GREGORIUS SUUR (540-604) Milano edikt 313.tagas kristlastele vaba tegutsemise keskaegses Roomas .Kristlus sai ametlikuks usuks. Kui Gregorius Suur 590. paavstiks ehk kirikupeaks valiti kasvas Rooma reaalne tähtsus Lääne-Euroopas. Gregorius I ehk Gregorius Suur viis läbi kiriku reformi. Ta ühtlustas ja uuendas Lääne-Euroopa katoliiklike kirikute jumalateenistuse korda. Gregorius töötas välja ühtsed tekstid, mida kasutati edaspidigi erinevates piirkondades. Kinnitati ühtne liturgia ehk jumalateenistuse kord ühes kindlate lauludega. Muusikat peeti keskajal ülimaks kunstiks, mis pärines Jumalalt ja ühendas inimese keha ja hinge
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni
Hiliskeskaegse kiriku ajalugu: -Paavstid Avignonis 1305-1378, -suur skisma ehk kirikulõhe 1378-1409, -kirikukogude aeg 1409-1447. 1305 valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop kes resideerus Avignonis. Urbanus VI (1378-1389) kelle ametissevalimine toimus Roomas. Urbanuse vastased valisid aga Clemens VII (1378-1394), naasis Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks
Gregorius VII väitis, et ilmalik võim ei tohi sekkuda paavstivõimu, aga keisrivõim polnud sellest üldse huvitatud, sest see oleks piiranund keisrivõimu ja samuti oli kiriklike ametite müümine kujunenud riigile üheks sissetulekuallikaks. Tüli sai lahenduse 1122. aastal Wormsi konkordaadiga, mille järgi pidi ilmaliku võimu ametitunnuseid jagama paavst, ilmaliku omi aga keiser. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Kui 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V, Itaalias toimusid rahutused. Kuna paavstil ei olnud võimalik Rooma minna, jäi ta Avignoni. Järgmisedki paavstid jäid Avignoni. Kuid see tekitas itaallastele pahameelt, sest enam ei käidud Roomas palverännakutel ja kaupmehed jäid tuluta. Alles pärast Saja-aastase sõja puhkemist tegi paavst Urbanus VI otsuse jääda Rooma, kuna ta oli seal ametisse valitud, mitte minna sõdivale Prantsusmaale. Kuna Urbanus VI nõudis oma kuurialt kommete rangust ja puhtust, tekkis
Valisin selle teema seetõttu,et tegemist on minu kodulinnas asuva kirikuga. Viljandi Jaani kirik Viljandi Jaani kirik on Viljandis paiknev kivikirik,kus tegutseb EELK Viljanid Jaani kogudus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiriku ajalugu Viljandi Jaani kiriku rajamine on toimunud vahemikus 1466-1472. Paavstiks oli tollal Paulus II(1464-1461) Liivi sõja(1558-1583) ajal purustati turuväljaku ääres paiknenud Viljandi linnakirik. Koguduse tarbeks asuti taastama Viljandi kloostri juures paiknenud kirikut,mis oli 1560.aastal suletud ja sõjas purustatud. 17.sajandi esimestel kümnendeil ehitatud kirik pühitseti ristija Johannesele. Taas kannatas kirik Põhjasõjas. 18.sajandi teisel poolel sai kirik kõrge,vahe galeriiga barokse tornikiivri,mis põles 1811.aastal. 1815
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest- Hiliskeskajgse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: -paavstid Avignosis, 1305-1378 -suur kisma ehk kirikulõhe, 1378-1409 -kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma
Tema ajal kindlustus paavstluse positsioon tunduvalt, kuna ta suutis kontsiliaarse liikumise summutada ning nii jäi paavst vastuvaidlematult läänekiriku juhiks. 15. sajandi lõpust 16. sajandi keskpaigani valitsesid nn. renessansspaavstid, kellele oli olulisem nende ilmalik vürstivõim kui vaimuliku ülemkarjase kohustused. Aleksander VI-t peetakse sageli kõige demoraliseerunumaks ning ilmalikku sära otsivamaks paavstiks. Paavstid keskendusid nüüdsest enam vaimulikele asjadele, ent jäid samas ka ilmalikeks vürstideks, mis tõmbas neid ikka Euroopa konfliktidesse. Napoleon I sõlmis esialgu paavstiga liidu, kuid seejärel kaotas Paavstiriigi ning liitis selle Itaalia kuningriigiga. Pärast Viini kongressi sai paavst oma riigi tagasi, kuid 1870. aastal liideti see lõplikult Itaaliaga. Paavst kuulutas end Vatikani vangiks ning suhted Itaalia ilmalike võimudega olid seetõttu häiritud kuni 1929
Vastukaaluks allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Paavst Gregorius VII eestvedamisel vabastati kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelati vaimulikel elada perekonnaelu. Paavsti järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Seda põhjustas osaliselt kiriku aktiivsuse ja teojõu langus, osaliselt aga ilmaliku võimu tugevnemine ja ilmaliku hariduse areng. Roomas paavstiks valitud Urbanus VI nõudis oma kuurialt kommete rangust ja puhtust, kuid talle tekkis luksusliku eluga harjunud kuurias vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII. Seda sündmust nimeteatakse suureks skismaks. Kristlik maailm ei saanud sellise olukorraga leppida ning otsustas 1409. aastal kutsuda kokku Pisasse üldise kirikukogu. Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt
esimene poliitiline erakond? (täisnimi)- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Kuidas nimetati Eesti Kongressi alaliselt tegutsevat organit?- Eesti Komitee Nimeta koht Tallinnas, kus taasiseseisvumisajal hakkasid 23. augustil toimuma poliitilised meelevaldused.- Hirvepark Nimed: Kes oli tuntumaid Nõukogude Liidu dissidente ja nimekas kirjanik?- Solženitsõn Kes oli Eesti peaminister 1990-1992?- Edgar Savisaar Kes oli ERSP juht?- Lagle Parek Millise nime all sai 1978. aastal paavstiks poolakas Karol Wojtyla?- Johannes Paulus II Kes oli Eesti Komitee juht?- Tunne Kelam Kes oli 1980. aastatel Inglismaa peaminister?- Margaret Thatcher Kes oli nimekas Poola ametiühinguliikumise liider, tööliste juht ja poliitik (Poola president 1990-1995)?- Lech Walesa Kes oli Nõukogude Liidu liider aastatel 1984-1985?- Konstantin Tšernenko Kes sai NLKP juhiks 1985. aastal?- Mihhail Gorbatšov Kes oli nõukogude aja lõpul Vene NFSV juht ja hiljem Venemaa Föderatsiooni president
Gregorius suur (540-604) Elulugu ja tähtsus Gregoorius Suur sai aastal 590. paavstiks. Viis läbi läänekiriku reformi kasutades ühendamispoliitikat. Tänu Temale muutus kirik väga oluliseks LääneEuroopas. Kirikus kinnitati ühtne liturgia, koos kindlate lauludega. Elulugu ja tähtsus Tema ühehäälne laul sai aluseks LääneEuroopa kunstmuusikale. Paljud heliloojad on tema viise kasutanud oma töödes. Tema laulud ehk koraalid on käibel ka tänapäevastes roomakatoliku kirikutes ja kloostrites. Usk
Muusikuid ja poeete peeti jumaliku andega prohveteiks- muusika oli jumalikku pritolu. Muusikateooria ksitleb helisid selgeis Seostes arvudega . muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. ESIMESTEKS MUUSIKUTEKS PEETI ZEUSI POEGI: Apollon muusade juht, Amphion lramng, Dionysos veini-ja viljakusejumal(puhkpill)476 keskaja algus. Rooma sai lnekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA: jumalateenistuse liturgia koosnes histest palvustest ja laulmisest. 8-9saj toestas jumalateenistust OREL. Gregorius Suur paavstiks- htlustas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu aluseks.GREGORIUSE LAUL: iseloomulik lauluviis roomakatoliku jumalateenistusele. Peamiseks tekst ja snum. Muusikaline vljenduslaad vga erinev.kshlne ja saadeta ( hiljem oli saateks orel)esitajaks 1 laulja, lauljate grupp vi koor. Tekstid ladinakeelsed. esitajateks mungad.MISSA- katoliku kiriku jumalateenistus.NOODIKIRI: on prit 8-9 sajandist.Tekkis kloostrites. Algseteks noodimrkideks oli neumad.Noodijoonte ssteemi ja
a. suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik. Kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ning paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Kirikust sai ka antiikkultuuri alalhoidja. Iga piirkonna kristlaste eesotsas oli piiskopp, mis tähendas järelevaatajat. Erilise tähtsuse omandas Rooma peapiiskopp, keda hakati kutsuma oma isaks (ladina keeles papa) ehk paavstiks. Paavst oli ühtlasi katoliku kiriku pea Lääne-Euroopas. Eriti tugevdas paavsti võimu Gregorius I (590-604), kellest sai kristlaste üldtunnustatud juht. Gregorius juhtis edukalt Rooma linna ja selle ümbruse kaitset langobardide vastu. Samuti ta korraldas oskuslikult maavalduste majandamist. Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud meest nim. mungaks
Konstantinoopoli edikt - ristiusk ainus lubatud usk Rooma riigis. Kirik ühendas ristiusulisi Lääne-Euroopas, seda, mis on õige usk, otsustas kirik, muud kuulutati ketserlikeks. Kirikule vastuvõtmatud mõtted hävitati inkvisitsiooni võttega. Ristiusk levis: · ristisõdade käigus (saksid) · misjon (Iirimaa) · valitseja võttis vastu ristiusu (Clodovech)- loeti alamad kristlasteks. Kõikidest piiskoppidest kerkis esile Rooma piiskop, keda hakati nimetama paavstiks. Talle allusid peapiiskopid, kellele omakorda piiskopid ning kellele omakorda preestrid. Seal, kus viis teenistust läbi peapiiskop või piiskop, nimetati kirikut toomkirikuks. Toomkapiitel - nõuandev organ 12 toomhärrast. Skolastik vastutas hariduse eest. Ilmalikel oli võimalik osa saada jumala armust sakramentide kaudu. Sakramente oli kokku 7. Usukinnitamine (konfirmatsioon), ristimine, pihtimine, armulaud (kõige tähtsam), kiriklik laulatus, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine.
SAKRAMENT-keskajal oli seitse sakramenti , sakrament on õnnistatud tegevus. PÄRISPATT-sünniga kaasa saadav kurjus ,mida inimene peab kogu elu kahetsema. 1054-kirikulõhe ida ja lääne kirik läksid lepitamatult tülli. Kiriku võim Euroopas. Paavstid määrasid kohalike valitsejate õigusel võimul püsida PIISKOP-paavstivõimu esindaja kohapeal,kes määras ametisse preestrid ja kontrollis maksude laekumist. Innocentius III (paavst)-teda peetakse kõige aegade võimsamaks paavstiks ,kes algatas ka eesti alade ristiusustamise VAIMULIKUD ORDUD- Benecliktiinid ,Tsistertslased,dominiiklased,Fransiskaanlased Benedictuse reegel Pühak- on püha isik; inimene, keda (religioosselt) austatakse. Reliikvia- on religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest HARIDUS 7 Vaba kunsti: 1) Grammatika 2) Retoorika 3) Dialektika 4) Geomaatria 5) Aritmeetika
ning Karl võis pähe panna Itaalia krooni. 778a. saadi lüüa araablastelt Hispaanias Zaragora all, 801a. vallutati aga Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark (kindlustatud ääremaa, mida juhtis markkrahv). Reini ja Elbe vahel asunud saksid alistati 772-804 aastatel kestnud kampaania sees toimunud Weizeri lahinguga(782), Saksimaa jagati krahvkondadeks. 788a. liidendas Karl Baieri hertsogkonna. 796a. vallutas ta avaaride kindluse Ringi ja laiendas valdusi Balkanile. 795a. sai Roomas paavstiks Leo III, kes kroonis tänu Karl Suure sõjalisele toetusele, ta 800a. Rooma keisriks. Peale seda üritati vallutada Bütsantsi, et sulata idakristlased läänekristlaste hulka, kuid see plaan ei õnnestunud, ja lõhe suurenes veelgi. Karolingide impeerium hõlmas 1 200 000 km2, kus elas 15-18 milj inimest. Kui võrrelda Bütsastsi keisririiga või Abbassiidide kalifaadi arenguga, ilmneb et Karolingide riik oli alaarenenud ääremaa
12.-13. sajand sa Gregooriuse koraalist alumine hääl. Alumised hääled olid lihtsamad Ülemine hääl liikuvam ja keerukam Alumist häält lauldi aeglaselt, venitades 15.-16. sajandil lisandusid palju hääli Lääne kirikumuusika tegelased: Püha Ambrosius – Milano piiskop. Püha Augustinos – Kirjutas kuuest raamatust koosneva teose, De Musica, mis uuris muusikat. Gregorius 1 (540 – 604) – Sai paavstiks 590. Püha Benitktus – Koostas kloostri reeglid, 529 asutab benediktlaste ordu. Missa Eeelmissa – palved. Peamissa – armulaud, altar. Officium – tunnipalvus. Matutinum – enne koitu. Laudes – päikesetõusul. Priima – 1. päevatunnil. Tertia – 3. päevatunnil. Missa – keskpäevane jumalateenistus. Sexta – 6. päevatunnil. Nona – 9. päevatunnil. Vesper - päikeseloojangul. Completorium - öötulekul. Ordinarium
end ammendanud. Majanduskrahhist päästis suurte nafatvarude leidmine ja müük. Süvenes stagnatsioon ehk seisak, oli puudus tarbekaupadest. Kriitikat tegid teisitimõtlejad (Aleksander Solzenitsõv ja Andrei Sahharov). 2. Milliste probleemidega puutus kokku NSV Liidu välispoliitika? 27.detsembril 1979 tungis NSVL Afganistani, vastuseks boikoteerisid lääneriigid Moskva olümpiamänge. Afgaanid hakkasid koostööd tegema ja unustasid omavahelised tülid. 1978. aastal sai paavstiks Karol Wojtyla (Johannes Paulus II). Augustis 1980 algas Gdanski laevatehases streik, mida asus juhtima Lech Walesa. 3. Millised uuendused iseloomustasid Ronald Reagani poliitikat? 1)Võitlus kommunismi vastu kogu maailmas. 2)Piirata NSV Liidu tulusid nafta ja gaasi müügist ning relvakaubandusest. 3)Kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine. 4. Kas see poliitika oli edukas? Oli edukas. USA-l õnnestus ära hoida uue gaasijuhtme
o Jne o ''Väikemaa'' (tegelikult ei olnud ta seda kirjutanud, koolis tuli see läbi lugeda) o ''Uudismaa'' · NSVL riigikorraga ei olnud rahul (teisitimõtlejad): o A.Sahharov- tuumafüüsik, teisitimõtleja o A.Solzenitsõn- Nobeli preemia laureaat, kirjanik · Afganistani sõda 1979-1989 o Breznevi ja ta kaastööliste mõte, sõjaväe juhid mõistsid mõtte hukka o Majandus kurnati välja · Johannes Paulus II valiti paavstiks 1978 o Poolakas!!! o Poola suur välisvõlg, tõsteti toidukaupade hinda o Poolas üsnapea rahutused o Peeti Ida-Euroopa murdekujuks o Vaba ametiühingu koondis ''Solidaarsus'' (ei allunud kommunistlikule parteile) Võitles tööliste eest ja hinnatõusu vastu Juht: L. Walesa (hiljem Poola president, enne elektrik) o Edward Gierek- PÜTP peasekretär 1970-1980
Kindlasti on tema loodud hulk hümnitekste,mis on käibel tänase päevani(Näiteks hümn:"Veni creator Spiritus") Esimesi kristlikke filosoofe,kes käsitles põhjalikkult ka muusikat,oli püha Augustinus(354- 430).Augustinus kirjutas 6. raamatust koosneva teose ,,De musica",millest kasvas välja keskaegne õpetus muusikast.Ta nägi seost muusika ja matemaatika vahel,võrreldes muusikat ,,kehatu arvuga" Gregoriaan ehk gregooriuse laulustiil on oma nime saanud aastatel 590-604 Rooma paavstiks olnud Gregorius Suure järgi. Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia,mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas.Legendi järgi tegelenud Gregorius kirikulaulu uuendamisega ja keskaegsetel piltidel kujutatakse teda üles kirjutamas laule,mida valge tuvi,Püha Vaimu sümbol,talle kõrva sosistab.Laulmisega Gregorius siiski otseselt seotud polnud,ent ta uuendas ja ühtlustas liturgilised tekstid,mis said lääne kirikulaulu aluseks.
- Piibel on püha raamat , mille abil on edasi antud jumala sõnum - tekkis u. 2000 a tagasi - kõige levinum maailmausund - kristlasi on kokku u. 2 miljardit - jagunevad: katoliiklasedmp,protestandid,õigeusklikud ÕIGEUSK - vene õigeusk ja kreeka õigeusk - venemaal levis kreeklastest munkade kaudu - venemaal segunes õpetuss kohalike paganlike kommetega - eesti usklikest on neljandik õigeusklikud KATOLIKU USK - kirikut juhib PAAVST - Ta on ka Vatikani riigipea - Praegu on paavstiks BeneDictus XVI - Eestis on katoliku kiriku usu juhiks piiskop philippe jourdan rooma protestandid? paavst? PROTSETANTLUS -protestandid eitavad paavstivõimu -protenstanlusel on mitu haru -üks neist harudest on luterlus -rajati saksamaal 16.saj -M.Luther -ta laskis kirikutest kõrvaldada pühakujud -alatskivi kirik -eesti luterliku kiriku peapiiskop on praegu andres põder - neljandik eestlastest peab end luterlasteks JUDAISM - judaism tekkis 2000 aastat E Kr - judaismi ainujumal on Jahve
õpetuse levimisele. Nagu ka Jeesuse õpetuse kohaselt pidid usklikud olema vaesed, olid seda ka nemad. Varasemad ordud aga olid rikkad ja seetõttu lihtrahvas neid ei sallinud. Mungaordud olid tähtsad, kuna nad levitasid kiriku põhimõtteid. Ning ka inimesed õppisid kirikut paremini tundma, kuna mungad rändasid ringi ja jutustasid jutte. Varem ei tohtinud mungad kloostrist väljudagi. Roomas oli paavst Urbanus VI'l kõrged ning ranged nõudmised. Vaenlaste poolt valiti aga paavstiks Clemes VII ja temaga mindi Avignoni. Korraga oli kaks paavsti Roomas ja Prantsusmaal. Seda nimetati Suureks skismaks. Kuid krislik maailm ei saanud sellega leppida ja kirikukogu valis 1417.aastal välja ühe paavsti, kelleks oli Martinus V. Suure skisma tõttu paavsti võim langes. 1054. aastal tekkis kirikute vaheline tüli. Paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius heitsid üksteist kirikust välja. Tulemusena läksid kirikud tülli ja tekkis lõhenemine
vastas: "Rooma, et mind uuesti risti löödaks": seda taevaseks märgiks pidades läks Peetrus Rooma tagasi, kus ta kinni võeti ja vangi pandi. Teda piitsutati ja löödi lõpuks pea alaspidi risti. Seda tehti tema enda soovi kohaselt, sest ta ei pidanud end vääriliseks surema samamoodi kui Kristus. Püha Peetruse haud asub Püha Peetri kiriku kupli ja peaaltari vahelises maa-aluses krüptis, kus hoitakse ka tema reliikviaid Paavstluse traditsioonis peetakse Peetrust esimeseks paavstiks, kuid see on hilisem tuletus. Peetrus on põhiliselt kalurite, aga ka teiste ametite kaitsepühak. Maalidel on Püha Peetrust kujutatud taeva võtmeid hoidmas. Vahel on tal käes kala, mis vihjab sellele, et ta oli hingede püüdja. Mõnikord on tema läheduses kukk, mis vihjab tema salgamisele. Tema mantel on erekollane, sümboliseerides ilmutatud usku.
Kuid Roomlased polnud sellega rahul ning pärast Saja-aastase sõja puhkemist läks paavst Urbanus VI Rooma tagasi. Paavstil tekkisid vaenlased ning nad valisid uue paavsti Clemens VII ning naasid temaga Avigioni. Nüüd oli kaks paavsti , kuid kristlased ei saanud sellega leppida , sest kirikutel pidi olema ainult üks paavst. See sündmustik andis tõuke kiriku langusele, sest kirik polnud enam tervik ja inimesed ei teadnud enam millist paavsti tunnistada. 1417.aasta Valiti Konstanzis paavstiks Martinus V, selle sündmusega võidi kirikulõhet pidada lõppenuks. Paavsti maine oli aastakümmneid kestnud tülide käigus nõrgenenud, seega ta võim langes. Tekkisid kirikukogud- tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutati peamisi kirikut puudutavaid küsimusi. Kuigi kirik oli nüüd ühtne ja eksisteeris ainult üks paavst oli ka sellel sündmustikul mõju kiriku võimu vähenemisele . Ristisõjad 1095
idakirik paavstile. 1054. aastal olid erimeelsused kasvanud nii suureks, et paavst ja patriarh panid vastastikku üksteist kirikuvande alla. Investituuritüli 1075-1077 Investituur on sündmus, millega senjöör annab vasallile üle maatüki ehk sisuliselt läänisuhte sõlmimine. Piiskoppide ja vaimulike puhul tähendas see nende ametisse nimetamist. Alates Otto I olid seda teinud keisrid, mis häiris paavsti. Avalik tüli puhkes 1075. aastal. Keisriks oli Heinrich IV ja paavstiks Gregorius VII. Paavst keelab ilmalikel võimudel kiriku asjadesse sekkumise ja nõuab keisrilt tunnustust paavstivõimu ülimuslikkusele. Vastasseisu haripunkt 1076. aastal. Saksa piiskoppide toel kuulutab Heinrich IV paavsti tagandatuks. Vastukäiguna tagandab paavst keisri, keisrile ustavad Saksa piiskopid ja vabastas keisri alamad talle antud truudusvandest. Suur osa Saksa ülikuid toetas paavsti ja ähvardas valida uue keisri, kui Heinrich IV paavstile ei allu
Skulptuur oli seevastu väga tagasihoidlik. Kirjandus oli üksluine - tähtsaim raamat oli Piibel ja ainus kirjasõna kasutaja kirik. Keskaja inimese maailmavaade oli jumalakartlik, määravaks askeetlik eluideaal. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega, kes korjas ristikoguduse seal viise ja pani neid kirja. Kirikumuusika keskuseks sai Rooma, keskaegse muusikakultuuri kujundamise ja säilitamises keskusteks kujunesid kloostrid. 590 aastal valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur, kes jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise nin aitas kaasa nende levitamisele. Tekkis gregouriuse koraal, mis oli ühehäälne saateta a'capella liturgiline laul, mille rütm sõltus tekstist, mis tavaliselt oli proosas või vabavärsis. Kristlik kirikulaul oli seotud kahte liiki liturgiaga: officium e. tunnipalvus ja missa. Missa jagunes omakorda kaheks: muutuvaks osaks e. propiumiks ja muutumatuks osaks e. ordinaariumiks.
Gregooriuse laulu Erinevad rahvuslikud arengusuunad keskaja liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. 590 aastal valiti paavstiks Gregorius Suur. Gregrorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Greogorius Suur ei olnud muusik ega otseselt soetud laumisega, vaid kirkulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a'cappella liturgiline laul
Roomakatoliku kirikul nagu õigeusukirikul on 7 sakramenti: ristimine, konfirmatsioon, abielu, vaimulikuks pühitsemine, piht, haigete võidmine ja sakramentaalse süsteemi keskmeks olev euharstia. Arengumaades toetavad katoliiklased tihti rõhutute õiglus- ja rahupüüdlusi. Ajalugu Roomakatoliku kiriku tõus Pärast Pius VI surma 1799. Aastal ei võidud konklaavi kokku kutsuda Roomas, mistõttu see siirdati Veneetsiasse, kus valiti paavstiks 58 aastane Luigi B. Chiaramonti, kes võttis endale nimeks Pius VII (1800-1823). Pius VII oli puhas trentoist ja papalist. Katoliku kirik võttis aktsiivse diplomaatilise kursi Venemaa ja Prantsusmaa suunas. Venemaal õnnestus 1815. Aastal taastata jesuiitide ordu ( veel enne 1825. Aastat ajas Aleksander I jesuiidid Venemaalt alatiseks minema) ja Prantsusmaaga taastati diplomaatilised suhted, mis tipnesid 1799. Aastal võimule tulnud Napoleoni keisriks kroonimisega paavsti poolt 1804
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid.
Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus" Friedebert Tuglas on olnud väga viljakas autor ning panustanud väga palju Eesti kirjandusse, kuid veelgi olulisem on ta olnud kriitikuna. Natukene lõõpides hakati tema eluajal kutsuma teda Eesti kirjanduse paavstiks. Tema novellid moodustavad tekstikogumi, mida ühendavad omavahel sarnased jooned: maailmanägemuse ühtsus ning oluline on esteetiline lähenemisviis. Tuglase jaoks olid väga tähtsad sümbolid, tema jaoks oligi see tõde. See maailm, mille tema novellidest leiame, on tihendatud ning tuleb esile just sümbolite kaudu. Selle sümboli avaram esinemisvorm on müüt. "Luua müüte – see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis muidu rahvad ja sajandid loonud – see on jumalik. Suuremat õnne ei pea
32) tiaara - ilmaliku võimu tunnus, kõrge kalliskividega kaunistatud kroon 3. Isikuid: 1) Apostel Peetrus - Kristus määras ta oma maiseks asemikuks ja seetõttu oli ta I paavst 2) Augustinus - filosoof, varakeskaja kirikuisa; dogmaatiline õpetus 3) Thomas Aquinost - kõrgkeskaja filosoof 4) Gregorius Suur - pani aluse kiriku ja kloostri korrale; paavst, kes taotles kontrolli ka ilmaliku võimu üle - 6.saj. 5) Gregorius VII - paavstiks 11.saj; tema võim oli ülimuslik ja talle kuulus ka ilmalik võim; reformid 6) Martin Luther - 1517 reformatsiooni algataja Saksamaal 7) Benedictus XVI - praegune paavst, sakslane 8) Andres Põder - EELuteriKiriku peapiiskop 2010 4. Küsimusi mõtlemiseks (vali 3 tk): 2) Nimetage 7 sakramenti. 1) ristimine 2) leeritamine 3) pihtimine 4) preestriks pühitsemine
5. Püha Augustinus. 1) Üks esimesi kristlikke filosoofe. 2) Käsitles põhjalikult muusikat ning kirjutas matemaatilisest korrast muusikas. 3) Õpetus oli sillaks kreeka-rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. 6. Gregorius Suur ja Gregooriuse laul. 1) Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 2) Juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat. 3) (Valiti paavstiks 590) 7. Lääne-Euroopa kultuuri sünd on tihedaimalt seotud siinse kloostrikorraldusega, millele pani aluse püha Benedictus. 8. Benediktlaste panus roomakatoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse on väga oluline. 1) Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilise tekste ja laule. Suuremad kloostrid said omalaadsed laulukoolid ja sellega määrati suurema piirkonna laulu- ja noodikirjastiil
KT. NR.2 (MUUSIKA) 1. Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. 2. G.S valiti (590a.) Rooma paavstiks. Ta jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. 3. Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile,
monarhiani oli kaugele jõudnud, aga selleks puudus mehhanism. Suurte 13. saj paavstide seas oli esimene Innocentius III (1198-1216), kelle ajal said paavstidest ka juristid. Paavsti võim nii ilmalikes kui vaimulikes asjades oli kindlustatud. Saksamaal oli Suure Interregnumi ajal paavstidel roll olla vahekohtunik. Inglismaal analoogselt konfliktis John Maata ja tema aadlikkonna vahel.13. saj muutus nt kanoniseerimine paavsti asjaks sellest sai formaalne protsess kuuria juures. 1294. a sai paavstiks Celestines V, kes astus aga kohe tagasi, sest mõistis, et paavstlus talle ei sobi. Tema asemel sai paavstiks Bonifacius VIII. Tema vastaseks oli Prantsusmaa kuningas Philippe IV Ilus, kes oli võimuahne mees, kes oli rahahädas. Rahamurede lahendamiseks maksustas ta ka vaimulikud, paavst aga keelas selle. Philippe seevastu keelas ära kõikide väärismetallide väljaveo paavsti varandust piirati suureti. Prantsuse juristid tõstatasid ka küsimuse,
vaimuliku luule, muusika kõrgaeg ·12.-13. saj. linnade kiire kasv, GOOTI I kõrgaeg Uued zanrid ja vormid Muusikategelased Olulised sündmused Heliloojad Legaliseeriti kristlus 313 Rooma riigi lõhenemine 395 Keskaeg 590 Gregorius I saab Rooma paavstiks Kujunes välja missakorraldus VIII 4 noodijoont X 992-1050 Guido mitmehäälsus (organum) XI Leoninus XII Perotinus motett XIII 5 noodijoont, motett keelati XIV kirikus INIMENE Ühised mõttestruktuurid, uskumused, fantaasiad PAHED Kummitas patt 12. sajandil 7 surmapattu: uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus, laskus
Teda peeti intellektuaaliks ja üheks oma aja suurimaks kanoonilise õiguse tundjaks. Pärast paavst Aleksander III surma läks ta Rooma tagasi ning töötas kirikus paavstide Lucius III, Urbanus III, Gregorius VIII ja Clemens III lühikestel ametiaegadel. Aastal 1190 sai ta kardinaldiakoniks. Celestinus III ajal (11911198) Orsinide suguvõsast, kes oli Segni krahvidega vaenujalal, elas ta Anagnis. Celestinus III suri 1198. Tema matusepäeval valiti Lotario de Conti paavstiks. Keisritroon oli Heinrich VI surmaga 1197 tühjaks jäänud ning järglast ei olnud kindlaks määratud. Innocentius kasutas seda võimuvaakumit ära Saksamaa mõju vähendamiseks Itaalias. Tema esimene tegu oli paavstivõimu taastamine Roomas. Prefekt, kes linna keisri esindajana valitses, vandus truudust Innocentiusele. Paavst nõudis, et Romagna ja Ancona mark tuleksid Anweileri margi koosseisust tagasi paavsti võimu alla, ning kasutas selle saavutamiseks paavstivägesid. Samamoodi võeti
konfiskeerimise või surmanuhtlusega. Inkvisitsioonikohtud kasutasid ülestunnistuste väljapressimiseks piinamist, millest võib järeldada, et süüdi mõisteti mitmeid süütuid inimesi. Ketserite karistamise tagajärjel sai kirik kasu karistatute arvelt rikastudes, ühiskonnale tõi see kaasa kaotusi. Hiliskeskajaks oli kiriku mõju vähenenud. Seda tänu teaduse arengule, ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisele ja kiriku enda teojõu langemisele. 1305. aastal paavstiks valitud Clemens V kolis Roomast Avignoni, kuna Itaalias valitses poliitiline segadus. Ajaks, mil Itaalia poliitiline maastik oli rahunenud, oli paavsti võim langenud veelgi. Paavstil oli raske end taaskehtestada ning Rooma tagasi kolida. Alles 1378. aastal valitud paavst Urbanus otsustas VI jääda Roomasse, kuna tol ajal oli Prantsusmaal Saja-aastane sõda. Urbanus VI läbiviidud uuendused, mis muutsid kuuria elu vähemluksuslikuks, muutsid paavsti siseringi vaenulikuks
Kristuse asemikud maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks saades otsustas ta paavstivõimu kasvatada kõigi ilmalike valitsejate omast suuremaks. Tema ideaaliks oli, et paavst oleks kõrgeim ilmalik ja vaimulik valitseja, kes muuhulgas võiks tagandada ka keisrit. Selge see, et kuningas Heinrich IV-le see eriti ei meeldinud. Paavst InnocentiusIII-viis täide Gregoriuse sõnastatud põhimõtted.Ta oli alaealise Saksa-Rooma keisri eestkostja ja paljud Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande,sai ta sekkuda riikide siseasjadesse
Kunstiteose analüüs Caravaggio ,,Peetruse ristilöömine" Autor: Caravaggio Pealkiri: ,,Peetruse ristilöömine" Aasta: 1600 Tehnika: Õli lõuendil Mõõtmed: 230 x 175 Asukoht: Santa Maria del Popolo, Ceraci Chapel, Rooma Kirjeldus: Caravaggio maalil kujutatakse Peetruse ristilöömist. Peetrust peetakse Rooma kristliku koguduse ehk kiriku rajajaks ning selle linna esimeseks piiskopiks, seega siis paavstiks Kristuse asemikuks maa peal. Ta suri märtrisurma ja löödi risti pea alaspidi keiser Nero ajal. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus (tõenäoliselt unes) Kristusega. Peetrus küsis: ,,Domine, quo vadis?" (ladina k. Issand, kuhu sa lähed?) Jeesus vastas: ,,Rooma, et mind uuesti risti löödaks." Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab talle määratud saatuse vastu võtma. Peetrus tundis häbi ning pöördus
Paavsti võim nõrgenes ning läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaade vahel hakkas kasvama vaen. Ristisõde tagajärjed olid kindlasti hea õppetund paavstivõimule, et ei ole hea muutuda liigselt ahneks. Hiliskeskaja üheks kõige tähtsamaks sündmuseks kirikuelus võib pidada suurt skismat ehk kirikulõhet ( 1378-1409). Paavst Urbanus VI hakkas oma kuurialt nõudma kommete rangust, tekkis aga luksusliku eluga harjunud kuurias talle vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII ning naasid temaga koos Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetataksegi suureks skismaks. Suure skisma mõju kirikule oli kindlasti laastav ning sellised vastuseisud viisid vaimuliku võimu alla ja paavstide tähtsus vähenes. Kõrg- ja hiliskeskajal probleemideks võib pidada vaimuliku- ja ilmaliku võimu vahelisi tülisid, kus kord saavutab üks oma tahtmis, teine kord aga jälle teine. Sellised tülid lõhestasid ühiskonda ja isegi rahvaid.
(pillide) saateta laulsid mehed või poisid vabalt hõljuva meloodiaga (kõne eeskujul – kõrgpunktid rõhutavad olulisi sõnu ja lause osi) taktimõõduta 4. Kuidas on paavst Gregorius seotud gregooriuse lauluga? Umbes 6. sajandi lõpuni lauldi ja viidi jumalateenistusi läbi igas Lääne-Euroopa kirikus oma tavade kohaselt. See aga ohustas Euroopa katoliku kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavst Gregorius Suur I (540- 604) /paavstiks valiti 590.a/ alustas Lääne-Euroopas liturgia (ehk jumalateenistuse) korra ja laulude ühtlustamist. Seepärast nimetatakse katoliku kiriku viise nüüd gregooriuse lauludeks ehkki paavst ise laule ei kirjutanud. 5. Nimeta missa ordinaariumi laulud I Kyrie eleison II Gloria in excelsis Deo III Credo in unum Deum IV Sanctus/Benedictus V Agnus Dei NB! Peast peab teadma vaid Boldis kirjutatud nimetusi 6. Millal ja miks tekkis vajadus noodikirja järele? 8.-9
see maa oma kontrolli alla. 27. 12. 1979 NK vägede tung Afganistani, eriüksus Alfa ründas NK langevarjude toetusel presidendipaleed Kabulis, tappes kogu perekonna. 2.4 Maailm ei kavatsenud NSVLi tegevust pealtvaadata: 1980.a Moskva OM boikoteeriti. 2.5 Afganistanis algas sissisõda, mille NSVL kaotas (15tuh meest). Miljonid kohalikud hukkusid, jätsid kodumaa. 3. Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks 3.1 1978 valiti Rooma uueks paavstiks endine Krakovi peapiiskop kardinal Karol Wojtyla, Johannes Paulus II. 3.2 J.P II kui väga võimekas juht ja organisaator. Euroopa rahvaste mõjukas eeskõneleja. 3.3 1979.a külastas Paavst Poolat ning tema sõnum, et inimestel on õigus vabadusele aitas hajutada kommunistliku vägivalla abil rahvasse aastakümnete jooksul süstitud hirmu- ja jõuetustunnet. 3.4 1981- sooritas KGB paavstile Roomas atendaadi. Ime läbi paavst jäi ellu ning tema
REFORMATSIOON KIRIKUKRIIS 1. Vähenemise põhjused: *Avignioni vangipõlv *suur skisma- kiriku lõhe 1378-1417. Tekib kaks paavsti Rooma ja Avigiooni *kirikukogude liikumine 1409-1447....... 1447 Martinus V skisma leevendus, valitakse ainsaks paavstiks. 2. Paavstlusevastase opositsiooni kasv *John Wyclif Inglismaal- tõlgib piibli inglise keelde *Jan Hus Tsehhimaal- tõlgib piibli tsehhikeelde; KARL IV on tema kuningas ja püüab teda kaitsta *Johannes Reuchlin ja Ulrich von Hutten Saksamaal- rõhutavad piibli tähtsust 3.USUREFORMATSIOON EHK USUPUHASTUS Mõiste seletus: *katse reformida katoliku kirikut ja pöörduda tagasi vana kiriku juurde *murrang 16.saj majanduses, poliitikas ja kultuuris ALGUS: 31
27. detsembril 1979. tungisid Nõukogude väeüksused üle Afganistani piiri lootuses see maa täielikult oma kontrolli alla saada. Saatuslikuks sai aga USA ja teiste lääneriikide järsk reageering- boikoteeriti 1980. aasta Moskva olümpiamänge. Afganistanis algas aga sissisõda, mille võitmine NSV Liidule selgelt üle jõu käis. Nõukogude sõjavägi kaotas üle 15 000 mehe ning sõda tervikuna kurnas NSV Liitu nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt. Johannes Paulus II Rooma paavstiks saamise järel tekkis vaimustus nii Poolas kui ka mujal Kesk-ja Ida- Euroopa riikides. See oli jällegi selge ohu märk kommunistlikele võimuorganitele ning juba mõne aasta pärast andis sõltumatute ametiühingute tegevus Poolas Nõukogude võimu autoriteedile saatusliku hoobi- kerkis küsimus: "Kui see oli võimalik Poolas, kas see pole võimalik siis ka mujal?" Üsna pea selgus, et oli küll. 1980. aastate keskpaigas peale Breznevi ning seejärel tema järglaste Andropovi ja
VISITATSIOON kiriku kontrollimine EREMIIT üksiklane, erak KLOOSTER munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu Isikud: CHLODOVECH frankide kuningas; tema juhtimisel vallutati Gallia; Frangi riik astus ristiusku KARL MARTELLI Frangi riigi majordoomus, pani piiri araablaste vallutustele Euroopas PIPPIN LÜHIKE pani aluse kirikuriigile KARL SUUR Frangi riigi valitseja; Rooma paavst kroonis keisriks GREGORIUS SUUR paavst 590-604; esimene munk, kes sai paavstiks BENEDICTUS Itaalia päritolu pühak, lääne kloostrisüsteemi rajaja JUSTINIANUS Bütsantsi keiser; lasi kirja panna Rooma õiguse ERIK PUNANE rajas 10. sajandi islandlaste koloonia Gröönimaale LEIF ERIKSSON Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena P- Ameerikasse JAROSLAV TARK Vana-Vene riigi valitseha selle hiilgeajal; lasi koostada vene õiguse Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana:
Kõige vanemat lääne kirikulaulu ambroosiuse lauluks. Arvatavasti Ambrosius ise laule ei kirjutanud Püha Augustinus oli üks esimesi muusikat põhjalikult käsitlenud kristlikke filosoofe. Oma teoses ,,De musica" kirjutas ta küll muusikast Pythagorase ja Platoni eeskujul, ometi arutles rohkem muusika jumaliku päritolu üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses. Algkogudustes olid kasutusel erinevad liturgiad Paavst Gregorius I (Suur, 540-604, paavstiks valiti 590) juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat. Kogus kokku erinevatest piiskopkondadest liturgiad Selle käigus roomakatoliku liturgia lihtsustus ja ühtlustus Kuigi roomakatliku kiriku muusikat nimetatakse gregooriuse lauluks, Gregorius ise laule ei kirjutanud. Kloostrikorraldusest 6 .sajandil asutas Püha Benedictus benediktlaste ordu Nende ja nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline.
saada surmanuhtluse. (hiliskeskajal) Kiriku mõjuvõim vähenes. Paavstid Avignonis 1305-1378. Nad ei tahtnud roomas olla. Suur skisma- kirikulõhe 1378-1409 Urbanus 6 jäi rooma, tema vaenlased valisid Clemens7 ja läksid temaga Avignonisesse. Eri kultuuriga riigid tunnistasid eri paavsti. Kirikukogud koosolek, kus arutatakse kristlikku korraldust. 1417. tunnistati paavstiks Martinus 5 ja peeti kirikulõhe lõppenuks. 1449. kirikukogu ise saatis end laiali. Vaimulikud ordud mungad ja nunnad. Munkadel on väga karm elu. Bendediktlased- Benedictus Nursiast tegi 520. a uue munkade ühiselu reegli. Elu pidi jagunema töö ja palve vael, Eelnes prooviaeg ja tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kloostrist ei tohtinud vajaduseta lahkuda. Kindel toit ja riietus. Kerjusmungaordud- nad ainult kerjasid, omandeid ei olnud. Frantsistlaste ordu
Jeruusalemma, et võtta sealt Kristuse haual põlevast lambist õli, mida soovis suurkhaan. Suurkhaan tahtis õli ema jaoks, kes oli kristlane. Legaat koostas neile ka kirjad, milles tõendas, et Niccoló ja Maffeo tahtsid oma ülesannet täita, kuid ei saanud seda teha paavsti puudumise tõttu. Saanud kirjad kätte, asusid Polod jälle teele, kuid vaevalt olid jõudnud nad Aiaseni, kui juhtus, et paavstitoolile valiti Gregorius X. Ja mõne aja pärast saabus ka paavstiks valitud legaadi saadik, kelle sõnumis oli öeldud, et kui Niccoló ja Maffeo ei ole veel lahkunud, pöördugu nad tagasi ja tulgu tema juurde. Jõudnud Akkasse, tegid nad visiidi pühale paavstile ja avaldasid talle oma austust. Ta andis neile kaasa kaks dominikaani munka, keda peeti provintsi kõige targemaiks. Nendele munkadele andis ta preestrite ja piiskoppide ametissepühitsemise ja täieliku pattude andeksandmise õiguse
Abi tasus ära ning paavst kroonis Pippini ametlikult kuningaks. Sellega Merovingide ajastu lõppesin ning võimule sai Karoling Pippin. Tuntuim Karolingide valitseja Karl Suur oli tark valitseja ja kindlakäeline väejuht. Karl Suur, laiendas oma valdusi Saksimaa, Itaalia ja Püreneede arvelt, kui aeg oli Hispaania käes, sai Karl Suur valusa õppetunni kaotuse näol. Ta vallutas Barcelona ja rajas sinna äärealad, mille valitsemine oli antud markkrahvi kätte.9 Roomas sai paavstiks Leo III ning ta palus Karl Suurelt toetust. Tänutäheks kroonis paavst Karl Suure keisriks.10 Järgmine valitseja, Ludwig I Vaga, jaotas impeeriumi juba 817. aastal oma poegade vahel, kes hiljem jagasid maa kolmeks eraldi riigiks.11 Riigi hiilgusest hoolimata oli talupoegade elu halb ning sõjavarustus vilets. Kuigi Rooma oli hõredalt asustatud, ei jätkunud toorainet kõigi toitmiseks, ning talupojad surid tihti nälga.
1979 tegi NLKP Keskkommitee poliitbüroo Afganistanis riigipöörde ja pani riigi etteotsa otse Moskvale alluva valitseja. 27. detsembril tungis NSVL väeüksused Afganistani, tapeti sealne president. Vaenujalal afgaani relvarühmad ühinesid NSVL vastu, algas sissisõda. USA ja teiste lääneriikide reageering oli järsk 1980 Moskva olümpiamängud boikoteeriti. Sõda kurnas NSVL-d nii poliitiliselt, majanduslikult, kui ka moraalselt. Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks: 1978 sai paavstiks endine Karkovi peapiiskop Karol Wojtyla. Temast sai ikestatud ja unustatud Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste eeskõneleja. 1979 soovis ta külastada Poolat, kus ta kuulutas, et inimestel on õigus vabadusele ning kutsus üles hirmust üle saama. NSVL-ile oli paavst pinnuks silmas. 1981 aastal sooritati talle Roomas atentaat, kuid paavst jäi ellu. Selle taga oli KGB. Solidaarsuse loomine: 1970 puhkesid Gdanskis rahutused, mille mahasurumiseks kasutati sõjaväge
4. goodid- idagermaani hõim 5. vandaalid-idagermaani hõim 6. Glodovech -Frankide kuningas Belgia piirkonnas 5 sajandi lõpupoolel 7. augustus Romulus - viimane lääne-rooma keiser, kukutati 476 aastal (5 saj) 8. katoliku kirik- püha asutus 9. misjon-kristluse kuulutamine mittekristlastele (paganatele) 10. misjonär-ristiusu kuulutaja 11. benediktlased - katoliiklik mungaordu 12. Gregorius I-esimene munk kes sai paavstiks 13. püha Patrick - katoliku pühak ja iirimaa kaitsepühak. 14. kuidas keskaeg jaguneb, nimeta iseloomulikud jooned- keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (11saj), kõrgkeskaeg(11saj-13saj) ja hiliskeskaeg(14saj-15saj). iseloomulik jooned: VARAKESKAEG: linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla ja seda aega on peetud üheks süngemaks ja tumedamaks Euroopa ajaloos, samal ajal tõusis Rooma piiskoppide autoriteet, kujunes feodaalkord, KÕRGKESKAEG: kerkisid
annaabi.ee 
