3750V Signaali "0" nivoo: 6.0625V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 30ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp- bitid ja andmebitid. Edastuskiirus (bit/s): Kulunud aeg: 30ms = 0,03s Bittide arv: 9 Vastus: 9bit / 0,03s = 300 bit/s 1.2 Sümboli edastamine, kui paarsuskontroll paaritu (Odd) Seadistus 300/7/O/2. Pildil on sama sümbol: K Millise biti väärtus muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: Paarsusbiti väärtus muutus vastupidiseks. 1.3 Paarsuskontrolli seadistus Antud on sümbol m ja selle sümboli pilt. Järjestikliidese seadistus on edastuskiirus 300 bit/s, 7 andmebitti, 1 paarsusbitt ja 2 stoppbitti) Milline on paarsuskontrolli seadistus, kui kõik bitid on edastatud vigadeta? Andmebittide väärtused: 1011011 Paarsuskontrolli seadistus: Paarsuskontrolli seadistus on “odd” ehk paaritu
edastatud sümbolitest mõõtsime ära signaali ,,1" ja ,,0" nivood ning sümboli edastamiseks kulunud aja. w ja even: Jooniselt on näha, et alguses antakse stardibitt ( S 0), seejärel seitse infobitti (1110111) ning siis lõppu paarsusbitt, mille väärtus hetkel 0 kuna ühtesid on arvus paarisarv. Ning siis ülejäänud on stop-bitid. Vastab täiesti tabelile... andmeedastuskiiruseks on 300 bitti sekundis, ühe biti pikkus on ligikaudu 3 millisekundit. w ja odd: On näha, et paarsuskontrolli even muutmisel odd'iks, saab paarsusbitt väärtuseks 1 kuna arvus on paaris arv ühtesid. 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Selle osa tegime naabergrupiga koos. Ühendasime oma klemmplaadi teise kaabli naabergrupi arvutiga. Klemmplaadil koostasime nullmodemi ühenduse (vt. Joonis 2). Järjestikliidese puhul on andmevahetuse käivitamiseks vaja lisaks Tx-Rx kokku- ühendamisele sobitada andmeülekande parameetrid saatjas-vastuvõtjas
signaali "0" nivoo -10,4 aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 30,00 lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 signaali pilt Edastuskiirus (bit/s): Edastus kiiruse arvutus: 9bit/30ms=300(bit/s) Paarsuskontroll Mis muutus, kui Paarsus kontroll bit paarsuskontrolli viisiks seada inverteeris. Odd 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus Seadistuse variant nr 1 Edastuskiirus 19200 Andmebittide arv 8 Paaritu Paarsuskontroll (odd) Stoppbittide arv 1 Puudub Voo juhtimine (none) Mõõtmised
lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 signaali pilt Edastuskiirus (bit/s): s = 36ms = 0,04s Edastuskiirus(v) = 9 bit/0,04s = 250 bit/s Paarsuskontroll http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%203/ 1/5 15.11.2016 Side labor 3 aruanne Mis muutus, kui Paarsusbitt muutis paarsuskontrolli viisiks väärtust. Enam ei ole seada Odd paarisarv bitte 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus Seadistuse variant nr 9 Edastuskiirus 14400 Andmebittide arv 7 Paaris Paarsuskontroll (even) Stoppbittide arv 1 Puudub Voo juhtimine
andmebitid. Liikme nimi: Alexander Boyko Valitud sümbol: c Sümboli ASCII bitikood: 01100011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1100011 Signaali "1" nivoo: -6,40 V Signaali "0" nivoo: 6,40 V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 29,2 ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 Edastuskiirus (bit/s): 9 bit / 29,2 ms = 308,2 bit/s Paarsuskontroll Seadistus 300/7/O/2. Mis muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: paarsus bitti väärtus muutus 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus 9600/7/N/2. Valitud sümbol: c Sümboli ASCII kahendkood edastamise järjekorras: 1100011 Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni:600 us Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 6 Edastuskiirus (bit/s): 600us = 0,0006s 6 bit / 0,0006s = 10000 bit/s 3.3 Faili edastus arvutite vahel järjestikliidese kaudu.
Näide: Sõnum 1101 edastatakse kujul 1100110, sest 7 6 5 4 3 2 1 1 1 0 0 1 1 0 7-bitine koodisõna 1 - 0 - 1 - 0 (paaris-paarsus) 1 1 - - 1 1 - (paaris-paarsus) 1 1 0 0 - - - (paaris-paarsus) Punasega on tabelis tähistatud andmebitid, sinisega veakontrolliks vajalikud bitid 3. LDPC (Low Density Parity Check Code) Hõre paarsuskontrolli kood LDPC-kood (Gallageri kood) on veaparanduskood, mida kasutatakse digitaalse informatsiooni ülekandel mürastes kanalites. LDPC jt. veaparanduskoodid ei taga küll ideaalselt veavaba ülekannet, kuid vigade esinemise tõenäosust saab viia kuitahes väikeseks. LDPC oli esimene kood, mis võimaldas Shannoni piirile lähedast ülekandekiirust. LDPC koode saab kasutada satelliitsides, kosmilises kaugsides ja kõvaketaste juures. Kõvaketaste puhul on need parimad kõigist
Kui selline üheaegsest tööst tingitud sõnumite ,,kokkupõrge” avastatakse, siis arvutid katkestavad saatmise ja mõne aja möödudes püüavad seda uuesti alustada. Selle meetodi kaheks põhivariandiks on CSMA/CA (Local Talk) ja CSMA/ CD Veaparandus - ECC (Error-Correcting Code; Error Checking and Correcting) veaparanduskood Võimaldab andmebaasidest loetavates või sidesüsteemi kaudu edastatavates andmetes vigu avastada ja vajaduse korral neid käigupealt parandada. Erineb paarsuskontrolli meetodist selle poolest, et vigu mitte ainult ei avastata, vaid ka 1 parandatakse. ECC leiab järjest laialdasemat kasutust andmete salvestus- ja edastussüsteemide riistvaras sedamööda, kuidas kasvab andmeedastuskiirus ja koos sellega vigade tekkimise tõenäosus. Andmete salvestamisel töötab ECC järgmiselt: · Kui andmeüksus (sõna) salvestatakse muutmällu või kõvakettale, genereeritakse selle sõna
erinevaid paberiformaate (legal, letter jne.), siis tegelikult on enamik printerite kommertsmudeleid kohandatud tööks nendega ja otseselt A4- le sobitatud printereid kohtame harva. Vanemate printerimudelite tavaliseks koostisosaks on 1-3 DIP-lülitit, mis paiknevad korpuse sees ja mille abil saab muuta printeri põhiparameetreid: prindi laiust, kasutatavaid märgistikke, järjestikliidese ülekandeparameetreid (boodisagedust, andme- ja stoppbittide arvu, paarsuskontrolli ja kätlemise varianti jne.), puhvermälu kasutamisviisi jms. Uuemates mudelites on need harilikult asendatud elektrooniliste DIP-lülititega (EDS) ning printeri konfigureerimist võib läbi viia otse esipaneelilt mitmefunktsionaalsete sõrmiste abil. Lisaks elektroonilistele juhtsõrmistele on nõelprinteritel ka mitu mehaanilist juhtimiselementi: võlli pööramisnupp (platen knob) ja paberivabastuskang (paper release lever)
veidi erinevaid paberiformaate (legal, letter jne.), siis tegelikult on enamik printerite kommertsmudeleid kohandatud tööks nendega ja otseselt A4- le sobitatud printereid kohtame harva. Vanemate printerimudelite tavaliseks koostisosaks on 1-3 DIP-lülitit, mis paiknevad korpuse sees ja mille abil saab muuta printeri põhiparameetreid: prindi laiust, kasutatavaid märgistikke, järjestikliidese ülekandeparameetreid (boodisagedust, andme- ja stoppbittide arvu, paarsuskontrolli ja kätlemise varianti jne.), puhvermälu kasutamisviisi jms. Uuemates mudelites on need harilikult asendatud elektrooniliste DIP-lülititega (EDS) ning printeri konfigureerimist võib läbi viia otse esipaneelilt mitmefunktsionaalsete sõrmiste abil. Lisaks elektroonilistele juhtsõrmistele on nõelprinteritel ka mitu mehaanilist juhtimiselementi: võlli pööramisnupp (platen knob) ja paberivabastuskang (paper release lever). Viimasel on
Kõige lihtsam meetod vigade tuvastamiseks on kontrollsumma kasutamine. Kontrollsumma, nagu nimigi ütleb, arvutatakse edastatavate andmete liitmise teel. (Väiksemate andmehulkade korral liidetakse andmed kokku bitthaaval mooduliga kaks, suuremate korral tehakse liitmist tavaliselt ühe või mitme baidi kaupa, kasutatav moodul sõltub liidetavate baitide arvust) Paarsuskontroll on lihtsaim ja levinuim kontrollsumma kasutamise viis. Paarsuskontrolli korral lisatake n bitti andmeid sisaldavale sõnumile üks paarsusbitt. Paarsusbiti väärtus valitakse selline, et ühtede hulk edastusel (andmed + paarsusbitt) oleks alati paarisarv (even parity) Nt: ascii „F“ oleks binarys 1000110 -> näeme et seal on 3 ühte, ehksiis ühtede arv on paaritu -> lisame 1-e juurde, et saaks paarisarvu ühtesid -> 10001101 Kui vastuvõtja tuvastab vastuvõtul paaritu arvu ühtesid, siis on ilmselgelt ülekandel viga tekkinud.
parandada või minna üle teise ketta kasutamisele. RAID kettaid realiseeritakse nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt. RAID-0 - Ühe ketta rike tähendab andmete kaotamist, kiirus on väga suur RAID-1 - dubleeritakse identne info mitmele kettale. väga kiire ketaste massiiv. RAID-2 - Jaotatakse ketaste vahel bittidena. Kasutatakse Hammingi veaparanduskoodi. RAID-3 - Jagatakse baitidena ja ühte ketast kasutatakse paarsuskontrolli info salvestamiseks RAID-4 - Info salvestatakse plokkidena eri ketastele. On sõltumatud ja saab pöörduda sõltumatult. Paarsusinfo on salvestatud eraldi. Peab pidevalt pöörduma paarsusketta poole. RAID-5 - Nagu tase-4 aga paarsus on hajutatud RAID-6 - jagatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse mitmele kettale, kasutades Reed-Solomoni koodi. SSD mälu on nagu suur mälupulk, mis on ehitatud arvuti sisse. SSD mälude
Kasutatakse tihti andmebaasides. Tase 2. Andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. Iga bitirea jaoks kasutatakse Hammingi veaparanduskoodi(ECC). Ühele või mitmele kettale salvestatakse veaparanduskoodi lisajärgud. Veaparanduskoodi kasutamisega püütakse vähendada ketaste massiivi hinda võrreldes taseme 1 info dubleerimisega. Kui tekib viga ühelt kettalt lugemisega siis saab seda parandada. Tase 3 Andmed jagatakse baitidena ketaste vahel ja ühte ketast kasutatakse paarsuskontrolli info salvestamiseks. Tase 4 Info salvestatakse plokkidena eri ketastele.Kõik kettad on sõltumatud ja nende poole saaab pöörduda samaaegselt, mis võimaldab tõsta pöördumise kiirust, kuid kõikide plokkide paarsusinfo on salvestatud eraldi ühele kettale. Probleemiks on pidev pöördumine paarsusketta poole, mis võib hakata kiirust piirama. Tase 5. Info kirjutatakse plokkidena ja kasutatakse paarsuskontrolli aga nüüd on paarsusinfo jaotatud ketaste vahel
- Tase 1 – liiasusega ketta massiivi puhul kasutatakse peegeldamist e dubleeritakse identne info mitmele kettale. Seega on kogu infost alati koopia teisel kettal. Väga kiire. - Tase 2 – andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. Iga bitirea kohta kasutatakse veaparanduskoodi, mille kasutamisega püütakse vähendada massiivi hinda. - Tase 3 – andmed jagatakse baitidena ketaste vahel ja üht ketast kasutatakse paarsuskontrolli info salvestamiseks. - Tase 4 – info salvestatakse plokkidena sõltumatutele eri ketastele, mille poole saab pöörduda samaaegselt. Kõikide plokkide paarsusinfo on salvestatud ühele kettale, mis osutub probleemiks, kuna pidev pöördumine võib hakata kiirust piirama. - Tase 5 – info kirjutatakse plokkidena ja kasutatakse paarsuskontrolli nagu tasemes 4, aga paarsusinfo on hajutatud ketaste vahel. Kaob ära vajadus pidevalt ühe ketta poole
Kasutatakse superarvutites. Tase 1 – Liiasusega ketta masiivi puhul kasutatakse peegeldamist, mille korral dubleeritakse identne info mitmele kettale. Kogu infost on alati olemas koopia teisel kettal. Kasutatakse andmebaasisüsteemides. Tase 2 – Andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. Iga bitirea jaoks kasutatakse Hammingi veaparanduskoodi. Tase 3 – Andmed jagatakse bittidena ketasete vahel ja ühte ketast kasutatakse paarsuskontrolli info salvestamiseks. Tase 4 – Info salvestatakse plokkidena eri ketastele. Kõik kettad on sõltumatud ja nende poole saab pöörduda samaaegselt, mis võimaldab tõsta pöörumise kiirust, kuid kõikide plokkide paarsusinfo on salvestatud eraldi ühele kettale. Kiirus väheneb. Tase 5 – Info kirjutatakse plokkidena ja kasutatakse paarsuskontrolli nagu tasemel 4, aga nüüd on paarsusinfo hajunud ketaste vahel.
kasutatakse paarsusinfo salvestamiseks. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baitide kaupa ketaste vahel. Tehakse paarsuskontroll ja selle info läheb kindlale kettale. RAID 4 info salvestatakse plokkidena eri ketastele. Kõik kettad on sõltumatud ja nende poole saab pöörduda samaaegselt. Kõikide plokkide paarsusinfo on salvestatud eraldi ühele kettale. Pidev pöördumine paarsusketta poole võib piirata kiirust. RAID 5 info salvestatakse plokkidena ja kasutatakse paarsuskontrolli nagu RAID 4, aga paarsusinfo on nüüd jaotatud ketaste vahel, mis vähendab probleemi, kui pidev pöördumine ühe paarsusketta poole piiraks kiirust. RAID 6 info jagatakse ketaste vahel plokkidena ja kontrollkood kirjutatakse mitmele kettale. Tööd on võimalik jätkata ka pärast kahe ketta purunemist. Pakub suuremat tõrkekindlust. SSD välismälu-admekandja, mis kasutab püsimälu info hoidmiseks. SSD-d eristuvad tavalistest kõvaketastest selle poolest, et neil pole pöörlevaid
), siis tegelikult on enamik printerite kommertsmudeleid kohandatud tööks nendega ja otseselt A4- le sobitatud printereid kohtame harva. Vanemate printerimudelite tavaliseks koostisosaks on 1-3 DIP-lülitit, mis paiknevad korpuse sees ja mille abil saab muuta printeri põhiparameetreid: prindi laiust, kasutatavaid märgistikke, järjestikliidese ülekandeparameetreid (boodisagedust, andme- ja stoppbittide arvu, paarsuskontrolli ja kätlemise varianti jne.), puhvermälu kasutamisviisi jms. Uuemates mudelites on need harilikult asendatud elektrooniliste DIP-lülititega (EDS) ning printeri konfigureerimist võib läbi viia otse esipaneelilt mitmefunktsionaalsete sõrmiste abil. Lisaks elektroonilistele juhtsõrmistele on nõelprinteritel ka mitu mehaanilist juhtimiselementi: võlli pööramisnupp (platen knob) ja paberivabastuskang (paper release lever)
N = 5, 6, 7 või 8 Paarsuskontroll Stopp võib ka puududa Joonis 2.34. Saadetise vorming asünkroonsel järjestikedastusel Jõudeolukorras on liinis signaali nivoo kõrge. Saadetise alustamiseks väljastab saatja kõigepealt kindla kestusega madala nivooga stardisignaali. Sellele järgnevad andmebitid D0, D2....Dn ja mõningates süsteemides ka paarsuskontrolli bitt. Saadetis lõpeb stoppsignaaliga, millel on alati kõrge nivoo. Pärast stoppimpulsi lõppu on süsteem valmis uue saadetise saatmiseks. Sünkroonne töömoodus eeldab saatja ning vastuvõtja sünkroonset tööd pikema aja vältel. See esitab rangemad nõudmised taktigeneraatoritele ja nõuab erivõtete kasutamist nende sünkroniseerimiseks. Üht võimalikku sünkroonside protokolli illustreerib joonis 2.35.
annaabi.ee 
