Keskaeg ja varauusaeg
järk-järgult tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni ja Püha Peetruse ajaloolise
autoriteedi najal
4.-5. sajandil rõhutasid Rooma piiskopid oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel
6. saj tungisid langobardid Itaaliasse
saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes
vallutas langobardid ja andis paavstile maad
756. aastat moodustati neil maadel Paavstirii ehk Kirikuriik
Pippin sai ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim
Kreeka katoliku ja Rooma kiriku lõhenemine 1054. aastal
varem ei olnud erilisi vastuseise üksteise suhtes, kuigi kombestik erines mitmes suhtes
paavstide võimu laiendamisega Euroopas tekkis tahtmine allutada ka kreekakatoliku kirik
sel teel oleks saavutatud ka kreekakatolikes maades poliitiline mõju
1054