segaabielutüli" (1837-1841), mis raskendas kiriku olukorda nii Saksamaal kui ka teistes mitme usutunnistusega maades. Rooma tugevnemine ja kompromissitu tsentralism tõukas rahvuslikud katoliku kirikud tõsistesse vastuoludsesse. Rooma hoiakut näitavad kujukalt 1864. Aastal avaldatud ,,syllabus errotum" (80 ,,tänapäeva eksimuse" loetelu, mille hulka kuulusid esmajoones liberalism ja demokratiseerimine), paavstlik keelatud raamatute nimekiri ja ennekõike pikki vaidlusi põhjustanud 1870. Aasta ,,paavsti ilmeksimatuse" dogma. Belgias ja Prantsusmaal puhkes kooli ja kultuuri valdkonnas äge võitlus, mida raskendas see, et alates 1871. Aastast ei tunnustanud katoliku kirik Prantsuse vabariiki. USA-s mõisteti hukka nn amerikanism, kuhu kuulus terve hulk väidetavalt kaasaegseid usuliikumisi.loomulikult ei tugevdanud see kohaliku katoliku kirikut, millesse suhtuti skeptilise umbusuga
1059 aastal muudeti paavstide määramise korda, valida sai nüüdsest kiriklik golleegium. Seega kadus paavsti valimise juhuslikkus. Paavstivõimu asus tugevdama Gregorius VII (1073-1085). Paavsti võim ei sõltunud enam ilmalikust võimust ning keisril pole paavsti võimuga mingit pistmist. Keiser küll läänistas maa, kuid vaimuliku tunnuse andis paavst. Paavsti võimu autoriteetsus kasvas Innocentius III (1198-1216) ajal. Loodi paavstlik bürokraatlik süsteem. 13. sajand on paavstivõimu kõrgaeg Lääne-Euroopas. Hiliskeskaeg (1347-1492) Koos keisrivõimuga kaotas oma tähtsuse paavstivõim. Murranguks kujunes 13. Sajandil Bonifacius VIII ajal. Bonifacius VIII tekkis konflikt kirikukümnise kontrollimise pärast Philippe IV Ilusaga. Konflikti võitis Prantsusmaa, ning selle tagajärjel tekkis paavstivõimu kriis. 1305. aastal valiti paavstiks prantsuse päritolu kardinal. Selle tulemusel paavstid langesid
talle arusaamatud ja tunnetuslikult tühjad. Ometigi usub ta oma teejuhti ja nõustub temaga, et nähtavad asjad on olemas ja see täidab teda austusega. Sel viisil on meil veidikegi võimalik mõista religioosseid müsteeriume. Kui tegu on sõnadega, mis puudutavad ilmutust ja müsteeriumi, siis ütleb Berkeley: ,, On alandlik Kõhklematu usk meile (kus me ei suuda taibata ega mõista väidet) sobivaim, nii nagu paavstlik talupoeg usub väiteid, mida ta kuuleb ladinakeelsel missal. Kõrgid inimesed nimetavad seda pimedaks, paavstilikuks, mõtlematuks, irratsionaalseks. Mina omalt poolt pean märksa irratsionaalsemaks taotlust norivalt ja naeruvääristavalt vaidlustada pühi müsteeriume... mis on sootuks.. väljastpoolt meie tunnetust ja mõtlemisvõimet". Berkeley katsetest kõige tähtsam ja ka kõige radikaalsem oli üksikust inimesest või filosoofist, kes mõtleb ilma keeleta
toomhärra Nicolause, Breemeni p aga samale kohale Albert Suerbeeri. Tüli lahendajks määras paavst kardinaldiakonile Otto, kes omakorda andis ül edasi Alna tsistertslaste kloostri(Flandrias) mungale Balduinile. 1230 suvel saabus ta Riiga, tal oli ka kõrvalül: kahjustada keiserlikult meelestatud Mõõgavendade ordut, võtta talt Põ-Ee paavsti nimel oma valitsemisele või anda kellelegi teisele. Sügisel võttis vormiliselt oma valdusesse Viru ja Järva. Rooma lootis Ida-Baltikumis luua paavstlik kol ja laiendadad rooma-kat kiriku mõjukonda ka edasi Vene alale. Balduin hakkas spitsema plaani luua Ida-Baltikumis paavstlik kirikuriik, mis pidi hõlmama maad Preisist Narva jõeni. Ordu hakkas tema vastu rinnet kujundama > kutsus 1230 Ojamaalt hulga sakslasi Tlnna, kes panid siin aluse linn-asundi kujunemisele. Konflikt kurelaste alade pärast Balduini ja riialaste ja Ordu vahel > lahenes, kui saabus Riia
* kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud. * hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte üht osa kodanikest teise vastu. Muidu mäss ja riid. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid. * Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi. * Paavstlik dekadents - sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. 3 lahendust: * Utopism. Thomas More. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine, tõeline aadellikus seisneb voorustes. * Erasmus. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. * Machiavelli. Alternatiivne voorusõpetus. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Valitseja eesmärk: au ja kuulsus. Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks".
Friedrich aga keskendus põhil Sitsiilia poliitikale. Saksamaal müüs ta keisrivõimu aadlikele, mis pikemas perspektiivis osutus keisritele hukatuslikuks. Friedrich II-l tekkisid mitmed konfliktid paavstiga. Pärast Friedrichi surma kaotasid keisrid peaaegu kogu oma ilmaliku valduse. Konfliktis jäi võitjaks paavst. Saksamaa jäi killustatuks. Paavsti võimu autoriteetsus kasvas Innocentius III (1198 – 1216) ajal. Innocentius oli ülemuslik valitsjete suhtes. Loodi paavstlik bürokraatlik süsteem. Alguse sai kirikulaulude kogumine ja inkvisitsioon. 13. saj on paavstivõimu kõrgaeg Lääne-Euroopas. Prantsusmaal tuli 987 võimule Kapetingide dünastia. Alguses olid nende valdused marginaalsed. Ajapikku Pr kuningate võim kindlustus järk-järgult seoses vasalliteediga. Inglismaa kuningavõimu kindlustas Normandia hertsog William Vallutaja, kes kehtestas eeskujuliku läänikorra. Suhted Ingl ja Pr vahel muutus
tingimuseks kodanike omavalitsus, s.t. vabadus võõrvõimust Cicero valitseja kohustustest kardinaalvoorused Tarkus Kindlameelsus Mõõdukus Õiglus vältida ebaõiglust, mitte kasutada pettust ja vägivalda pidada sõna kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu hoolitseda riigi kui terviku eest Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Itaalia sõjad pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud, kes omavahel konflikti läksid paavstlik dekadents lahendused: 1) Utopism (T. More) radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand Päriliku aadli puudumine Tõeline aadellikkus seisneb voorustes 2) Klassikaline humanistlik voorusõpetus (Erasmus) 3) Alternatiivne voorusõpetus (Machiavelli) Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega valitseja eesmärk: au ja kuulsus
2. Cicero valitseja kohustustest Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu; hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Euroopa poliitiline kriis: · Itaalia sõjad 1494-1559: Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti; sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi · Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II (1503-13) Lahendusvariandid: utopism (Thomas More: radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus, ühisomand, päriliku aadli puudumine); klassikaline humanistlik voorusõpetus (Erasmus); alternatiivne voorusõpetus (Machiavelli). Viimased kaks käitumisjuhendid valitsejale. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid
Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud. Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu. Muidu mäss ja riid. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Türgi Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II (1503- 13) Lahendused: · Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikus seisneb voorustes) · Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516 · Alternatiivne voorusõpetus
tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud(sarnaselt eestkostega). * hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte üht osa kodanikest teise vastu. Muidu mäss ja riid. Rooma kodusõdade põhjus: rahvameelsus või rahameelsus. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid. * Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi. * Paavstlik dekadents - sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. 3 lahendust humanistidelt: * Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine( tõeline aadellikus seisneb voorustes). * Erasmus. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. * Machiavelli. Alternatiivne voorusõpetus. "Valitseja" 1513 (ilmus 1532). Viimased 2 samast zanrist: käitumisjuhis valitsejale. 4
· Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu. Muidu mäss ja riid. Rooma kodusõdade põhjus: rahvameelsus või rahameelsus 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Euroopa poliitiline kriis al. 1494: · Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Türgi · Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II (1503-13) Lahendus kriisisituatsioonis? · 3 erinevat retsepti 3-lt kaasaegselt humanistidelt: · Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikus seisneb voorustes) · Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516
Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kautse alla on usaldatud, mitte nende, kellele on usaldatud. Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu (nii tulemuseks mäss ja riid). 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid. Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Türgi. Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. Lahendus: a. Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikkus seisneb voorustes). b. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. c. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532)
1494 Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Lahendus: enda harimine (lugeda Cicerot, Platonit jt) Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid Inglismaa Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte ja Türgi tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe (1503-13) Niccolo Machiavelli (1469-1527) Lahendus kriisisituatsioonis? 1498-1512 Firenze vabariikliku valitsuse 2. kantsler, dipl. missioonid
Podagra tavaline haigus vennaksestel st kerjusordude fransisklaste ja dominikaanlaste seas. Tõusikud , kes elavad nagu aadlikud, vanade mungaordude liikmed olid aadlipäritolu. 1431 kontsiil Baselis tahtis kirikusiseseid probleeme lahendada. Kontsiilijuhid ja paavst Eugeneuse vahel vastuolud, paavst saatis kirikukogu laiali aga kontsiil ei kuuletunud ning osavõtt osutus suureks. Paralleelselt kaks kontsiili, suur kontsiil Baselis ja paavstlik kontsiil 1238 Ferraras (siis Firenzes ja lõpetas Roomas). Eugeniuse ja Baseli kontsiili suhted aina teravamaks, lõhe, sest ka kuningad ja vürstid peavad valima ühe poole, mida toetada. Ainuke piiskop paavsti kontsiilis oli Lääne Saare piiskop, kes nimetati piiskopi selleks, et läks esindajana paavsti juurde, Saare Lääne piiskop oli muidugi kontsiili poolt. 1438 Baseli kontsiil tagandas paavsti, 1439 kuulutas ketseriks. Kontsiil valis uue paavsti, Felix V,
nii ranget tähendust see ei oma. Samal ajal ka katolikus maailmas keskaja lõpul tuli seda siiski ette, et pol tähtsatele piiskopi kohtadele asusid inimesed, kes vaimulikud ei olnud. Saare-Lääne kodusõja ajal, kus ühel pool seisis piiskop Reinhold ja tema vastas Wilhelm, kui piiskopi kandidaat, kirjutas Wilhelm, et tema on hea katoliiklik. Balthasar Russow kirjutab oma kroonikas, kuidas rootlased vallutasid Haapsalu ja likvideerida paavstlik hoorapesa. Kui võrrelda SKS, siis mitmed toomkapiitlid SKS elasid reformatsiooni üle, et nad kujunesid protestantlikest kolleegiumiteks. Maades, kus ref kuningliku korraldusega läbi viidi, nt Soome ja Rootsi, toomkapiitlid tegutsesid edasi. Sellised arengud toimunud samm-sammult ja osaliselt leidnud aset ka Liivimaal. Kui historiograafias on esile toodud seda, et ref nõrgendas Liivimaa poliitilist olukorda, aga see oli esil retoorilisena, argielus ei saa seda üle
Lisaks kardinaalvoorustele (õiglus jt) voorused, mis tavakodanike moraalist kõrgemad: · Armulikkus, halastus · Heldus · Suuremeelsus · Vürstid peavad andma rohkem kui õiglus nõuab! Euroopa poliitiline kriis al. 1494 · Itaalia sõjad 14941559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Hapsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Türgi · Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (14921503) ja Julius II (150313), kes oli sageli poliitilises käitumises ebamoraalsemad kui mõned ilmalikud valitsejad. Küsimus oli, kuidas on võimalik ellu jääda ja samal ajal ausust ja õiglust säilitada? Cicero: ausus ja õiglus viivad alati parema tulemuseni. See seisukoht tundus olevat liiga entusiastlik. Lahendus kriisisituatsioonis? Moraalse paanika olukord (kaos maailmas)
aluse jesuiitide ordule. Jesuiitide ordu oli üles ehitatud rangele hierarhiale. Selle eesotsas asus eluaegne kindral, ,,must paavst", kel oli ordu üle absoluutne võim. Tema kõrval seisis admonitor, manitseja, kes hoidis iga kindrali sammu kriitika all. Lisaks kolmele mungatõotusele (vaesus, vallalisus, sõnakuulmine) võtsid jesuiidid veel neljandagi kohustuse, tõotades täielikult kuuletuda paavstile. ,,Ma usun, et valge, mida ma näen on must, kui paavstlik kirik seda nii defineerib," kinnitas Loyola. Jesuiitide koolitamiseks asutati 1551. aastal Roomas Collegium Romanum ning aasta hiljem samuti Roomas Collegium Germanicum. Saksamaal rajati esimene jesuiitide kolleegium 1544. aastal Kölnis. Jesuiitide ordu ülalpidamisel olid ülikoolid Innsbruckis, Würzburgis ja Grazis. Pihiisade, nõunike ja troonipärijate kasvatajatena jõudsid jesuiidid mitmesse Euroopa kuningakotta. Jesuiitide eduka tegevuse näiteks on Poola
annaabi.ee 
