Märgistamisel tuleb hoiduda isekleepuvatest siltidest, markeritest. 9. Looduskogud (herbaariumid, geoloogiliste näidiste kogud, topisekogud, entomoloogilised kogud) Looduskogud on osa rahvuslikkust rikkusest ja kultuuripärandist. Nende säilitamine on oluline nii kultuuri, hariduse kui ka teadustöö seisukohast. Herbaariumid koosnevad kuivatatud taimeosadest, mis on monteeriutud paberilehtedele või mida hoitakse kokkumurtud paberilehtede vahel.Taimede kinnitamiseks aluslehtedele kasutatakse liimimist, õmblemist, kleeplindiga kinnitamist, traatimist. Seeni hoitakse polüetüleenkottides, mis sisaldab silikaatgeeli või ideaaljuhul klaasist kuivatis koos kaltsiumkloriidiga, Samblikke hoitakse paberist ümbrikes bõi karpides. Vetikaid säilitatakse kuivatatult karpides või herbaniseeritult. Vilju, seemneid hoitakse kas karpides, paberümbrikes või plastkottides.
Kontrolli, et iga liigitusega oleksid kõik grupi liikmed nõus. Veendu, et grupi liikmed jälgivad pidevalt aega ning on teadlikud, kui palju aega on kulunud. Merlecons ja Ko OÜ 54 LIIGITAMINE Juhend grupile Grupi ülesanne: 1. Liigitada 15 minuti jooksul 25 eset võimlikult erineval viisil. 2. Liigitamiste lõpptulemused tuleb kirja panna suurtele paberilehtedele. Merlecons ja Ko OÜ 55 LIIGITAMINE Vaatlusleht Teie ülesandeks on jälgida grupi liikmete reageeringuid ülesande lahendamise käigus. Püüdke vastata järgnevatele küsimustele. 1. Millised olid peamised tegevused ülesande täitmise ajal? 2. Millised olid grupi liikmete reageeringud juhi tegevusele? 3. Milline oli meeleolu ülesande lahendamise ajal? Kas ülesande täitmise lõpus valitses rahulolu?
jne PANEME AKNALE SILDI KÜLGE See pole mitte niivõrd mäng kui viis tutvustada lastele tavalisi asju tähistavate sõnade kirjapilti mida teha Kirjutage lipikutele (väiketähtedega) majas leiduvate asjade nimetusi ja kinnitage need esialgu ise õigetele asjadele. Näiteks lipik, millel on sõna "uks", kinnitage uksele, lipik sõnaga "aken" aknale jne. Kasutage umbes kuut nimetust korraga ja hoidke need paigas umbes nädal, seejärel pange paika järgmised kuus. Kirjutage sõnad suurtele paberilehtedele, eemaldage kõik lipikud ja vaadake, kas laps oskabl ipiku kokku panna sama sõnaga paberilehel. Et seda suuta, peab ta sõnad ära tundma. Alustage sõnadega, mida on kerge üksteisest eristada, näiteks sõnadega "uks" ja "aken". TEEME KOOS SÜÜA Söögitegemine on teadus, siin on nii matemaatikat kui ka oskust aidata. See on ühtlasi võimalus oma saavutuste üle uhke olla. Söögitegemine on üks väheseid tegevusi, milles laps saab jõuda lõpptulemuseni, mis näeb välja niisama
järgneb sellele liikumine alla jne. -liikumise loogiline järjestus) We balance opposites: movement in then out, tension and release 4 MOTION FACTORS: TIME (aeglane-kiire) FORCE (tugev-kerge) SPACE (direct plastic) FLOW (bound free) P.Bausch ,,1980" grupp indiviid lahkumissõnad ilma choreological order´ita - POSTURE GESTURE MERGE (kokkuliitmine) J. Kylian ,,Obscure temptation" Cunningham CHANCE THREORY (paberilehtedele kirjutatud sõnad (algustäht ette antud vastav tegevus ja choreological order lõhkumine) W.Forsythe lõhub muusika, liikumissõnavara, ruumi, esitaja funktsioone) METALINGUISTUC CODES (teatrikoodid, mida koreograaf kasutab või lõhub) VALERIE PRESTON- DUNLOP "LOOKING AT DANCES" (koreoloogiline perspektiiv tantsus) 2003, Verve Publishing; UK Rääkida tantsust, ilma, et seda näeks, on nagu proovida ronida üle kõrge müüri ilma redelita
PANEME AKNALE SILDI KÜLGE See pole mitte niivõrd mäng kui viis tutvustada lastele tavalisi asju tähistavate sõnade kirjapilti mida teha Kirjutage lipikutele (väiketähtedega) majas leiduvate asjade nimetusi ja kinnitage need esialgu ise õigetele asjadele. Näiteks lipik, millel on sõna "uks", kinnitage uksele, lipik sõnaga "aken" aknale jne. Kasutage umbes kuut nimetust korraga ja hoidke need paigas umbes nädal, seejärel pange paika järgmised kuus. Kirjutage sõnad suurtele paberilehtedele, eemaldage kõik lipikud ja vaadake, kas laps oskabl ipiku kokku panna sama sõnaga paberilehel. Et seda suuta, peab ta sõnad ära tundma. Alustage sõnadega, mida on kerge üksteisest eristada, näiteks sõnadega "uks" ja "aken". MEELESPEA toas laste arv piiramatu aeg: 10 min või kauem abi vajalik ei määri VAHENDID lipikud kleeplint või -mass paber ja pliiats Mida laps õpib? Lugema lihtsaid sõnu ja seostama neid kindlate esemetega TEEME KOOS SÜÜA
annaabi.ee 
