20.mai 1498 Indiasse. Amerigo Vespucci ütles esimesena välja, et on avastatud uus manner -> Ameerika Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailma reis, oli esimene kes jõudis vürtsisaarteni läänest -> suri filipiinidel kodusõjas. Medicid Itaalias esiletõusnud Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades. Laenasid raha Inglise, Prantsuse kuningale. Kaks perekonna liiget jõudsid paavstitroonile. Vastutasuks said monopoolse õigus kaubelda maarjajääga. Jan Hus tsehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülikooli professor. Väitis, et kiriku maavaldused peaksid kuuluma ilmalikele ja kogu võimutäius kuningale, kui Jumala teenrile. Usutõe allikas Piibel. Martin Luther reformatsiooni algataja, kahtles, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada-> ainult usu kaudu. Thomas Müntzer Saksa talurahvasõja üks juhte. Taotles jumalariigi loomist maa peal.
· Oli esimene eurooplane, kes jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. · Kodumaale tagasi ta ise ei jõudnud: tapeti Filipiinidel pärismaalaste poolt. o Vespucci (1454-1512) · Nimetati tema järgi manner Ameerikaks. o Medici · Itaalias esiletõusnud Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades. Laenasid raha Inglise, Prantsuse kuningale. Kaks perekonna liiget jõudsid paavstitroonile. Vastutasuks said monopoolse õigus kaubelda maarjajääga. o Hus (1370-1415) · Tsehhi usureformaator ja filosoof, pooldajad hussiidid. · Indulgentside (patulunastuskiri) müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. · Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. · Nõudis kirikuvarade spekulariseerimist (ilmalikustamist). · Tema meelest oli usulise tõe ainukeseks kriteeriumiks piibel.
valitsusvormi, seejärel omandasid Firenze hertsogi ja 1569 Toscana suurhertsogi tiitli. Medici suguvõsast pärinesid paavstid Leo X, Clemens VII ja Leo XI, samuti Prantsusmaa kuningannad Caterina de' Medici ning Marie de' Medici. o Medici · Itaalias esiletõusnud Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades. Laenasid raha Inglise, Prantsuse kuningale. Kaks perekonna liiget jõudsid paavstitroonile. Vastutasuks said monopoolse õigus kaubelda maarjajääga. Palazzo Medici-Riccardi arhitekt oli Michelozzo di Bartolomeo. Ta ehitas selle palee Medici perekonnale aastatel 1445-1460. See palazzo on tuntud just oma seinade poolest mis olid rustikad poolest. Ka siin kasutati klassikalist palazzo ehitamisstiili. Hoone on kolmekorruseline, esimese korrus aknad tillukesed, järgnevatel korrustel suured ja kaunid aknad. Esimene korrus on
maailmaga, kuid mis keskajal enne kirjaoskuse laia levikut olid kaubanduslike ja poliitiliste kokkulepete lahutamatu osa. Samuti mõistsid nad hukka sõjad ja surmanuhtluse. Reaktsioon katarlusele Katarite ideed tekitasid paljudes kiriklikes ja ilmalikes juhtides muret, sest need destabiliseerisid ühiskondlikku korda ja õõnestasid kiriku õpetust ja mõjuvõimu. Mitmed kirikukogud mõistsid katarluse hukka, kuid katarlust toetas suur osa Lõuna- Prantsusmaa aadlist. Aastal 1198 paavstitroonile asunud Innocentius III otsustas katarluse välja juurida. Kui esialgsed rahumeelsed missioonid nurjusid, alustas paavst 1208 katarite vastu ristisõda, kuhu suundusid paljud põhjapoolsed aadlikud, kes lootsid saada endale ketseritelt võetud maad ja varad. Sõda lõppes 1229 lõuna vürstide allutamisega, kuid katarlust ei õnnestunud nende seas läbi viidud massilisele veresaunale vaatamata lõplikult maa pealt pühkida.
Saksamaa kaupmehed Jakob Fugger (14591525) ja tema vennapoeg Anton Fugger (14931560) haarasid enda kätte kogu Saksamaa vürtsikaubanduse. Toetanud oma rahadega Karl V keisriks valimist, sai Jakob Fugger vastutasuks ainuõiguse kaubelda elavhõbedaga. Firenzest pärit Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades. Medicid laenasid raha Inglise ja Prantsuse kuningatele. Kaks Medicite perekonna liiget tõusid paavstitroonile. Vastutasuks said Medicid monopoolse õiguse kogu Euroopas maarjajääga kauplemisele. Maadeavastuste järel kasvas järsult väärismetallide sissevedu Euroopasse. Peamiselt toodi kulda ja hõbedat Hispaania Ameerika valdustest. Idakaubanduse koondumine eurooplaste kätte vähendas omakorda väärismetallide väljavedu. Nii kujunes olukord, kus kulla ja hõbeda väärtus kiiresti kahanes, tuues kaasa hindade revolutsiooni: ainuüksi 16. sajandil kallinesid hinnad keskmiselt viis-kuus korda