seotud meie minevikuga, sest Eestimaale on kolinud koos võõrvõimuga ka võõrad rahvad .Need uuendused on pika aja peale hävitanud Eestimaal olevad traditsioonid, kohalik rahvas on omaks võtnud uuendused ja kohalikud traditsioonid kaovad. Eestlastel on vähe kombeid ja traditsioone, aga tänu sellele peetakse neist rangelt kinni. Rahvakalendris olevaid pühi tähistati paar sajandit tagasi veel alati, peeti kinni paastuajast ja muudest kohalikest kommetest. Kuid mis teha, et säiliksid meie esivanemate iidsed traditsioonid.? Traditsioonid kaovad minu arvates seepärast, et noored ei teagi nende olemasolust, sest keegi ei levita ega räägi noortele eestlaste just nendest traditsioonidest, mis pole eestlastele kuskilt mujalt koos teiste rahvastega sisse toodud. Noored liiguvad üha rohkem ümber kaubanduskeskuste ja istuvad toas arvuti taga. Tänu sellele me ei pruugi
miljonit Õigeusu esindaja elu allub põhiliselt erinevatele paastudele Palvetatakse enne igat söögikorda ja enne magamaminekut; suurtel pühadel käiakse kindlasti kirikus suurel jumalateenistusel; igal laupäeval ja pühapäeval käiakse hommikusel ja õhtusel jumalateenistusel Toitumistavad on sõltuvad paastudest, kuid kolmapäeviti ja reedeti ei sööda piima-, liha- ja munatoite; ei kasutata toite verest; alkoholi tarbimine on lubatud PAASTUAJAST JA ÜLESTÕUSMISPÜHADEST: Ülestõusmispühadele eelnevad 40 päeva on vaieldamatult ristiusu kalendri keskmeks. Kuus ja pool nädalat, mis eelnevad Kristuse surnuist ülestõusmisele, sisaldavad endas palju tähendust, nii saladuslikku (müsteeriumile omast) kui ka meie mõistusele ja hingele hoomatavat. Nii nagu on laialt levinud komme, et inimesed teevad endale plaane uueks aastaks, nii on Läänekirikus ka üsna laialt levinud
annaabi.ee 
