Maarjapäevad Maarjapäevad on kirikukalendris tähtpäevad, mis on pühendatud Neitsi Maarjale. Eesti kirikukalendris on järgmised maarjapäevad: 25. märts paastumaarjapäev Paastumaarjapäev on ristiusu püha,mida tähistatakse 25.märtsil. Täiend paastu- tuleb, et tavaliselt langes maarjapäev suure kevadise paastu ajaga. Martin Luther on pidanud Jeesuse ema ülimalt austusväärseks, see on ka üks maarjapäevadest, mida tänapäeval luterlikes kirikuis meeles peetakse ja tähistatakse. Paastumaarjapäevaga rulluvad lahti eri olukorrad läbi kogu Uue Testamendi, mis toovad konkreetsed pildid Maarja ja Jeesuse omavahelistest suhetest meieni. Neis peegeldub Maarja usaldus Jumala vastu, valmisolek pühenduda millelegi nii olulisele, mida ehk inimlikes terminites polegi võimalik
Teine levinum moodus kartulite söömiseks oli koorega keetmine. Peamine kartulikõrvane oli silk. · Maitseained Maitseainetena kasutati soola, mett, köömneid, kadakamarju ja sinepit. Maitsetaimedena ehk ürtidena (piparmünti, pune, majoraani ehk vorstirohi, rohelist sibulat, tilli jne). 3. Kirjelda lähemalt järgnevaid rahvakalendritähtpäevi (kuupäev, mis traditsioonid, töökeeleelud, -käsu, uskumused, toidud) · Paastumaarjapäev 25. märtsil on paastumaarjapäev. Olgugi tegu vaid ühega paljudest maarjapäevadest, on ta ometi teistest nii palju tähtsamaks tõstetud, et võib öelda ka lihtsalt "maarjapäev", mis tähendab nimelt 25. märtsi. Ka kristlikus ajaarvamises on see maarjapäev olnud teistest tähtsam. Peamiselt Kagu - Eestis on tarvitatud kapsamaarjapäeva nime, kuna maarjapäeva kommetes on tähtsal kohal kapsastega seotud toimetused. Näiteks suurte laiade
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
