Eragümnaasium Lõuna-Ameerika loomad geograafia referaat Juhendaja: Erki 2008 1 SISUKORD 1 SISUKORD..............................................................................................................................2 2 2. SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 3 LÕUNA-AMEERIKA LOOMAD...........................................................................................4 4 IMETAJAD..............................................................................................................................5 4.1 Jaaguar..............................................................................................................................5 Välimus................................................................................................................................
Nagu teistelgi sookilpkonnaliikidel, puuduvad ka punatriip-kilpkonnal hambad. Kui toidupala on liiga suur, hoiab kilpkonn seda lõugadega kinni ja rebib eesjäsemetel paiknevate küüniste abil tükkideks. Närimiseks kasutab ta sarvjate lõugade teravaid servi. PALJUNEMINE Kui kevadel temperatuur piisaval määral tõuseb, on kilpkonnad paaritumiseks valmis. Isasloom vehib emase ees oma eesjäsemete pikkade küünistega, see "tants" kuulub pulmarituaali juurde. Küünised aitavad isasel samuti paaritumisest huvitatud emase kilbist tugevasti kinni haarata. Suve hakul otsib emasloom munemiseks hoolikalt valitud koha. Harilikult paikneb munemiskoht kaldal üsna vee ligiduses, ent üsna kaugel kõrge veetaseme piirist. Tagajäsemetega kaevab kilpkonn piisavalt sügava augu, kuhu mahub 2-22 valkjat, ovaalse kuju ja nahkja koorega kaetud muna. Ilma ja seega ka toidu poolest soodsal aastaajal võib punatriip-kilpkonnal olla ka kaks pesakonda.
· Teiseks võib isolatsioon toimida biotoobi või kasutatava ressursi vahendusel. · Käitumuslik isolatsioon see tähendab siis seda, et eri liikidesse kuuluvad loomad küll kohtuvad (kahe eelmise punkti puhul sugukavatsuslikult ei kohtugi), kuid omavahel ei paaritu. Seda siis sellepärast, et potentsiaalsed partnerid "ei tunne üksteist ära". · Mehhaaniline isolatsioon seda siis, kui genitaalid lihtsalt kokku ei sobi ja paaritumisest lihtsalt seetõttu asja ei saa · Sugurakkude sobimatus (gametic incompatibility) on eriti oluline mereelukatel, kellel toimib väline viljastamine vabalt ujuvate sugurakkude vahel 10. Lävitunnused mõiste Lävitunnused e teatud genotüübilised variandid. Põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis. (N: jänesemokale lisandub osadel lõhe suulaes, osadel aga mitte). Mõju on ka kk. Seos päritavusega. 11
spermat täis; kudemisvalmis emase tunneb umbes kuu enne paaritumist ära risti kilbiseid kulgevatest kahvatutest limanäärmetest laka alapoolel. Näärmete eritise abil kinnituvad munad ema sabajalgade külge. Vähid paarituvad sügisel septembris-oktoobris, kui veetemperatuur langeb alla kümne kraadi. Pulmaaeg kestab jõevähil kokku umbes kolm nädalat. Sperma kinnitub suure kogumikuna nn. spermatofooridena emase pearindmiku alla, munajuhade lähedusse. Kui kaua kulub paaritumisest marja munemiseni, oleneb paaritumise ajast ja vee temperatuurist. 5 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) Marjaterade arv oleneb emase vanusest ja seega ka suurusest. Esimest korda kudevate emaste mari on tavaliselt peenem ja seda on vähem. Munemiseks arenenud marjaterade arv võib küündida 445-ni, jäädes tavaliselt vahemikku 150350.
lookustes, et ellu jääda, kokkuvõttes "valiva" emase järglaskond sellisest valikust võidab. Puude "hind" garanteerib kvaliteedi usaldusväärsuse. 12. Fisheri runaway teooria kohaselt, mis säilitab emaste valikuprintsiipi? Miks valik seda ära ei kaota? Fisheri teooria eeldab päritavat varieeruvust isastele omase puude tunnuses; Pabulinnu näide. Emased valivad pikasabalisi, sest muidu oleks nende lühikesesabalised pojad (sest tunnus on päritav) paaritumisest tõrjutud. Emase (kes ei eelista pikka saba) järglased, (kellel pole pikka saba), ei leia partnereid, sest pea kõik muud emased eelistavad pika sabaga partnerit. Järelikult, kui lühisabalised paaruda ei saa, ehkki muudes tunnustes nad on tegijad, siis nad oma geene edasi ei anna ja mutatsioon, millel on pikkusest ükskõik, ei pärandu edasi ja kaob populatsioonist. 13. Miks peab (Zahavi händikäpi ehk Zahavi puude teooria järgi) isase tunnus (puue) olema kallis?
krooksub valjusti, meelitades ligi emaseid (joonis 7.7). Väiksemad konnad ei ole võimelised ei territooriumit hõivama ega piisavalt valjusti krooksuma, mistõttu nad istuvad satelliitidena vaikselt dominantide territooriumide servas ja püüavad emastega kopuleeruda sel ajal, kui need on parajasti teel mõne suure ja atraktiivse krooksuja poole. Enamasti see neil ei õnnestu, kuid mõnikord siiski. Näiteks ühe uuringu põhjal sooritati satelliitide poolt kaks paaritumist 73 paaritumisest, mis lombil kokku üldse toimus. Seda pole ilmselt palju, kuid siiski rohkem kui päris null. Ent püüdes valida suurte konnade strateegiat, oleks asi lõppenud väikeste konnade jaoks kindlasti veel halvemini. Vaatlused näitasid, et satelliidid olid oma strateegia rakendamisel üllatavalt leidlikud, varitsedes eelistatult kõige suuremate ja kõige valjemini krooksuvate konnade lähedal, kes meelitasid ligi kõige rohkem emaseid. Eks ju inimestelgi
kestaosade all valgeid keerdunud seemnejuhasid, mis on täis spermat. Kudemisvalmis emaseid võib ära tunda umbes kuu enne paaritumist laka alapoolel risti kilbiseid kulgevatest kahvatutest limanäärmetest, mille eritise abil kinnituvad munad emavähi sabajalgade külge. Paaritumine ja kudemine Jõevähid hakkavad paarituma kui temperatuur langeb alla 10 kraadi ja signaalvähid juba umbes 12 kraadi juures. Paaritumisperiood kestab jõevähil kokku umbes 3 nädalat. Kui kaua kulub paaritumisest marja heitmiseni, oleneb paaritumisajast ja temperatuurist. Emane jõevähk koeb marjaterad keskmiselt poolteist nädalat pärast paaritumist. Signaalvähi emased koevad tavaliselt vahetult pärast paaritumist. Marjaterad kinnituvad limanäärmetest erituva lima abil laka alapoolel paiknevate saba- e. ujujalgade külge, aga ka laka alapoolele. Signaalvähi emane kannab marja järgmise aasta juuni lõpuni, jõevähk 2-3 nädalat kauem. 8
(meioos II metafaasi blokini) Ovulatsiooni ajal tõuseb LH mõjutus. Ootsüüdi vabanemisel folliikulist lõhutakse granuloosa, teeka ja munasarja väliskestad ja moodustub avaus e stigma, mille kaudu ootsüüdi-munakühmu kompleks väljub folliikulist ja püütakse munajuha lehtri e fimbriate poolt kinni, liigutatakse ripsepiteeli abil edasi munajuha ampulli piirkonda, kus toimub viljastumine. 32. Ovulatsioon Eristatakse spotnaanset ovulatsiooni, mis toimub paaritumisest sõltumatule (omane koduloomadele + inimene) läbi hormonaalse signalisatsiooni (naisel tavaliselt lõhkeb 1 folliikul ja vabaneb 1 ootsüüt 28- päevase tsükli korral 14. päeval). Polüovulatoorsetel loomadel (emis, koer, kass) lõhkeb rohkeb folliikuleid. Provotseeritud ovulatsioon toimub paarituse või ka emaslooma kunstliku ärrituse järel (kass, küülik, hiir). 12 Kollakeha – ovuleerunud folliikulist alles jäänud granuloosa- ja
annaabi.ee 
