Nii on olemas jumalik taevas ja patune maa. Ka inimene koosneb kahest poolusest: hingest ja kehast. Inimese ihu olevat loodud maast, veri veest, hingamine õhust ja kehasoojus tulest. Samuti on ühiskond jaotatud õilsateks aadlikeks ja vaimulikeks ning alamateks talupoegadeks ja linlasteks. Keskaegse arusaama kohaselt koosneb universum kontsentrilisteks ringidest, mille keskpunktis asub Maa. Kloostrites ei peetud puhtusele mingit tähelepanu. Paastumise käigus tekkisid inimestel seedehäired ja tänu sellele levisid haigused kloostris, sest hügieeninõuded puudusid. Esines juhtumeid, kus pikaajalisele paastumise tagajärjel tabasid munki või nunnasid massiliselt vaimsed häired, millega kaasnesid mõttetu naer, krambid ja maas püherdamised. Kloostri elanikke vaevasid võikad unenäod ja hallutsinatsioonid. 3.Keskaegne linn ja linnaelu Keskaegsetesse linnadesse koondus põllumajandusest eraldunud käsitöö ja kaubandus
jumalale andma ning olema täielikult heatahtlik ja kannatlik. Samuti on ka Budism kus sa ei tohi elada kõlvatut elu ning samuti öelda midagi kurja ega valetada ning see,et poisid peavad olema 1-4 kuud kloostris või et kõike mehed peavad olema kiilakad. Samuti ei peavad nad meidteerima ja palverännakutel käima. Islami kohta on mul küllaltki palju öelda mis mulle ei meeldi. Võtame näiteks 5 korda päevas palvetamise, paastumise, palverännaku, koraani päheõppimise ning naised peavad käima kaetud nägudega, minuarust on need eelpool nimetatud asjad väga ajulagedad asjad ja segavad väga palju sinu isiklikku elu. Üks hea asi on Islami juures see,et nad on väga lahked inimesed ja toetavad abivajajaid. Nüüd paar näidet ka Judaismist, et sa ei tohi jumala nime suhu võtta ilmaasjata-samuti on ka Kristluses. Judaismis on ka mõned
Miljoneid aastaid tagasi meelitas loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Vete kinnikülmumine põhjustab sinivaalade rändamise soojadesse troopikapiirkondadesse kesisemale dieedile. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad vaalad üle tänu "varutud" paksule rasvakihile. Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. PALJUNEMINE Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks.
andide andmine preestrile. Taevas veedetakse aega laulu ning flöödimängu saatel. Taevas on ka soovilehmad, kes täidavad kõik hingede soovid. Kohutmõistja ja surnute kuningas on Jama. Upanisadid (traktaadid, mis kommenteerivad nelja veedat) Kirjeltatud on pidaevaid ümbersünde ja kannatusi mida inimene iseendale oma käitumisega põhjustab. Ainus viis, kuidas saab vabastada ennast taassünnist on kogu eksistensi olemusliku ühtsuse mõistmises läbi veedade lugemise, mediteerimise, paastumise, usu, askeesi kaudu.. See tähendab, et kõikides olevustes eksisteerib üks hing, kogu eksistents on osa ühest olemusest. Eksistentsi terviklikkuse äratundmise kaudu saavutatakse moksa vabanemine maistest ihadest, hirmust ükskõiksusest. Vabaks saanud inimene näeb kõiki hingi endas ja ennast kõikides hingedes. Lisaks kirjeldatakse traktaatides taassündide tsüklist vabanemiseks võimalust läbi jooga, mille lõpptulemuseks on ühinemine jumalaga ja väljumine taassünni tsüklist.
linnas. Keskaegses linnas elati kirevat elu. Näiteks oli seal levinud prostitutsioon, mis oli isegi kiriku ja linnavõimu poolt heaks kiidetud, et vallalised mehed ei kasutaks ära korralikke naisi enne abiellumist. Linnas toimusid ka igasuguseid pidustusi, mida peeti nii gildides, tsunftides kui ka terve kodanikkond üheskoos. Varakevadel, enne 40-päevast paastumist, peeti maha vastlakarneval. Seal püüti võimalikult palju süüa, et pidada vastu järgmised 40 päeva paastumise ajal. Vastlakarnevalil mängiti turuplatsidel, gildihoonetes jne ka näitemänge. Algul olid näitemängus tihedalt seotud usuga, kuid hiljem mitte enam nii palju. Nagu eelnevast tekstist aru oli saada, oli keskaegne linn vägagi sarnane tänapäeva riigiga. Riigi põhitunnused oli keskaegsel linnas olemas, ning selle pärast võib väita, et keskaegne linn oli kui riik riigis. Liisa Sildmaa
Kloostri eeskirjad Kloostri eeskirjade vastu eksinuile määrati kas väike või suur karistus. Antud kloostris oli see kas 36 või 300 piitsahoopi või okasvöö kandmine paljal ihul. Mõnikord võtsid eritit vagad mungad endale vabatahtlikult täiendavaid karistusi Paastumine põhjustas tervisehäireid Kloostrites ei pööratud kuigi palju tähelepanu hügieenile, mis soodustas nakkushaiguste levimist. Esines juhtumeid, kus pikaajalise paastumise tagajärjel tabasid munki või nunnasid massiliselt vaimsed häired. Kloostri põhikiri Kloostri põhikirja kohaselt pidid mungad abistama vaeseid ja haigeid, tegelema aiatööga ja kirjutama ümber käsikirju kloostri skriptoorjumis. Hiline rooma keisririigi aeg Hilise Rooma keisririigi ajal elasid arvukad mungad ja nunnad kas eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kristuse vaesust, tema kuulekust Jumalale ja tema pühendumust kõikidele inimestele
Miljoneid aastaid tagasi meelitas need loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav. Vete kinnikülmumine põhjustab sinivaalade rändamise soojadesse troopikapiirkondadesse kesisemale dieedile. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad vaalad üle tänu varutud paksule rasvakihile. Paljunemine Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevatest rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Siginemine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Vastsündinuid katab vaid õhuke (vanemaid paks) rasvakiht, külmades vetes ei jääks nad ellu.
See ei olnud nii, vähemalt mitte nii süvenenud. Segaseks jäi see, et siiamaani juttude kohaselt on jäänud mulje, et kloostrid on kohad, kust kasvatatakse tavalistest inimestest paremad inimesed. Raamatus oli selgelt kirjas, et kloostrites ei pööratud hügeenile kuigi palju tähelepanu. See on üks tähtsamaid asju elus. Selle tõttu levisid nakkushaigused hõlpsamini, sest paastumine põhjustas tervisehäireid. Kirjas oli, et esines juhtumeid, kus pikaajalisele paastumise tagajärjel tabasid munki või nunnasid massiliselt vaimsed häired, millega kaasnesid mõttetu naer, krambid ja maas püherdamised. Kloostri elanikke vaevasid võikad unenäod ja hallutsinatsioonid. Mille jaoks seda paastumist üldse vaja oli. Arusaadav, et see mingi usuteema, aga ikkagi, kui see põhjustab selliseid tagajärgi. Uudiseks oli see, et feodaal võis talle kuuluvat pärisorja koos maaga müüa, osta või vahetada. See tähendab, et talupoeg jäi endiselt oma maalapile, vahetus
usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte: ,,Kelle valitsus, kelle usk." Ref võitis pm Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel. Pärast Augs- burgi usurahu oli Saksamaa veelgi rohkem lõhestatum kui varem. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Kalvinismi kujunemine Sveitsis. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli. Zürich kuulutati paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Zwingli pidas armulaude sümboolseks mälestustoimin- guks. Ta õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin. Tema arust on jumal määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi aga ootab hukatus. Rõhutas, et Vana Testa- mendi õpetuse järgi on elu vaid karm kohusetäitmine. Sveitsist levis kalvinims Pr-le, Madalmaadesse ja Sotimaale. Reformatsioon Inglismaal. Algul ei pooldanud Henry VIII Lutheri õpetust, hiljem pidi alustama Inglismaal ref-i
4 Jäises vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojades vetes. Seetõttu on elu külmades vetes rikkalikum ning mitmekesisem. Planktoni esinemistihedus on siin troopikameredega võrreldes 20 korda suurem. Vete kinnikülmumine põhjustab sinivaalade rändamise soojadesse troopikapiirkondadesse kesisemale dieedile. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad vaalad üle tänu "varutud" paksule rasvakihile. Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 2030 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ning viibida vee all kuni 2 tundi. Seejärel ilmub ta vetesügavustest nähtavale, planktonit suurte ,,ampsudega" haugates. Pannes lõuad poolkinni, pumpab vaal vee välja ning hoiab planktonit plaatide kiuste kinni. PALJUNEMINE
heaks.Gregoriusest sai üldtunnustatud juht. 8.Kirjelda elu kloostrites ja sealseid reegleid. Juba vanaaja lõpul asusid mitmed kristlased erakutena Aafrika ja Ees-Aasia kõrbetesse, et öelda lahti kõigest maisest, pühenduda üksnes jumalale ning ettevalmistamisele surmajärgseks eluks. Selliseid mehi ja naisi kutsuti munkadeks ja nunnadeks. Nende ühised elupaigad oli kloostrid. Esilagu puudus kloostritel ühtne korrladus. Mõnel pool tegeldi range paastumise ja lihassuretamisega, teisal elati üsna vaba ja luksuslikku elu. Sellisesse olukorda tõi m,uutuse Itaalia munk püha Benedictus, kes raja Itaalia lõunaosas Monte Casino kloostri ja kirjutas sellele kloostrielu reeglid. Neis oli kindlaka määratud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad vastuvaidlematult kuuletuma. Munkadele oli ette nähtud kindel päevaplaan, mis sisaldas arvukaid palveid ja ka tööd kloostri majapidamises. Samuti pidid
Need on kõige väiksemad ookeanis elavad olendid. Sinivaal on kõige suurem imetaja: suurim 31m ja 178 tonni. Vaalad pärinevad maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi ajas neid vette toiduküllus, mis sundis neid kohandama oma anatoomiat elutingimustega. Vaalalised saavad vabalt ookeanis ringi liikuda, kuid nad eelistavad tänu planktoni küllusele Arktika ja Antarktika ligidust. Vete kinnikülmumine põhjustab nende rännaku troopikapiirkondadesse. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad nad üle tänu kogutud rasvakihile. Suguküpsuse saavutavad sinivaalad 4.-5. eluaastal. Sünnib üks poeg. Poeg sünnitatakse troopikapiirkondades, kuna pojal puudub sündides rasvakiht. Vaalapoeg joob päevas ära tervelt 600 liitrit emapiima. Poega toidetakse seitsmekuuseks saamiseni, mil ta on 15 meetrit pikk ja arenevad välja kiusplaadid. Antarktika lähistel ringi liikudes toituvad sinivaalad eranditult planktonist, nad võivad seda isegi päeva jooksul 425kg ära süüa,
Üks B-OX ring eraldab rasvhappe ahelast 2-süsinikulise aktiivse atsetüüljäägi, mis läheb atsetüül-CoA vormis TKT-sse lõplikuks lõhustumiseks. Iga B-OX ring toodab FADH2, NADH, mida reoksüdeeritakse mitokondriaalses hingamisahelas kuni 15 ATP-ks. B-OX funktsiooniks on atsetüül- CoA tootmine (eriti ketokehade tootmiseks) , ATP tootmine ( eriti glükoneogeneesi jaoks), metaboolse vee tootmine (0,3...0,4 liitrit päevas). B-OX intensiivistub paastumise, nälgimise ja diabetes mellitus puhul. B-OX vajab karnitiini, pantoteenhape, riboflaviini, nikotiinhape. B-OX-ga seotud haigused: atsüül-CoA DH defitsiit, keskmiseahelaga atsüül-CoA DH defitsiit (ohtlik hüpoketootiline hüpoglükeemia, letargia, oksendamine, hepatomegaalia, mõnikord närvisüsteemi häired, mis võivad lõpeda koomaga), väikelaste äkksurma sündroom, Reye sündroom. Peroksüsomaalne B-OX Funktsioonid: 1) Pikkade ahelatega rasvhapete lõhustamine lühemateks
Ennustuse järgi pidi temast saama kas suurmees, õpetaja või valitseja, ta isa soovis neist aga esimest ning selle tõttu kasvatas teda maailmast eraldi, et poeg ei näeks rauka, haiget, surma ja munka. Olles varjus aastaid, juhtus ta siiski nägema maailma viletsamat poolt ning ta saadeti munga poolt mediteerima ja paastuma. Ta mediteeris seni kuni saavutas kirgastuse ja 2 viimaks nägi ka eelmiseid elusid. Peale seda sai temast Buddha ning paastumise lõpetades asus ta otsingutele maailmas üksinda. Peale seda hakkas ta teisi õpetama ringi rännates. Uskumused Budistid elavad üldiselt 8-astmelise trepi põhimõttel, mis viib kirgastuseni. Nendeks astmeteks on: 1. Õige arusaam, 2. Õige kavatsus kannatada eesmärgi täitmiseni, 3. Õige jutt (kõik kuulujutud, tühjad sõnad on keelatud), 4. Õige tegu ( tuleb lähtuda sellest, mis on õige ja mis vale), 5. Õige eluviis ( ei pea ametit, mis kahjustaks loomi või põhjustaks
kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Moslemitel on paast ramadaani ajal. Paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuse ja palverännakuga. Paastumine oli vaidlematult harjumuseks ka varem, ette nähtud juba eelmistes ilmutatud raamatutes, ent islam tegi sellest kohustuse ja määras kindlaks paastumise aja. Paast võib olla nii kohustuslik kui ka vabatahtlik. Igale täiskasvanud ja nii füüsilise kui vaimse tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalendri üheksanda kuu Ramadanikuu jooksul päikesetõusust päikeseloojanguni. Paast kujutab endast esmajoones söögist, joogist ja seksuaalsuhetest loobumist. Moslemitel on keelatud süüa sealiha, veretooteid, midagi, mis on ohverdatud ebajumalale, sellise
sajandil. Sufid tõlgendavad usku ühte ainsasse jumalasse nii, et Jumal hõlmab kõiki olendeid. Erilise treeningu ja mediteerimsie abil üritatakse minetada oma mina ja sulanduda jumalasse. Sufid rõhutavad armastust ja elavad askeetlikult. "villase rüü kandjad". Nad imetlevad Jeesuse vaesust ja enesesalgamist. Sufisid on 3%. Dervisid: sufistlikud mungad, nad elavad kloostrilaadsete vennaskondadena. Nende järelevaatajaks on juhataja, kes eitab mõtisklemise, paastumise ning isegi piinamise kaudu jõuda müstilise ja ekstaatilise kogemuseni. Paljudes islamimaades on tänapäeval mitmesugused müstilised liikumised kulust hoolimata õitsval järjel. Religiooni positsioon on tänapäeval tugevnemas enamikes Islami maades, ühtlasi on laienenud ka misjonitöö. Tuntuim neist on Ahmadija misjon, mis tegutseb kõikidel mandritel. Islam ühiskondliku tegurina
Alguses on pikemad peatükid ning ühtlasi ka hilisemad. Igal peatükil on oma number ja pealkiri, mis on võtmesõnaks, näiteks "Naine" (4), "Kuu" (54). Peatükid koosnevad omakorda salmidest. Kokku on Koraanis 6200 salmi. Need sisaldavad hoiatusi, üleskutseid , kriitikat, seadusi, ajaloolisi ülevaateid, usundilisi ettekirjutisi ja palveid. Koraani tekst on ka islami seaduse allikaks, näiteks lahutuse, pärimise, sõjapidamise, paastumise jumalateenistuse korral ehk Koraan annab juhiseid igaks elujuhtumiks. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/islam.html) Koraan sisaldab ka Piiblist ülevõetud teemasid, näiteks on seal juttu Aadamast, lood Noast, veeuputusest, Moosesest, taevasse minekust, kuid Jeesuse risti löömist eitatakse. Kuid sellest hoolimata süüdistavad islamistid nii kristlasi kui ka judaismi pooldajaid, et nad on rikkunud varasemaid ilmutusi, muutnud tekste ning tegelenud väärtõlgendamisega.
Alguses on pikemad peatükid ning ühtlasi ka hilisemad. Igal peatükil on oma number ja pealkiri, mis on võtmesõnaks, näiteks "Naine" (4), "Kuu" (54). Peatükid koosnevad omakorda salmidest. Kokku on Koraanis 6200 salmi. Need sisaldavad hoiatusi, üleskutseid , kriitikat, seadusi, ajaloolisi ülevaateid, usundilisi ettekirjutisi ja palveid. Koraani tekst on ka islami seaduse allikaks, näiteks lahutuse, pärimise, sõjapidamise, paastumise jumalateenistuse korral ehk Koraan annab juhiseid igaks elujuhtumiks. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/islam.html) Koraan sisaldab ka Piiblist ülevõetud teemasid, näiteks on seal juttu Aadamast, lood Noast, veeuputusest, Moosesest, taevasse minekust, kuid Jeesuse risti löömist eitatakse. Kuid sellest hoolimata süüdistavad islamistid nii kristlasi kui ka judaismi pooldajaid, et nad on rikkunud varasemaid ilmutusi, muutnud tekste ning tegelenud väärtõlgendamisega.
külastanud, sest loodab, et poeg jääb alatiseks sinna. Narzissi arvates oli nende sõpruse eesmärk ärata üles Goldmund ja tagasi tuua reaalsusesse, Narziss tegi seda meenutades Goldmundile ta ema. Narziss teadis selgelt enda elu eesmärki-teenida vaimu millesse ta usub, nii hästi kui oskab. Goldmund aga leidis, et eesmärkide omamise võime on teistel, mitte temal. Kui Narziss suundus enda ärkamist otsima paastumise, palvetamise ja eraldumise teel ega ilmutanud end enam kellelegi, tundis Goldmund, et Narziss oli ainus põhjus miks talle õppimine oli armsaks muutunud ja ta leidis, et enam pole tal midagi seal teha. Golmund käis paater Anselmi palvel aasadelt naisepuna korjamas, jäi tukkuma ja ärgates leidis endale otsa vaatamas ühe naise, Lise, kes kutsus teda endaga kaasa ja kloostrist ära. Goldmund oli sõnatu sellest armastusest ja elust mida ta tundis Lise pärast. Goldmund oli
Erasmus. Mõnda aega töötas ta preestrina Claruses ning peale seda Zürichis, kuid enne Zürichisse asumist, 1516. aastal, osales ta sveitslaste välipreestrina lahingus Prantsuse vägedega ning see, sveitslastele suure kaotuse toonud lahing, mõjutas teda välja astuma palgasõdurluse ja üleüldse sõja vastu. 1522. aastal avaldas Zwingli oma esimese reformaatorliku kirjutise ,,Toitude valimisest ja vabadusest", mis oli suunatud paastumise vastu, sest paastude pidamine olevat kristlusega vastuolus. Samuti tahtis ta kaotad tsölibaadiseadused ning vaidlustas patukaristuse kustutamise, pühakukummardamise ja muidki katoliku kiriku reegleid ja tavasid. Igal hommikul pidas Zwingli jumalateenistust, mis algas Piiblist mingi teksti ettelugemisega, lisaks levitas ta oma vaateid trükiste kaudu. Kuigi ta esitas ka Lutheri seisukohti, ei võtnud ta Lutheri õpetust kunagi tervikuna omaks. 1523
naiste arvu kasv, asjatundmatute rolli suurenemine. Rituaalid *"Ei oli jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema prohvet"-neid sõnu korratakse igapäevastes palvetes ning need on kirjutatud ka majaseintele(Islami tuum). *Moslemitele on määratud viis palveaega: enne päikesetõusu, pärast keskpäeva, hilisel pärastlõunal, päikseloojangul ning öösel. Need on kohustuslikud kõigile moslemitele, kui nad ei ole haiged või reisimas. *Islami aasta kaheksas kuu(ramadaan) on paastumise kuu, mil loobub täiskasvanu moslem söögist, joogist, suitsust ja intiimsuhetest koidust päikseloojanguni. Eesmärk on puhastada keha ning täita see vagaduse ja õiglustundega. *Zakat on moslemi kogukonna õigus isiku omand lisaväärtusele, tavaliselt on selleks 2,5% isiku varast ning see jagatakse puudustkannatajatele. *Kui vähegi võimalik, peab moslem kord elus võtma ette palverännaku Mekasse, seitse korda
(allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid. Ka mina huvitun nendest küsimusest, seetõttu valisingi selle teema. Esiteks oleks eesmärk mõista, milleks on inimestele usku vaja. Miks inimesed usuvad kedagi, kes ei ole viie meelega tajutav- Jumalat. Mõned usuvad rohkem, kuid teised vähem.. Miks luuakse reegleid- näiteks paastumise ja palvetamise kohustus kindlatel aegadel, ohverdused Jumalale, pühakirja tundmine, teistsugustest moraalireeglitest kinni pidamine ja seda kõike selleks, et olla kellegi väidetava meelejärgi. Pealegi ei ole nende täitmine väga lihtne. Kuidas usk mõjutab inimesi nii võimsalt, et on peetud sõdu, peetakse praegu ja usun, et ka tulevikus.. Miks tekib usuline kriis? Tahaks mõista, kas nendel inimestel, kes usuvad on elus rohkem, kui neil, kes ei ole usklikud ja vastupidi.
Tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks, märtrisurmaks. Kaitsjad ja eestkostjad ka pärast surma. · Reliikviad pühakutega seostatavad esemed/luud, arvati olevat jumaliku väega. · Ketser - "usust taganeja", inimene kes kritiseerib katoliku kiriku õpetust/rikkust · Inkvisitsioon katoliku kiriku poolt loodud spetsiaalne kohus võitluseks ketserite vastu. (ketsereid karistati: piinamisega, trahvide, palvete/paastumise, kirikust väljaheitmisega, varanduse konfiskeerimisega, eluaegse vangistusega, surmanuhtlusega, tuleriidal põlemisega) Ülikoolid ja teadus · Kloostrikool vaimulike ettevalmistamine. Piibli ja kirikuisade teoste õppimine, ladina keel, Rooma autorid Cicero, Platon · Toomkool katedraalikool, vaimuliku hariduse kõrval ka õiguse- või arstiteadusalane õpe. · Põhikool kool, kust said vajalikku algharidust (kirjutamine) käsitööliste ja kaupmeeste pojad.
14.Kuidas kasutavad inimkeha rakud aminohapete süsinikskeletti? AH süsinikskelett on talle vastav ketohape, mis jääb järgi peale α-aminorühma elimineerimist. Energiavajadusel lõhustatakse TKT-s või kasutub see glükoosi, ketokehade, rasvhapete sünteesiks. Eristatakse glükogeenseid, glükoketogeenseid ja ketogeenseid aminohappeid. Süsinikskeleti kasutamine energeetilisel eesmärgil on suht tagasihoidlik. See suureneb suhkurtõve, nälgimise või paastumise puhul. 15.Glükogeensed, glükoketogeensed ja ketogeensed aminohapped: nende kasutamine organismis ja kliinilises praktikas. 5 Glükogeensed: katabolismi käigus annavad Pyr-di või TKT vaheühendeid (AKG, OAA, fumaraat, suktsinüül-CoA). Ala, Cys, Gly, Ser, Thr, Gln, Glu, Arg, His, Pro, Met, Val, Asn, Asp. Glükoketogeensed: nende katabolism annab nii glükoosi sünteesi substraate (TKT
Kehtima jäi põhimõte : Kelle valitsus, selle usk. Tähendas seda, et maahärra usutunnistus pidid järgima ka tema alamad. Pärast Augsburgi usurahu oli Sm veelgi lõhestatum. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON Sm alguse saanud reformatsioon leidis toetust ka teistes EU maades. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis Zürichis usupuhastus Ulrich Zwingli. 1523 kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paacstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega, mida võisid pidada ka ilmalikud isikud. Luther ja Zwingli tõlgendasid täiesti erinevalt armulaua küsimust. Luteri arust oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli pidas seda sümboolseks mälestustoiminguks. Zwingli hukkus 1531.a Sveitsis puhkenud kodusõjas. Tema õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin(1509-1564). 1536.a avaldatud raamatus "Ristiusu õpetus" seletas
Fourth level Fifth level Reljeefid lahingu- ja sõjaväeparaadi stseenidega Angkor Vatist. 800m. raidkunsti kõneleb lugusid legendaarsetest India eepostest "Mahabharatast" ja "Ramayanast". Budism Budism tekkis 6. saj. eKr. Kirde-Indias. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-India valitseja poeg Siddharta Gautama. Gautama tegeles oma elu ajal askeesi, paastumise ja meditatsiooniga. Ta pääses uuestisündidest, saavutas nirvaana ning temast sai valgustatu - Buddha. Budismis ei austata ainujumalat, vaid inimese täiustumise teed, mis viib kannatuste kaotamiseni. Kui inimene suudab oma kannatustest vabaneda, saab temast buda ning tema edasist seisundit nimetatakse nirvaanaks. Budismist on saanud Aasia peamine religioon. Ta levib Sri Lankas, Birmas, Laoses, Tais, Kambodzas, Vietnamis, Hiinas ja Jaapanis. Budiste u. 300 milj.
liha. Ärge neile kunagi pakkuge alkoholi (soovitavalt ärge seda ise nende juuresolekul samuti tarbige). Pakkuda võite vabalt piirduda lihata roogadega (näiteks kala). Moslemitel on paast ramadaani ajal. Paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuse ja palverännakuga. Paastumine oli vaidlematult harjumuseks ka varem, ette nähtud juba eelmistes ilmutatud raamatutes, ent islam tegi sellest kohustuse ja määras kindlaks paastumise aja. Paast võib olla nii kohustuslik kui ka vabatahtlik. Igale täiskasvanud ja nii füüsilise kui vaimse tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalendri üheksanda kuu Ramadanikuu jooksul päikesetõusust päikeseloojanguni. Paast kujutab endast esmajoones söögist, joogist ja seksuaalsuhetest loobumist.Sellest keelust on vabastatud vaid lapsed kuni 11 aastani, haiged, rasedad ja vanurid. Sellest reeglist peetakse
Ärge neile kunagi pakkuge alkoholi (soovitavalt ärge seda ise nende juuresolekul samuti tarbige). Pakkumisel võite vabalt piirduda lihata roogadega ( nt kala) Moslemitel on paast ramadaani ajal. Paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuse ja palverännakuga, Paastumine oli vaidlemine oli vaidlematult harjumiseks ka varem, ette nähtud juba eelmistes ilmutatud raamatutes, ent islam tegi sellest kohustuse ja määras kindlaks paastumise aja. Paast võib olla nii kohustlik kui ka vabatahtlik. Igale täiskasvanud ja nii füüsiline kui vaimse tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalendri üheksanda kuu Ramadanikuu jooksul päikesetõusust päikeseloojanguni. Paast kujutab endast esmajoones söögist, joogist ja seksuaalsuhetest loobumist.
Paastutoidud: kalaja taimeroad. 1491. a andis paavst korralduse, millega lubas paastu ajal süüa mune ja piimatoite. Õlu ja vein. 1525. aastal langes (ordumeister) Wolter von Plettenbergi külaskäik Tallinna paastuaega asjaolu, mis sundis pidusöögil küll serveerima ainult kalatoite, kuid kaugeltki mitte kärpima tarbitava alkoholi kogust. Karskusesse või mõõdukusse alkoholi tarbimisel suhtuti keskajal tunduvalt väiksema respektiga kui paastumise. 27.Linnakirjandus (fabliood, Rebaseromaan) Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabilood pilasid erinevalt inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepose ,,Rebaseromaan" loomadena esindatud kõik tähtsamad ühiskonnakihid : lõvi Boble kujutas kuningat, kohmakas karu Brun ja
Ketserluse vastu võitlemiseks loodi XIII saj algul spetsiaalne kohus-inkvisitsioon. Kohtupidamine anti peamiselt dominikaani munkade kätte, kuid paavst kontrollis nende tegevust. Inkvi ülesanne oli ketserid välja selgitada, nad võimaluse orral õigele teele tagasi tuua, kui see ei õnnestunud, siis karistada. Neid ketsereid kes vabal tahtel siiralt kahetsedes kiriku rüppe tagasi pöördusid, karistati tavaliselt leebelt, määrates neile väiksed trahvid, paastumise või palved. Kui ketserlust ülesse ei tunnistatud, tuli ülekuulamistega see välja selgitada. Võis kasutada ka piinamist. Süüdi mõistetud ketserit ootas kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või eluaegne vangistus, mõnikord ka surmanuhtlus. Cluny kloostri reformid-nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu ja seisid vastu kirikuametite müümisele. 7.Keskaegne haridus ja teadus
on islami tuum. 2. Palve (Salat) Moslemitele on määratud viis palveaega: enne päikesetõusu, pärast keskpäeva, hilisel pärastlõunal, päikeseloojangul ning öösel. Need palvused on kohustuslikud kõigile moslemitele, kui nad ei ole haiged või reisimas. Lisaks neile palveaegadele on islamis olulised ka isiklikud palved. Eeldatakse, et reedeti viiakse keskpäevane palvus läbi mosees koos teiste moslemitega. 3. Paast (Saum) Islami aasta üheksas kuu ramadaan on paastumise kuu. Siis loobub täiskasvanud moslem söögist, joogist, suitsust ja intiimsuhetest koidust päikeseloojanguni. Paastu eesmärk on puhastada keha ning täita see vagaduse ja õiglustundega. See on aeg, mil peatuda ning vaadata enesesse. 4. Annetused (Zakat) Zakat on moslemi kogukonna õigus isiku omandi lisaväärtusele. Harilikult on selleks 2,5 % isiku varast ning see jagatakse puudust-kannatajatele. Zakat
· Saksamaa oli killustunud, puudus keskvõim · Probleemi üritati lahendada Augsburgi usurahuga · Sõlmiti 1555, millega säillitati ennem kasutusele võetud põhimõte · Tulemuseks Kolmekümneaastane sõda 1618-48 Reformatsioon Sveitsis · Esimene reformaator Ulrich Zwingli · Keskuseks Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust · Missa asendati piibli lugemisega · Jutlust võisid pidada ka mittevaimulik · Kaotati paastumise nõue · Armulaud pigem mälestustoiming,kui rituaal · Hukkus kodusõjas 1531 · Reformatsiooni jätkas Jean Calvin · Täiustas väljakujunenud õpetuse veelgi · Pooldas jumalikku ettemääratust · Ühed saavad õndsaks,teised mitte · Olulisel kohal käitumine- erinev Lutherist · Piirati lõbustusi(ka keelati) · Riietuti ainult musta · Ei sallitud teiseusulisi · Elama pidi tagasihoidlikult ja alandlikult · Tekkis esimene luteri usulahk- kalvinism
üha raskem määratleda, mis on nende põhjustajateks. Kõige kiirem, loomulikum ja odavam viis oma kehale ja organitele puhkust anda on paast. (San Jouz, 2005) Paastumine aitab väljutada järgmisi toksiine (San-Jouz, 2005): ·surnud või surevad rakud, ·soovimatu rasvkude, ·ülemäärane kolesterool, ·transrasvhapped, ·kleepuv lima soolte seintel, ·lima kopsudes ja põskkoobastes, ·toksilised jääkained lümfi- ja vereringes, ·toksiinid põrnas, maksas ja neerudes. Paastumise järgselt tunneb inimene ennast paremini (San-Jouz, 2005): ·energiatase tõuseb, ·organid on noorenenud, ·närvisüsteem on tasakaalus ja rahunenud, ·kiire, ohutu, ilma tagasilangusteta kaalukaotus, ·nahk muutub siidiseks ja pehmeks, ·keha muutub erksamaks, ·hingamine on sügavam ja kergem, ·seedesüsteem saab puhkust. 11 2.1.1. Mahlapaast Mahlapaastu on iseenesest väga kerge pidada
Hiinas aga lisatakse samadesse tiikidesse veel röövtoidulist mustamuuri, karpkala jt kalu ning saadakse veelgi keerulisem polükultuuri kooslus. Euroopa *Juba antiikajal tõid roomlased karpkala Doonau jõgikonnast Itaaliasse ja pidasid teda koos teiste kaladega kalatiikides. *Tootlik karpkalakasvatus tiikides sai aga alguse Kesk Euroopast, praeguse Tsehhimaa ja Lõuna- Saksamaa aladelt. Euroopa tiigikalakasvatuse traditsioonid pärinevad keskajast, kui religioon nägi teatud aegadel ette paastumise. *Euroopa suurimad karpkalatootjad on Poola, Tsehhimaa, Saksamaa, Ungari ja Prantsusmaa. *Kesk-Euroopas, eriti Tsehhimaal on karpkala traditsiooniline jõulukala. *Detailsemad reproduktsioonifosioloogia (endikrinoloogia) uuringud algasid 1930 indutseeritud ovulatsioon hüpofüüsi kasutamisel (eksogeenne gonadotropiin). *Karbamiidi kasutamine marja töötlemiseks. Eesti Intensiivsel karpkalakasvatusel on Eesti looduslikes tingimustes raske olla konkurentsivõimeline.
20 21 22 23 24 25 Invasiivne lendav pakslaup 26 EUROOPA Juba antiikajal tõid roomlased karpkala Doonau jõgikonnast Itaaliasse ja pidasid teda koos teiste kaladega kalatiikides. Tootlik karpkalakasvatus tiikides sai aga alguse Kesk Euroopast, praeguse Tšehhimaa ja Lõuna-Saksamaa aladelt. Euroopa tiigikalakasvatuse traditsioonid pärinevad keskajast, kui religioon nägi teatud aegadel ette paastumise. Euroopa suurimad karpkalatootjad on Poola, Tšehhimaa, Saksamaa, Ungari ja Prantsusmaa. Kesk-Euroopas, eriti Tšehhimaal on karpkala traditsiooniline jõulukala. Detailsemad reproduktsioonifosioloogia (endikrinoloogia) uuringud algasid 1930 – indutseeritud ovulatsioon hüpofüüsi kasutamisel (eksogeenne gonadotropiin). Karbamiidi kasutamine marja töötlemiseks. 27 28 tuh. tonni Karpkalatoodang 2007.a
usundite sakraalehitiste kohta. Kristlikke pühakodasid nimetatakse "basiilikateks", "katedraalideks" või "kirikuteks"; islami pühakodasid "moseedeks". Siiski on ka üksikuid kristlikke pühakodasid hakatud viimastel sajanditel mõnikord nimetama templiteks. · Paastumine (lk 45) Paastumine on aja mahavõtmise ja enese taastamise aeg. Vaimne puhastumine on paastumise juures kõige olulisem. · Egiptus (lk 35) - Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. · Vein (lk 56) Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Eestis on veini
Antropoloogid eristavad järgmisi rituaale: Siirderiitused ehk ,,elukriisi" rituaalid (irrutamis/lahutamisriitused;vaheriitused; liitumis/ühendumisriitused). Inimelu tähtsündmused: sünd, abiellumine, surm. Kalendrilised rituaalid ja mälestusriitused nt uusaasta, jaanipäev. Vahetus- ja kommunikatsiooniriitused Kannatusriitused Pidutsemise ja paastumise riitused, usupühad Poliitilised rituaalid Rituaal on kindel mudel: sõnalis-kehaline toiming. Oluline on kindel aeg, olukord. Mõnikord on tähtis rituaali kulg. Arnold van Gennep, leidis, et kõiki rituaale seob ühesugune muster irrutamine, üleminek ja ühendamine. Rituaal on üht kindllat tüüpi sooritus (perfomance), kuid mitte kõik sooritused ei ole rituaalid. Tähtis on ka tegevuse lõpptulemus (nt tervenemine). Rituaali võrreldakse sageli ka teatriga
tagasihoidlikult tegutsema ning saavutas suurt edu. Tagakiusamised ning piinamised ja tapmised leidsid Mediinas aset, kuid keegi ei julgenud terrori vastu välja astuda. Suurem osa karistusi, mõrvu ja terroriakte oli juutide vastu suunatud. Sai üha selgemaks,et jumala riigis pole juutidele kohta. Muhamed otsustas kõik 3 juudihõimu lõplikult Mediinast kõrvaldada. Ta lõpetas diskussioonid õpetatud rabidega , muutis paastumise alguse päeva. Lõpuks määras ta uue qibla palvetamise suuna Mediina. Selle sammuga tegi ta islami iseseisvaks religiooniks. · Muhamedil õnnestus Qainuga juudi hõim- linnast välja ajada. Kogu nende maine vara jäi Muhamedile ja ta usklikele. · 624 ründas Muhamed kuraiside sügiskaravani. Kogu karavan langes moslemite kätte. Saadi palju kulla- ja hõbedakange ning muud väärtusliku kraami.
· 5 alussammast, millega väljendatakse usku igapäevaelus: 1) Usutunnistus (sahada) - Ei ole jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema prohvet - Islami tuum, mida korratakse igas palves 2) Palve (salat) - 5 palveaega: enne päikesetõusu (Fadzr) pärast keskpäeva (Zuhr) hilisel pärastlõunal (Asr) päikeseloojangul (Maghrib) öösel (Isa) 3) paast (saum) - ramadaan = 9 kuu aastas, paastumise kuu - loobutakse söögist, joogist, suitsust, intiimsuhetest koidust päikeseloojanguni - eesmärk: puhastada keha ning täita see vagaduse ja õiglustundega - aeg, mil peatuda ning vaadata enesesse 4) annetused (zakat) - moslemi kogukonna õigus isiku omandi lisaväärtusele - 2,5% isiku varast Jagatakse puudust kannatajatele - Zakat miinimum, mida moslemilt oodatakse 5) Palverännak (hadz)
austamise endise hiilguse. 2.Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kalvinismi kujunemine Sveitsis- Sm'lt alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka mujal Euroopa maades. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis Zürichis usupuhastust Ulrich Zwingli. Aastal 1523 kuulutas Ulrich linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Nii nagu luterlased, nõudsid ka Ulrichi toetajad ilmalileke armulaual veini jagamist. Kuigi Lutheri ja Ulrichi õpetused olid sarnased, tõlgendasid nad neid täiesti erinvalt. Aastal 1531 hukkus Ulrich Sveitsis puhkenud kodusõjas. Tema õpetuse edasi arendajaks sai protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi põgenenud Johann Calvin
teistes Euroopa maades. Sveitsis sai reformatsiooniliikumine alguse 1522. aasta paastuaegsest provokatiivsest vorstisöömisest Zürichi trükkali Christoph Froschhaueri juures, millel osales ka Sveitsi reformatsiooni juhtfiguure, evangeelne jutlustaja Ulrich Zwingli (14841531). Järgmisel aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linna magistraadile, kiriku maavaldus sekulariseeriti. Kaotati paastumise ja tsölibaadi nõue. Katoliku missa asendati piiblilugemise ja jutlusega, mida võisid pidada ka ilmalikud isikud. Pühakute luud maeti maha. Nii nagu luterlased, nõudsid ka Zwingli toetajad ilmalikele armulaual veini jagamist. Kuigi Zwingli ja Lutheri õpetuses oli palju ühiseid jooni, olid nad eri seisukohtadel armulaualeiva tõlgendamise küsimustes, põhjustades nn armulauatüli. 1529. aastal kohtusid Luther
Ärge neile kunagi pakkuge alkoholi (soovitavalt ärge seda ise nende juuresolekul samuti tarbige). Pakkuda võite vabalt piirduda lihata roogadega (näiteks kala). Moslemitel on paast ramadaani ajal. Paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuse ja palverännakuga. Paastumine oli vaidlematult harjumuseks ka varem, ette nähtud juba eelmistes ilmutatud raamatutes, ent islam tegi sellest kohustuse ja määras kindlaks paastumise aja. Paast võib olla nii kohustuslik kui ka vabatahtlik. Igale täiskasvanud ja nii füüsilise kui vaimse tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalendri üheksanda kuu Ramadanikuu jooksul päikesetõusust päikeseloojanguni. Paast kujutab endast esmajoones söögist, joogist ja seksuaalsuhetest loobumist. Kristlus Katoliku kirik, luteri kirik, õigeusu kirik. Praeguseks on kristlus levinuim usund, umbes 2 miljardit inimest
võetud, ja kui Porthos talle teatas, et tema iseendast küllaltki suur majapidamine kahte teenrit ei vaja ning et lal tuleb d'Artagnani teenistusse astuda. Siiski, kui ta isanda lõunasöögi juures teenis ja nägi teda maksmisel pihutäit kuldraha taskust võtvat, arvas ta, et tema õnn on nüüd saabunud, ja tänas taevast, et on niisuguse kröösuse otsa sattunud. Selle veendumuse juures püsis ta kuni pidusöögi lõpuni, mille riismetega ta tegi tasa oma kauaaegse paastumise. Õhtul isanda voodit korraldades varisesid aga Planchet' õhulossid kokku. Korteris, mis koosnes ees- ja magamistoast, oli üksainus voodi. Planchet heitis magama eestuppa tekile, mis oli võetud d'Artagnani voodilt, kellel tuli edaspidi ilma läbi ajada. Athosel oli omakorda eriliselt väljaõpetatud teener, nimega Grimaud. Ta oli väga vaikne, see vää-ikas isand. Iseendast mõista oli jutt Athosest. Juba viis-kuus aastat, kus ta
annaabi.ee 
