Serv kahelisaagjas. Paljas. Sügisel kollased. 9) Pyrus communis harlik pirinipuu Lehed ovaalsed. Tipp lühike ja teritunud. Serv terve/madalalt peensaagjas. Paljas. Roots pikk. Külgrood peenikesed, moodustavad võrgustiku. 10) Malus domestica aedõunapuu Lehed varieeruvad erinevatel sortidel. Elliptilised. Karvased alt, noortel puudel ka pealt karvane. Serv saagjas. Roots lühike ja karvane. 11) Sorbus aucuparia harilik pihlakas Lehed paaritusulgjad (11-15). Alt terved, ääred peensaagjad. Alt karvased. Sügises kolletunud. 12) Sorbus intermedia pooppuu Lihtlehed, munajas ovaalsed, madalate hõlmadega. Alt viltjalt karvased. 13) Aronia melanocarpa var. Grandifolia must aroonia Lehed laielliptilised. Serv peensaagjas. Värsked lehed läikivad. Alt hallkarvased. Sügisel punased. 14) Chaenomeles japonica jaapani ebaküdoonia Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Pealt tumerohelised, värsked läikivad. Nahksed
madalakarvalised. Pyrus communis – harilik pirnipuu Lehed on ovaalsed, teritunud tipuga, terve või nõrgalt saagja servaga, 3..6 cm pikad, pealt läikivad, paljad. Leheroots on 2,5...5(6) cm pikk. Malus domestica– aedõunapuu Lehed on väga mitmesuguse kujuga, peamiselt laielliptilised, mõlemalt, eriti aga altküljelt karvased, täkilissaagja või saagja servaga, 5...10(12) cm pikad. Leheroots on karvane. Sorbus aucuparia – harilik pihlakas Lehed on 5...7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed on saagja või kahelisaagja servaga ja terveservase alusega, allküljelt hallikad ning karvased. Sorbus intermedia – pooppuu Lehed on munajasovaalsed, 6...9 paari hõlmaga, pealt tumerohelised, alt hallviltjad, 7...10 cm pikad ning 4...7 cm laiad. Aronia melanocarpa var. grandifolia– must aroonia Lehed on laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt karvased, sügisvärv punane, 5...8 cm pikad ja 3...5 cm laiad. NB
Puu võra- laiuv Lehed- kaherealised või hõlmised; helerohelised 4 Õied- pöörises, valkjad kuni rohekad Viljad- kukkurvili MAHOONIA Mahonia Mullastik- mullaviljakuse suhtes leplikud Niiskus- Valgus- poolvarju või ka päikesepaisteline aga siis peab kaitsma kevadpäikese eest Haljastusväärtus- Puu võra- põõsad või madalad puud Lehed- saagja servaga, paaritusulgjad liitlehed Õied- kollased, püstistes kobarates või pööristes Viljad- kerajad, tumesinised või roosakad valged marjad NÕIAPUU Hamamelis Mullastik- viljakat mulda Niiskus- Valgus- päikesepaistelist, poolvarju Haljastusväärtus- Linnahaljastuses ei oma tähtsust. Muidu on keskmise dekoratiivsusega Puu võra- Lehed- meenutavad sarapuulehti, mõlemalt küljelt tähtkarvased Õied- Kollakad Viljad- Punakad DEUTSIA Deutzia Mullastik- Nõudlikud Niiskus-
Palderjan Harilik palderjan on pardeljaniliste sugukonda palderjani perekonda kuuluv taimeliik. Selle leviala on Euraasia. Taim eelistab niiskeid kasvukohti, näiteks sood, jõekaldad ja niidud. Eestis esineb palderjani sagedasti. Palderjani varre pikkus on 50-100cm. Lehed on paaritusulgjad ja saledad, koosnedes enamasti 2-11 lehest. Taime risoom on jäme ja aromaatne. Sirmjas sariõisik on suhteliselt tihe ja harunev. Õied on enamasti valged või roosad. Palderjan õitseb enamasti juunist augustini. Harilik palderjan on tuntud ka ravimtaimena. See sisaldab isovaleerianhapet, estreid, park- ja limaaineid. Palderjan toimib rahustavalt ja krampe leevendavalt. Taim aitab paljude närvisüsteemi haiguste puhul, soodustab und, ning aitab stressi vastu
karvane roots · Läikiv tuhkpuu · Cotoneaster lucidus Ovaalne, teritunud tipp lehe serv terve või madalalt saagja servaga Külgrood väga peened ja tihedad Pikk roots · Harilik pirnipuu · Pyrus communis Kitsas elliptiline kuni laielliptiline, karvane (eriti alt küljelt), serv täkilissaagjas · Aedõunapuu · Malus domestica Borkh. Lehed on 5...7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed on saagja või kahelisaagja servaga ja terveservase alusega, allküljelt hallikad ning karvased. · Harilik pihlakas · Sorbus aucuparia Lihtleht Madalate hõlmadega 6-9 Pealt tumerohelised, alt hallikad, viltjalt karvased, lehelaba laikiiljas või ümardunud · Pooppuu · Sorbus intermedia Laielliptiline või äraspidimunajas, peensaagja servaga. Pealt läikiv tumeroheline, alt
Siia kuuluvad: Juliana sirel, männiksirel, sametjas sirel, väikseleheline sirel, pehmekarvane sirel, Meyeri sirel. 3. sektsioon Syringa lehed paljad. Pöörised arenevad eelmise aasta võrsete külgpungadest. Ladvapung enamasti puudub. Pööriste telg paljas või karvane. Õite läbimõõt 6-10 mm kuni 8-12 mm , tugevasti lõhnavad. Tolukad kollased. Siia kuuluvad: laialehine sirel, Wardi sirel, bulgaaria sirel, harilik sirel, lõhislehine sirel. 4. sektsioon Pinnatifoliae Lehed paaritusulgjad liitlehed. Siia kuulub ainsa liigina sulgjalehine sirel. 4 II alamperekond. Ligustriinid Ligustrina. Sellel alamperekonnal on nii sireli kui ka ligustri perekonna tunnused: kupar sarnaneb sireli kupraga, lühike lehterjas kroon aga ligustri õiega. Tolmukad ulatuvad õieneelust välja. Õied väikesed, kreemikasvalged kuni valged, lõhnata või nõrga lõhnaga
hallikaspruun, mustjas, paksu lõhelise korbaga Tüvekoor sile, hallikas. Vanemas eas tumeneb, madalarõmelise korbaga. Saar (Sa) Pihlakas (Pi) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Vastakud paaritusulgjad liitlehed Vahelduvad Kuni 40 cm pikad, 9-15 lehekesega. Lehekesed Kuni 20 cm pikad paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad, jämedalt saagja 11-15, piklikud, ebaühtlaselt saagja servaga, 3-8 cm servaga, teritunud tipuga, kiilja alusega. pikad, teritunud tipuga, kiilja või ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt hallikad.
Harilik saar Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda, saare perekonda, kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Harilik saar on kuni 40 meetri kõrgune. Tüvi on sirge ja hästi laasuv. Koor on algul sile ja rohekashall, hiljem sügavate peente pragudega korp. Oksad paiknevad hõredalt. Tüve läbimõõt kuni 1,8 meetrit.Pungad on väikesed, sametjad, süsimustad. Paaritusulgjad vastakud liitlehed on teritunud tipuga ja jämedalt saagja servaga lehekesed. Pikkus kuni 40 sentimeetrit.Lehed on pealt tume- ja alt helerohelised. Saare õied on nii emas-, isas- kui ka mõlemasugulised. Õied on lihtsad ja asuvad 4-12 sentimeetri pikkustes lillakates või tumepruunides pööristes. Isasõied koosnevad vaid kahest tolmukast ning emasõied ühest emakast. Saare perekonna on taimesüstemaatikud paigutanud õlipuuliste sugukonda. Peale saare
Kibuvitsa vili on tõrsik (koguvili), milles osapähklikesed asetsevad õõnsas lihakaks muutunud õiepõhjas. Värvuselt harilikult punane, harvem kuni must. Pähklikesed üheseemnelised. Tõrsiku sisemus sageli karvane. Valminult on viljaliha pehme, lihakas, hapu, söödav, sisaldab rohkesti erinevaid vitamiine. Kibuvitsa leht on vahelduvalt kinnituvad paaritusulgjad liitlehed. Lehed on abilehtedega kokku kasvanud. Kivuvitsa võrsed on püstised, kaetud sirgete või kõverate ogadega. Maa-aluses osas on hästiarenenud sammasjuurestik. Looduses paljuneb kibuvits seemnetega või vegetatiivselt juurevõsude abil.
kahelisaagja servaga, nõrgalt südaja alusega. Õied rohekad sarikpöörised, healõhnalised, õitseb juunis. Punakad tiibviljad. Puidust valmistatakse muusikariistu ja mööblit. Kasutatakse haljastuses. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, õis 26. Saarvaher ja hõbevaher Saarvaher: Acer negundo Pärit Põhja-Ameerika ida- ja keskosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25m. Vastupidav linnatingimustele, kuivusele ning üleujutustele. Valgusnõudlik. Lehed paaritusulgjad, lehekesi 3-7. Lehekesed kollakasrohelised, ebasümmeetrilised, suurte hammaste ja sisselõigetega 5-13cm pikad. Õied kollakasrohelised. Õitseb enne lehti. Vili kaksiktiibvili, koos tiivaga 5cm. Kasutatakse haljastuses. Hõbevaher: Acer saccharinum Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 15-25m. Talub hästi linnaõhku ja on vähenõudlik. Lehed on rohelised, kuni 15 cm pikad ja 5 hõlmaga. Peensaagja servaga ja tipust teravad.
tõmpteravad(P-ameerika liigid)või siis rippuvalt.Käbid on 3,5...18 cm väikese sisselõikega (Aasia liigid) pikad. Okkad on pehmed, lineaalsed,1...5(6)cm pikad pealt rohelised ja all paiknevad kahel pool pearoodu õhulõhed. Õied kimbutaoliste pööristena; on Põhjapoolkera Lehed paaritusulgjad, õhukesed või Puit on rõngassooneline, lülipuiduga, kahe-või ühesugulised; õitsevad mõõdukas ja nahkjad, saagjad või hambulised. mis on hallikaspruun, ilusa tekstuuriga,
idaosa. Euroopa, Balkani ja keskosa. poolsaar, Väike- Aasia, Iraan Kõrgus, m -15m -30m 18-30m 4-10-12m 4-6m Lehe kuju vastakud vastakud sõrmjad vastakud sõrmjad Piklikmunajad, ja muud paaritusulgjad lihtlehed, 3-5 lihtlehed, 5 peaaegu vastakud kolme iseloomuli liitlehed, kuni 20 hõlmaga, umbes 15 hõlmaga, 6-12 cm hõlmadeta või hõlmaga kud cm pikad. cm läbimõõdus, läbimõõdus, südaja kolme nõrga lihtlehed.
Lupiin e. Hundiuba Lupinus, hulgalehine lupiin Lupinus polyphyllus üle 250 liigi, kasutatakse ka haljastuses sõrmjalt viietised kuni seitsmetised Õites on 10 tolmukaniiti kokku kasvanud Paaritusulgjate liitlehtedega liblikõielised Hundihammas Astragalus, magus hundihammas Astragalus glycyphyllos, aas hundihammas Astragalus danicus, Esparseti Onobrychis, linnujalg e. Seradell Ornithobus, põld-linnujalg Ornithobus sativus 1600 liigist Eestis leidub 3 liiki paaritusulgjad liitlehed õied koondunud kobaratesse Paaritusulgjate liitlehtede, kõitraoga liblikõielised perekond hernes Pisum, põlduba Faba bona, lääts Lens culinaris, seahernes Lathyrus Väga levinud grupp abilehed sulglehekestest suuremad õied üksikult või kahekaupa Kolmetiste lehtedega väänduvate vartega liblikõielised harilik aeduba Phaseolus vulgaris, õisuba Phaseoulus coccineus ka levinud pikarootsulised kolmetised lehed, väänduvad varred
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld
Paljundatakse seemnetega, annab ka juurevõsu. Saarvaher (Acer negundo) Kuni 20 m kõrgune õhukese, halli tüvekoorega lühiealine, hõreda ja laia võraga ning tihti mitmetüveline puu pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Linnatingimustes võib vanus olla 35-50 aastat. Võrsed sinakad, kaetud härmatisega, koorelõvesid väga vähe. Võrsed lõpevad ühe, tihti ka kolme koonusjalt teravneva ja hõbedaselt karvase tipupungaga, külgpungad väikesed, ümarad, lehearmid kitsad. Lehed paaritusulgjad, lehekesi 3-7 , lehekesed, ebasümmeetrilised ja ebaühtlaselt jämesaagja kuni kergelt hõlmise leheservaga, sügisvärvus kollane. Õitseb enne lehtimist, isaseksemplarid dekoratiivsemad, punakad, emasõied rohekad. Viljad 3...5 cm pikad, tiivad teravnurga all. Viljad püsivad tihti puul kevadeni. Eriliselt kiirekasvuline noorelt, annab kiirelt haljastusefekti. Vanemas eas kipub murduma, samuti esineb kuivladvasust ja võras kuivavad jämedad oksad
· Leheroots ---taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või labasid varre või oksaga · leherood ----lehelabas kulgevad juht- ja tugikoekimbud. · lihtlehe ja liitlehe tüübid-----lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust.Sulgjas ja sõrmjas lihtleht. Liitleht-koosneb pearootsust millele kinnituvad iseseisva rootsuga lihtlehed. Liitlehed jagunevad sulgjad liitlehed(paaritusulgjad, pihlakas; paarissulgjad, s.läätspuu), sõrmjad(kolmetised- liblikõielised, neljatised-v.läätspuu, viietised-metsviinapuu). · abilehed-----leherootsu alusel olevad lehesarnased väljakasved. Tavaliselt on nad väiksemad kui lehed, varisevad esimestena. JUUR · kasvuvööde--pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine. · imikarvad---nende ülesanne on vett imeda, nad on lühiealised.
26. Saarvaher (Acer negundo) Põhja-Ameerika ida- ja keskosa. Eestis võrdlemisi sage haljastuses. Kõrgus alla 25 m. Pioneerliik ja väga vastupidav nii linnatingimustele, kuivusele, kuid talub ka üleujutusi jne. Eriliselt kiirekasvuline noorelt, annab kiirelt haljastusefekti. Vanemas eas kipub tüvi murduma, samuti esineb kuivladvasust ja võras kuivavad jämedad oksad. Karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed, kuid taastub hästi. Talub hästi kärpimist. · Lehed paaritusulgjad, lehekesi 3...7, need on sageli ebasümeetriliselt munajad üksikute suuremate tömpjate hammastega, sageli ebasümmeetrilised, suurte hammaste, sisselõigete ja lisalehekestega, kollakasrohelised. Lehekesed 5...13 cm pikad, 3...7 cm laiad. Leheroots vahel härmatisega · Väleda kasvu tõttu rajatakse temast kaitseistandikke. Iluaianduses on tuntud ja hinnatud saarvahtra sordid 27. Perekond kask (Betula) ja arukask (Betula pendula)
Keskmiseks kõrguseksloetakse puul 10-15 (20) m. 4 ja keskmiseks tüve läbimõõduks on kuni 30¼40 (50) cm. Taimel on maapinnalähedane sammasjuurestik. Hariliku pihlaka tüvi on nooremalt kooniline ja hiljem laiuv. Tüvekoor on sile ja hallikas, vanemas eas tekib pikipragudega korp. Noored võrdsed on alguses karvased ja hallikaspruunid, hiljem paljad. Võrsete pungad on pihlakale iseloomulikult kaetud siidjate karvakestega. Lehed on paaritusulgjad, 11¼15 lehekesega liitlehed. Lehekesed saagja või kahelisaagja servaga, teritunud tipuga, läiketa, tumerohelised, alt hallikad, noorelt karvased. Lehekese pikkus 3¼8 cm ja laius 1¼2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt. Harilik pihlakas õitseb mais ja juunis, kusjuures õied on väikesed, valged ja koondunud suurtesse tihedatesse kännasõisikutesse lühivõrsete tippus. Õisiku läbimõõt 510 cm. Õie läbimõõt 0,81,5 cm. Harilik pihlakas on putuktolmleja. Paljuneb eelkõige
Kattekarvade jaotumine Haakekarvad on tugevad kõverdunud või terava tipuga karvad n lõhnav vaarikas Näärmekarvad on elusrakkudega ja toodavad eeterlikke aineid Lehtede jaotumine Lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust, sügisel langeb leht tervikuna n arukask Liitleht koosneb pearootsust ja sellele üksikult iseseisva rootsuga kinnituvatest lihtlehtedest, mis sügisel langevad osadena Liitlehtede jaotumine Sulgjad liitlehed a) paaritusulgjad n pihlakas, saar b) paarissulgjad n suur läätspuu Sõrmjad a) kolmetised n liblikõielised b) neljatised n väike läätspuu c) viietised n metsviinapuu Lehekujud Soomusjas n elupuu, hiibapuu Okas n mänd, kuusk, nulg Lineaalne n eerika Süstjas n enelas, liguster Elliptiline n harilik toomingas, laukapuu Lehekujud Munajas n harilik sirel Äraspidimunajas n must lepp, harilik kikkapuu Ümar n harilik haab Kolmnurkne n kanada pappel
Kui aga muud ei saa, siis küttepuud annab haab ikka. Harilik Saar (fraxinus exelsoir) SA 1. Leviala: peaaegu kogu Euroopa. 2. Suurus: 35-40 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra noorelt kitsas, vanemas eas laiuv, azuurne. Puistus hästi laasuv. Tüvekoor sile, rohekas, hiljem helehall, pikirõmeline. Noored võrsed rohekashallid, suure lehepadjaga. 4. Lehed ja pungad: vastakud paaritusulgjad liitlehed, kuni 40 cm pikad, 9-15 lehekesega. Lehekesed piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad, jämedalt saagja servaga, teritunud tipuga, kiilja alusega. Pungad süsimustad, ladvapung külgpungadest tunduvalt suurem. 5. Õied ja viljad: õitseb enne lehtede puhkemist, mai keskel. Õied paiknevad lühikestes tumepruunides või violetsetes pööristes või kimpudes. Vili on 2-4 cm pikkune tiibvili, noorelt roheline, valminult pruun. Valmivad oktoobris ja jäävad sageli talveks puule. 6
* Crataegus rhipidophylla - harilik viirpuu - hõlmad teravatipulised - servad ebaühtlaselt teravate hammastega - suured sisselõiked (tumerohelised lehed, nagu väiksed kahtlased munnid) * Crataegus submollis - karvane viirpuu - munajas kolmnurkne leht! - madalate hõlmadega - lehe serv nõrgalt kiiljas või ümar - roodude kohalt karvane (suht tuhm, väiksed hõlmalaadsed hargnemised, teravad saed) * Rosa rugosa kurdlehine kibuvits - paaritusulgjad liitlehed (5-9 lehekest) - lehekesed ümarad või elliptilised - rood tugevalt sisse vajutatud - lehekesed kortsulised - alt hall karvased - keskrood kõverdunud ogad * Rosa majalis metskibuvits - viljad väiksemad (ümarad/munajad) - lehed paaritu sulgjad liitlehed (arv sama) - leheke piklik ovaalne (5-7) - lehed karvased, eriti alt! (piklikud kerged äraspidised väiksemat sorti lehed, tuhmipoolne) * Rosa pimpinellifolia - näärelehine kibuvits
suurusest ja idanenud pungade arvust. Puhma tüüp lehestumise järgi: 1. Lehetüübiline - lehed varjavad varre 2. Varretüübiline - lehti on hõredalt ja varred on hästi näha. Puhma kuju järgi: 1. Püstised - varred on püstised ja hargnemine toimub varre alumises osas; 2. Laiuvad - varred on längus ja nende hargnemine toimub peamiselt varre ülemises osas. Leht: 1. Esimene leht on terveservaline lihtleht; 2. Järgmised lehed on katkestunult paaritusulgjad. Lehed koosnevad pearootsust ja segmentidest. Lehed on kaetud karvakestega ja nad paiknevad varrel spiraalselt. Tavaliselt on nende asend horisontaalne. Sordiomase tunnusena võivad pearoots ja külgrootsud olla pigmenteerunud. Lehtede jagunemisel kasutatakse kolme astet: 1. Nõrk jagunemine - on olemas üks paar vahesegmente; 2. Keskmine - keskpaikseid vahesegmente on kuni 2 paari,teisi vahesegmente on vähe; 3.Tugev - keskmisi vahesegmente 2-3 paari ja rohkem, teisi vahesegmente on palju.
viljad Valgusnõudlikud ja kuivalembesed taimed Äädikapuu Rhus typhina AREAAL Põhja-Ameerika idaosa. SUURUS 10-12 m. VÕRA Kõrge põõsas või ümara võraga madal puu. KOOR, VÕRSED Tüvekoor tumepruun, sile. Noored võrsed jämedad, kaetud tihedalt punakate näärmekarvadega. Pungad oranžid, soomusteta, kumerad. LEHED Vahelduvad paaritusulgjad liitlehed, kuni 60 cm pikad. Lehekesi 11-31, piklikmunajad, terava tipuga, hõredalt saagja servaga, 5-12 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt karvased, leheroots karvane. Sügisel lehed punased. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis, juulis. Õied väikesed, paiknevad tihedates 10-20 cm pikkustes püstistes pööristes. Vili on hernetera suurune luuvili. Kaetud tihedalt punaste karvadega. Valmib
Thymelaeaceae- näsiniinelised Daphne mezereum harilik näsiniin(leht talbjas õhuke, terveservaline,karvadeta , õied lillakas- roosad, kõrgus 1m, viljad punased ja mürgised) Hõbepuulised- Elaeagnaceae Hippophae rhamnoides harilik astelpaju (lehed on lineaarsed, hõbedased karvad, pealt hallikasrohelised, alt helehallid, lehed on terve servaga) Ruudilised- rutaceae Phellodendron amurense amuuri korgipuu( hästi ilus, paaritusulgjad lehed, kõva rootsuga, umbes 25cm pikkune, leht on teritunud tipuga, ovaalsed, pisikesed karvakesed servas, rood alt karvased, värske leht on tugeva spetsiifilise lõhnaga) Vaher- Aceraceae Acer platanoides harilik vaher( paenduv, pikk roots, 5 või 7 teravatipulist hõlma, hõlmadel on ka suured teravatipulised hambad, leht alt heledam, vahtra vili on kaksiktiibvili)
on kuni 1 m kõrgune, tihedalt haraline, igihaljas, Põhja-Ameerika lääneosa parasniisketel kasvukohtadel kasvav alusmetsapõõsas, kuid kasvamas ka avamaal ja põõsastikes, tõustes mäestikes kuni 2000 m kõrguseni. Paljudes Euroopa paikkondades kasvab metsistunult looduses. Hübridiseerub terve rea kukerpuu liikidega, andes perekondadevahelisi hübriide – vt. X Mahoberberis. Võrsed kollakaspruunid, paljad, pungad 4…8 mm pikad. Lehed 5-9 (11) lehekesega kuni 20 cm pikkused paaritusulgjad liitlehed, lehekesed piklikmunajad, leheroots 1…6 cm, pealt tumerohelised, tugevasti läikivad, lehekesed hõredalt kuni tugevalt saagja servaga, puhkedes pronksjad, talvel violettpruunid. Õisikud 30…60 õielised, võrsete tipus asuvate 3…8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased. Viljad umbes 1 cm läbimõõduga sinaka vahakirmega söödavad marjad, mis valmivad sügisel. Vilju kasutatakse kondiitri- ja veinitööstuses.
Lühikese elueaga, saades 80...100 aastat vanaks, linnatingimustes võib vanus olla vaid kuni 35...50 aastat. Tsoon III-V. 1688. 17 Võrsed: sinakad, kaetud härmatisega (eriti isastaimedel), koorelõvesid väga vähe. Võrsed lõpevad ühe, tihti ka kolme koonusjalt teravneva ja hõbedaselt karvase tipupungaga, külgpungad väikesed, ümarad, lehearmid kitsad. Lehed: paaritusulgjad, lehekesi 3-7 , lehekesed 5...13 x 2,5...7 cm, ebasümmeetrilised ja ebaühtlaselt jämesaagja kuni kergelt hõlmise leheservaga, nõrgalt südaja, ümara kuni laikiilja alusega, noorelt mõlemalt küljelt karvased, hiljem paljad, leheroots 6...10 cm pikk, lehtede sügisvärvus kollane. Õied: õitseb enne lehtimist, isaseksemplarid dekoratiivsemad, punakad, emasõied rohekad, IV. Viljad: 3...5 cm pikad, tiivad teravnurga all. Viljad püsivad tihti puul kevadeni, 1000 seemne kaal 25...50 gr., X
hekina. Sobivad nii koduaedadesse kui ka linnade ja asulate suurhaljastusse. Kasutatud kirjandus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_ebajasmiin.html http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/304 http://eluaias.blogspot.com/2011/06/vihmasajud-kestavad.html 3.8 Põõsasmaran (Potentilla) Konkreetne liik: harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev põõsas. Lehed: paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi tavaliselt 5 (harva 3 või 7). Värvuselt hallikas- või kollakasrohelised, kaetud mõlemalt poolt siidjate karvadega. Lehekesed süstjad, terveservalised, tagasipöördunud servaga, pikkus 1-2,5 cm, laius kuni 0,8 cm. Õied või õisikud: Kahesugulised viietised kuldkollased õied. Õie läbimõõt 1,5¼3 cm ning õiekate kaheli. Paiknevad okstel üksikult lehekaenaldes või väikeste tipmiste hõredate kobaratena, vahel kännastena. Õitseb juunist augustini
Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=62&art=37. 24.09.2013. Hortes. Harilik ebajasmiin. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud- ja-poosad/harilik-ebajasmiin. 24.09.2013. 3.8 Põõsasmaran (Potentilla) Konkreetne liik: harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) (joon. 81, joon.81) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev põõsas. Lehed: paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi tavaliselt 5 (harva 3 või 7). Värvuselt hallikas- või kollakasrohelised, kaetud mõlemalt poolt siidjate karvadega. Lehekesed süstjad, terveservalised, tagasipöördunud servaga, pikkus 1-2,5 cm, laius kuni 0,8 cm. Õied või õisikud: viietised kuldkollased õied. Õie läbimõõt 1,5-3 cm ning õiekate kaheli. Paiknevad okstel üksikult lehekaenaldes või väikeste tipmiste hõredate kobaratena, vahel kännastena. Õitseb juunist augustini.
Külmakindel, varjutaluv pajuliik. Puit pehme, kasutatakse kütteks. Koor sisaldab tanniini. Hõberemmelgas Salix alba Lehed süstjad, teritunud tipuga, peensaagja servaga, noorelt mõlemalt poolt siidkarvased, hiljem alt. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab huumusrikkaid niiskemaid saviliivmuldasid. Puit pehme, kerge, sitke. Koores tanniini. 8. Alusmetsa ning põõsaliigid Harilik pihlakas Sorbus aucuparia Tüve koor sile, vanemas eas rõmeline korp. Lehed paaritusulgjad. Külmakindel, raiestikel pakub head turvet külmahellale kuusele. Noores eas varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Mulla suhtes ei ole eriti nõudlik. Juurestik pinnalähedane. Puit punakaspruun, kõva, raske, sitke. Harilik toomingas Prunus padus Tüve koor mustjashall. Koorel, puidul ja lehtedel iseloomulik maitse. Lehed piklikud. Õied valged, rippuvates kobarates, hästi lõhnavad. Puit kollakaspruun, pehme, sitke. Kahjuritele vähe vastupidav ja neid esineb tal rohkesti.
-juurtel on moodustuvad mügarad, kus arenevad mügarbakterid -Igale kaunviljaliigile on kohanenud mügarbakterite eri rassid, Seeme(vt pilte konspkt) ·Sigimikust moodustub vili kaun ·Seemnekest on tihe, vett raskesti läbilaskev ·Seeme kinnitub kauna külge varrega ·Varrekese kinnituskohale seemnel jab igale liigile iseloomuliku kuju ja värvusega laik - seemnevarre arm ehk seemnenaba Lehed 1) sulgjad 2)kolmetised 3) sõrmjad -Sulgjad liitlehed paarissulgjad ja paaritusulgjad -Sõrmjate lehtedega -Kolmetiste lehtedega Õied -Kaunviljade õisik on kobar -Liblikjas õiekrooni ehitus: a) Puri - ülemine kõige suurem ja eri värvi kroonleht b) Tiivad - 2 külgmist kroonlehte c) Laevuke - 2 osaliselt kokkukasvanud kroonlehte 22. Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides Herne kasvatamine puhaskülvis Puhaskülvis kasvatamine võimaldab: · kasutada herne saagivõimet paremini kui segukülvides · tõrjuda hernepõllul herbitsiididega orasheina
ookeani rannikuni läänes, eelistades niiskemaid kasvualasid. Lühikese elueaga, saades 80... 100 aastat vanaks, linnatingimustes võib vanus olla vaid kuni 35...50 aastat. Tsoon III-V. 1688. Tunnused: Võrsed: sinakad, kaetud härmatisega (eriti isastaimedel), koorelõvesid väga vähe. Võrsed lõpevad ühe, tihti ka kolme koonusjalt teravneva ja hõbedaselt karvase tipupungaga, külgpungad väikesed, ümarad, lehearmid kitsad. Lehed: paaritusulgjad, lehekesi 3-7 , lehekesed 5...13 x 2,5...7 cm, ebasümmeetrilised ja ebaühtlaselt jämesaagja kuni kergelt hõlmise leheservaga, nõrgalt südaja, ümara kuni laikiilja alusega, noorelt mõlemalt küljelt karvased, hiljem paljad, leheroots 6...10 cm pikk, lehtede sügisvärvus kollane. Õied: õitseb enne lehtimist, isaseksemplarid dekoratiivsemad, punakad, emasõied rohekad, IV. Viljad: 3...5 cm pikad, tiivad teravnurga all. Viljad püsivad tihti puul kevadeni, 1000 seemne kaal 25...50 gr., X
jpg; http://y.delfi.ee/norm/44725/6572881_nJMTJA.jpeg) 84 Joonis 81. Harilik ebajasmiin 85 Põõsasmaran (Potentilla) Konkreetne liik: harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,2 1,5 m kõrge, kuni 1,5 m lai (olenevalt sordist) Taime välislaadi kirjeldus: püstine põõsas Lehed: olenevalt sordist hallikasrohelised või rohelised paaritusulgjad liitlehed Õied või õisikud: õite värv varieerub olenevalt sordist valgest punaseni Õitsemine: juuli - oktoober Liigi eritunnused: õied enamasti ei pleeki Kasvukoha nõuded: mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab päikselist kasvukohta Kasutamine haljastuses: avalikele haljasaladele, üksikult või rühmana, vabakujulise hekina Joonis 82. Harilik põõsasmaran ,,Goldfinger" (http://www.neevaaed.ee/wp-
Kasutamine haljastuses sobib tarbeaeda Muu oluline informatsioon üheaastane 22 ÜRT - ALLIKKRESS Nasturtium officinale Ristõielised (Brassicaceae) Botaaniline iseloomustus 10 60 cm rohttaim VARS kandiline ja õõnes, alusel lamav ja juurduv LEHT tumerohelised lehed on kõik sulgjalt jagused, paaritusulgjad. Varrelehtede alusel on vart ümbritsevad kõrvakesed. Alumistel lehtedel on 3-4 paari terveid sulglehekesi, ülemistel rohkem. ÕIS nelja 3 5 mm pikkuse valge kroonlehega SEEMNED ümarad ja pruunid, valmivad kõtrades Ajalugu Allikkress algkodumaa on Euroopa, kuid praegu võib teda leida kõikjal maailmas mõõduka kliimaga aladel. Valdavalt kasvab ta voolava vee ääres. Juba vanad roomlased tundsid allikkress salati- ja vürtsitaimena.
maist augustini. Eestis kasvab harva kraavides, ojades ja allikates, vahel ka seisvate veekogude ääres. Kasvab külmas voolavas vees. Peamine levikuala ongi Kesk-Euroopas, Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Lääne-Aasias ja mujal juhuslikult. Teda hinnatakse kui kiiresti kasvavat vitamiinirikast varajast köögivilja. On aretatud mitmeid sorte. VARS - Vars paljas, kandiline, õõnes ja alusel lamav LEHT tumerohelised lehed on kõik sulgjalt jagused, paaritusulgjad. Varrelehtede alusel on vart ümbritsevad kõrvakesed. Alumistel lehtedel on 3-4 paari terveid sulglehekesi, ülemistel rohkem. ÕIS kroonlehti on neli, need on 3-5mm pikkused. Valgete kroonlehtede taustal hakkavad hästi silma lillad tolmukaniidid. Õied on koondunud õisikuteks. SEEMNED - Seemned on ümarad ja pruunid, valmivad kõtrades. Viljaks on kuni 2 cm pikkune kõder, mille tipul on lühile lihakas jätke.
Paljundatakse seemnetega (Veski & Niine 1961). Joonis 25 ja 26. Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) (http://www.mun.ca/botgarden/images/content/55-79414784.jpg; http://www.jardiland.com/vente-en-ligne/pepiniere/1175-potentilla-fruticosa-marian-red-robin- marrob-pbr.html) Suurus 0,5-1,5 m. Võra püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas. Koor, võrsed on hallid või punakaspruunid, kestendavad, noored võrsed siidkarvased punakaspruunid, väga peened. Esinevad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, 96 terveservalised, tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad. Õitseb juunist augusti lõpuni. Õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates. Vili mitteavanev, üheseemneline. Kasvutingimused ja kasutamine Valgusenõudlik. Küllaltki külmakindel
Põõsad on kergesti kasvatatavad ja taluvad erinevaid kliimatingimusi. Põõsasmaran on kohalik liik, mis on levinud Loode-Eestis, kus kasvab loopealsetel aladel. Kasutatakse ka madalate hekkide loomiseks. Neid paljundatakse seemnetega. (Põõsasmaran. Liigikirjeldus) Suurus 0,5-1,5 m. Võra püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas. Koor, võrsed on hallid või punakaspruunid, kestendavad, noored võrsed siidkarvased punakaspruunid, väga peened. Esinevad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad. Õitseb juunist augusti lõpuni. Õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates. Vili mitteavanev, üheseemneline ( Põõsasmaran. Täiendav info ) 17.2 Kasvutingimused ja hooldus Valgusenõudlik. Küllaltki külmakindel
Põõsad on kergesti kasvatatavad ja taluvad erinevaid kliimatingimusi. Põõsasmaran on kohalik liik, mis on levinud Loode-Eestis, kus kasvab loopealsetel aladel. Kasutatakse ka madalate hekkide loomiseks. Neid paljundatakse seemnetega. Suurus 0,5-1,5 m. Võra püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas. Koor, võrsed on hallid või punakaspruunid, kestendavad, noored võrsed siidkarvased punakaspruunid, väga peened. Esinevad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, 55 terveservalised, tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad. Õitseb juunist augusti lõpuni. Õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates. Vili mitteavanev, üheseemneline. Kasvutingimused Valgusenõudlik. Küllaltki külmakindel
Pajud on levinud kõikides maailmajagudel, välja arvatud Austraalia. Perekonda kuulub üle 300 liigi, neile lisanduvad hübriidid. Puukujulisi pajuliike nimetatakse remmelgateks. Eestis kasvavad 21 pajuliiki on jagatud 3 alamperekonda ja 12 sektsiooni. Alusmetsa liigid Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) 10-15 m kõrge puu, harva põõsakujuline. Tüve koor sile, vanemas eas rõmeline korp. Lehed paaritusulgjad, lehekesi 11-15 3-8 cm pikad, 1-2 cm laiad. Õitseb mais-juunis. Õied valged tihedates kännastes läbimõõduga 5-10 cm. Viljad oranzikaspunased, kerajad, valmivad sept. Paljundamine seemnetest, võrsikutest ja kännu-ning juurevõsust. Areaal väga ulatuslik: Euroopa, Kaukaasia, Krimm. Peamiselt kasvab segapuistutes, puisniitudel. Külmakindel, raiestikel pakub head turvet külmahellale kuusele
imen; parkhappeid sisaldavat risoomi tarvitati verejooksu vaigistava vahendina. Ofitsinaalne, s.o. ravimtaim (ladinakeelsest sõnast officina apteek). Sugukond roosõielised. Kasvukoht: taim eelistab lubjapinnasega niitusid, põõsastikke, nõlvu, metsa- ja sooservasid. Tugeva, puitunud risoomiga, 30 cm 1 m kõrge püsik püstise, soonilise, haruneva varrega. Juurmised lehed pikarootsulised, paaritusulgjad, 3-12 paari sulglehekestega. Ülemised varrelehed väikesed, rootsuta. Õied kahesugulised, tihedate, kuni 3 cm pikkuste nuttidena tume-purpurpunased. Õitseb juunis, juulis. Kasutamine: peetakse heaks söödataimeks, eriti lammastele. Taim, eriti risoom, sisaldab värv- ja parkaineid ning kootava toime tõttu kasutati teda varem kõhulahtisuse puhul, verejooksu vaigistava vahendina jne. Rahvameditsiinis leiab kasutamist seedimishäirete ja kopsuhaiguste ravis
annaabi.ee 
