läbi jumalanteenistusega ühendatuna kirikuseinte vahel. Viimasel ühtse kiriku ajal (a. 787) peetud ja ortodoksse kiriku poolt tunnistatud kirikukogul otsustati lubada ikoonide austamine. Otsus tähendas seda, et ei kummardata pilte, vaid austatakse neil kujutatud pühakuid, kellelt palutakse eestpalveid. Usu ja õpetuse õige ja kirikuisadelt päritud seletuse juurde kuuluvaks peetakse kogu jumalateenistuslikku elu, palveid, paastumist ja kogu kirikukunsti ühes ikoonidega. See rikastab ja eristab bütsantslikku kirikut märgatavalt lääne omast.
Vastlapäeva arvestatakse ülestõusmispühadest, vastlapäev toimub 47 päeva enne ülestõusmispühasid. Eestis peetakse vastlapäeva, Rios sambapidusid, Lääne-Euroopas karnevale, kõikide nende pidudega tähistatakse talve ära saatmist, kuid samal ajal on see ka viis, kuidas enda välja elada ja pidutseda enne suurt paastu. Vastlapäeva nimi tuleb saksakeelsest sõnast Fasten, mis tähendab paastu. Paastumist nõudis kirik, kuid liha kadus laualt selle pärast, et kevadel hakkasid soolaliha varud otsa saama ning tol ajal polnud kusagilt lisa võtta. Vastlapäeval on ka mitmeid eestikeelsed nimesid, näiteks lihaheide, mis viitab sellele, et liha „heidetakse“ toidulaualt ning liugupäev, mis viitab traditsioonilisele liugulaskmisele. Liugulaskmine pidi mõjutama linade saaki, mida pikem liug, seda pikemad linad. Sellega ei proovitud linade saaki ennustada, vaid tahtlikult mõjutada. (Tamjärv: 05
Nagu näha on majandus ja kaubandus üks tähtis osa riigi elust nagu see oli ka keskaegses linnas. Keskaegses linnas elati kirevat elu. Näiteks oli seal levinud prostitutsioon, mis oli isegi kiriku ja linnavõimu poolt heaks kiidetud, et vallalised mehed ei kasutaks ära korralikke naisi enne abiellumist. Linnas toimusid ka igasuguseid pidustusi, mida peeti nii gildides, tsunftides kui ka terve kodanikkond üheskoos. Varakevadel, enne 40-päevast paastumist, peeti maha vastlakarneval. Seal püüti võimalikult palju süüa, et pidada vastu järgmised 40 päeva paastumise ajal. Vastlakarnevalil mängiti turuplatsidel, gildihoonetes jne ka näitemänge. Algul olid näitemängus tihedalt seotud usuga, kuid hiljem mitte enam nii palju. Nagu eelnevast tekstist aru oli saada, oli keskaegne linn vägagi sarnane tänapäeva riigiga. Riigi põhitunnused oli keskaegsel linnas olemas, ning selle pärast võib väita, et keskaegne linn oli kui riik riigis
Arlecchino(lihtsameelne, kohmakas) 3) armastajapaarid. Igal ühel välja kujunenud kindel kostüüm, kõnelaad ja näitlejavõtted. Veel tegelasi: Dottore(doktor), teenijannad, zannid, koomilise vanamehed, Il Capitam Spaventa(Kapten Hirm), Tartaglia. 7)Reformatsioon ja Martin Luther. Lutheri õpetus pööras kristliku maailma pea peale, sest ta ei pidanud tähtsaimaks asjaks põlvitamist, risti ettelöömist, paastumist, ohverdamist ega ka lainakeelne palvepomina abil Jumala teenimist, vaid siirast usku. Lutheri õpetuse tuumaks ol odee, et inimene saab õndsaks usu kaudu. 1517. aasta 31 oktoobril oli ta Wittenbergis esitanud oma 95 teesi, milles ta taunis katoliku kiriku praktika mitut askpekti, eriti teravalt patukustutuskirjade ehk indulgentside avalikku müümist. Seda sündmust loetakse usupuhastuse ehk reformatsiooni alguseks. Luther
selgelt kirjas, et kloostrites ei pööratud hügeenile kuigi palju tähelepanu. See on üks tähtsamaid asju elus. Selle tõttu levisid nakkushaigused hõlpsamini, sest paastumine põhjustas tervisehäireid. Kirjas oli, et esines juhtumeid, kus pikaajalisele paastumise tagajärjel tabasid munki või nunnasid massiliselt vaimsed häired, millega kaasnesid mõttetu naer, krambid ja maas püherdamised. Kloostri elanikke vaevasid võikad unenäod ja hallutsinatsioonid. Mille jaoks seda paastumist üldse vaja oli. Arusaadav, et see mingi usuteema, aga ikkagi, kui see põhjustab selliseid tagajärgi. Uudiseks oli see, et feodaal võis talle kuuluvat pärisorja koos maaga müüa, osta või vahetada. See tähendab, et talupoeg jäi endiselt oma maalapile, vahetus ainult isand, kelle heaks ta oli kohustatud koormisi kandma. Arvasime, et feodaal võis talle kuuluvat pärisorja müüa, osta, vahetada, aga ilma maata, vaid niisama orja
Muna Kristuse ülestõusmise sümbol. Tibupoja koorumine sümboliseerib Kristuse väljatulekut hauakambrist. Legendi järgi tuli Maarja Magdaleena keiser Tiberiuse juurde ja kuulutas: "Kristus on üles tõusnud!". Tal oli kaasas muna. Tiberius olevat kostnud, et enne läheb muna punaseks, kui tema seda usub. Muna värvuski punaseks Nelikümmend Kristus paastus 40 päeva kõrbes seal kiusas teda kurat (seda mälestab 40 päeva kestev suur paast). Pärast paastumist jutlustas Jeesus 40 kuud. 40 päeva pärast surma tõusis ta taevasse Koostasid: Helen & Helin
selle kuu jooksul päikesetõusust kuni päikeseloojanguni tuleb hoiduda söögist, joogist ja seksuaalvahekorrast. Paastumine aitab moslemitel arendada enesekontrolli, paremat arusaama Jumala kingitustest ning omada suuremat kaastunnet puudustkannatavate inimeste vastu. Selleks, et paast oleks vastu võetud, peab olema täidetut viis tingimust: Isik on moslem. Isik on suguküps. Isik on võimeline paastuma. Isik on paikne (ei reisi). Isikut ei mõjuta paastumist takistavad tegurid nagu haigus, ekstreemne valu (nt. menstrueerivad naised), rinnaga toitmine või rasedus. Paastu eesmärgiks on inimeste keha ja vaimu puhastamine. Sel ajal on mõtted ja tunded suunatud Jumala poole, et Tema aitaks üle elada selle aasta kõige raskema aja. Viies põhisammas palverännak Iga moslem, kes on füüsiliselt ja majanduslikult võimeline peab sooritama korra oma elus palverännaku Mekasse ehk Hadz
Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele! Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast! [Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.] Inimestele andeks andes nende eskimused annab ka taevane Isa teile andeks. Jeesus õpetas veel, et paastudes ei tohi olla kurvanäoline nagu silmakirjatsejad, sest nemad teevad oma palge näotuks, et näidata inimestele oma paastumist. Paastudes tuleb võiata oma pead ja pesta nägu. See selleks, et paastumine oleks näha Isale, mitte rahvale. Jeesus rääkis ka seda, et teenida ei saa kahte isandat, sest tavalielt on nii, et ühte vihkad ja teist armastad. Teenida ei saa ni Jumalat, kui mammonat. Ei tohi ka kohut mõista, et hiljem teie üle kohut ei mõistetaks, sest mis kohtuga te teie kohut mõistate, sellega mõistetakse kohut teiegi üle ja mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile
Teda ristiks. Johannes aga tundis, et Jeesus ei vaja meeleparanduse ristimist ja vastas ,,õigem oleks, et Sina mind ristiks, aga Sina tuled minu juurde." Siis ristis Johannes Jeesuse. Kui Jeesus ristimise veest välja tuli, avanes taevas ja Jumala Vaim laskus tuvikese kujul Jeesusele ning taevast kostis hääl ,,see on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!". Pärast ristimist viis Püha Vaim Jeesuse kõrbesse saatana kiusata. Pärast 40 ööpäeva paastumist tundi Jeesus nälga siis tuli saatan ta juurde ning tahtis et ta teeks kividest leiba, siis viis saatan ta Jeruusalemma templi harjale ja tahtis et ta sealt ennast alla kukutaks. Ning viimaks viis saatan Jeesuse väga kõrgele mäele ja näitas Talle kõiki maailma kuningriike ja nende rikkust ning ütles et ta annab kõik selle Talle kui Ta maha langeb ja teda kummardab. Seepeale vastas Jeesus talle ,, sina pead Issandat, oma Jumalat kummardama ja üksipäini Teda teenima."
minaretist moseesse palvetades võetakse jalanõud jalast enne palvetamisele minekut tuleb end puhtaks pesta; pesemisrituaal wudu palvusi viib läbi imaam on olemas 4 palveasendit seistes, käed ülespoole; kummardades; istudes; põlvili palvus lõppeb sellega, et pööratakse pead paremale ja vasakule poole 3. saum (rituaalne paastumine) üks kord aastas ramadanikuu jooksul paastumist alustatakse siis, kui õues olles teeb inimene vahet mustal ja valgel niidil paastumine aitab moslemitel olla sotsiaalselt tundelisem 4. zakat (almuste andmine) u. 2,5% aasta sissetulekust annetatakse vaeste jaoks 5. hadz (palverännak Mekasse) üks kord elus palveränduri rüü iharan mees, kes on käinud palverännakul hadzi; naine, kes on käinud palverännakul hadza Koraan Koraan on moslemite pühakiri
Lastele valitakse nimed kirikukalendrist.Teenistusel tuleb kanda traditsioonilisi rõivaid,naistel pikk seelik ja rätt peas,mis pannakse kinni haaknõelaga mitte sõlmega. Palvetades tehakse rohkelt kummardusi, sealhulgas maani kummardusi, mille ajal käed toetatakse väiksele vaibakesele (podrutsnik). Palvehelmesteks on lestovka, mis koosneb väikestest riiderullikestest helmestest (17 rulli 17 prohvetliku ettekuulutuse auks, 33 on Kristuse eluaastad, 40 tähistavad Kristuse paastumist ja kiusamist kõrbes, 12 rulli kaheteistkümneapostli mälestuseks) ning neljast kolmnurksest labast (sümboliseerivad nelja evangelisti).Rangemates sektides ei tohi mehed habet ajada,suitsetada ega juua kohvi . 1681 ja 1685 aasta kirikukogud andsid õnnistuse nn idainkvisitsioonile ning algas vanausuliste tagakiusamine. Rakendati surmanuhtlust, peksu, küüditamist, vara konfiskeerimist; hukatute arvu on hinnatud mitmele kümnele tuhandele. Pealöök anti
ust lukustamas ( siis oli ta kindel ning hiilis ukse juurde kus ta kõike nägi ja kuulis, mida abt tegi ja rääkis). Piisavalt lõbutsenud lahkus abt kongist. Ta kuulis munga samme ning arvas, et see tuli metsast. Abt noomis munka kurja näoga läbi ja ähvardas teda vangikongi heita. Munk vastas otsemaid, et ta pole veel kuigi kaua suutnud Benedictuse ordus viibida ega kõiki iseärasusi tundma õppida ning ka abt pole mungale veel õpetanud, et mungad peavad naisi nagu paastumist ja valvamist koormana enese peale kandma; lubas, kui seekord andeks saab, ei talita nõnda enam kunagi. Abt kui taibukas inimene sai kohe aru, et munk teadis temast asja paremini ja oli kõike ka pealt näinud. Abt tundis end süüdi ning häbenes munga suhtes midagi ette võtta, kuna ta ise oli samal määral karistuse ära teeninud. Ta andis mungale andeks ja käskis tal kõigest, mis näinud, vaikida. Seejärel saatsid nad tüdruku
Poest ilma kontrollita ostetud purgi- või pudelimahlad ei ole sobivad. Enda pressitud mahlas on rohkem toitained kui pudelimahlas, millesse võib olla lisatud suhkrut ja säilitusaineid, nende viimaste tarbimist aga tuleks vähendada. Pressitud mahlas leidub kiudaineid, mida koos ensüümidega on vaja käärsoole puhastamiseks. (San-Jouz, 2005) 2.1.2. Veepaast Veepaastu puhul juuakse ainult vett, see aitab kehal vabaneda tohutul hulgal jääkainetest. Kui alles alustatakse paastumist, siis ei soovitata veepaastu esimesena võtta. Veepaastu soovitatakse alles siis, kui on tehtud mitu korda mahlapaastu. Veepaast võib maksimaalselt kesta 1-2 päeva ja kauem siis, kui on päris kindel, et see ei ole tervisele ohtlik. (San-Jouz, 2005) 2.1.3. Klistiir On olemas mitmeid klistiire, näiteks kohvi-ja küüslauguklistiir. Kõige enam tehakse ise endale klistiiri, ostes apteegist vajalikud vahendid. Klistiirikannu müüakse peaaegu igas apteegis
ka läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid ja kerjuseid. Abiellu hakati vabamalt suhtuma, valiti vastastikuse sümpaatia alusel, väljaarvatud aadlike perekonnad. Samal ajal levis linnades ka laialdaselt prostitutsioon. Linnas oli ka ülestõuse aadlike vahel ja lihtrahval vaesuse tõttu. Anti välja ka luksusmääruseid liige kulutamise korral, linnavõimude poolt. Linnaelu oli ka kirev pidustuse poolest. Üks tuntuim oli vastlakarneval, millele järgnes 40 päeva paastumist. Vastlate kavva kuulusid ka näitemängud, neist kuulsaim olid ,, aadama mäng". Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid vormilised lühilood ehk fabliood, mis pilasid erinevaid ühiskonnakihtide ning elukutse esindajaid. Kuulsaim teos on prantsuse ,,Rebaseromaan". Suured maadeavastused Peamine põhjus oli leida uusi mereteid Indiasse ja Kagu-Aasiasse, mis olid ettekujutuste järgi rikkad maad. Maadeavastajateks said Hispaania ja Portugali elanikud. India poole tahtsid nad
jumalateenistusel tuleb kanda traditsioonilisi palverõivaid. Naistel on nõutav pikk seelik ja pearätt, mida ei sõlmita, vaid kinnitatakse haaknõelaga. Palvetades tehaks rohkelt kummardusi, sealhulgas maani kummardusi, mille ajal käed toetatakse väiksele vaibakesele (podrutsnik). Palvehelmesteks on lestovka, mis koosneb väikestest riiderullikestest helmestest (17 rulli 17 prohvetliku ettekuulutuse auks, 33 on Kristuse eluaastad, 40 tähistavad Kristuse paastumist ja kiusamist kõrbes, 12 rulli kaheteistkümne apostli mälestuseks) ning neljast kolmnurksest labast (sümboliseerivad nelja evangelisti). Rangemates sektides pole meestel lubatud habet ajada, ei tohi juua kohvi, mõnes harus ka musta teed, suitsetamist peetakse patuks. Eriti ranged vanausulised ei jaga isegi oma toidunõusid ja tarbeesemeid võõrausulistega.
aastate keskel on Põhja-Eestis alguse saanud usuline ja sotsiaalne liikumine, mille eesotsas Juhan Leinberg, keda tunti prohvet Maltsvetina. Maltsvet oli esialgu ümberasumisliikumise vastane. Oli Järvamaa talupoeg, hakkas 1850. aastate keskel pidama usulisi palvetunde, mis polnud sugugi seotud vennastekogudega. Tekivad jüngrid, kes teda kuulavad ja järgivad. Tema õpetuslik moment seisnes selles: leiab talupoegade raksele olukorrale lahenduse jumalasõnaga, eeldab kõva palvetamist ja paastumist. Kuna tema läheneb talurahva muredele teistmoodi, tekib vastuolu teiste ühiskonnakihtidega nii vennastekogude kui luteri kirikuga. Kui ümberasumisliikumine jõuab ka Põhja-Eestisse, on prohvet Maltsvetil eitav seisukoht, astus energiliselt selle vastu. Millegipärast teeb ta samas ka pöörde ja hakkab rääkima sellest, et tema kui prohvet viib oma karja tõotatud maale, Krimmi. See kõik toimub keisti loa alusel, 1861 (?) minnaksegi Krimmi. Kui sinna kohale
annaabi.ee 
