lainepikkusest. 9.Dif.pilt sõltub sellest,mida kitdam on pilu seda laiema piirkonna katavad difrak.ribad. 10.Valguse dif. seletatakse Hygensi-Fresneli printsiibiga.Iga ruumipunkt,kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks. 11.Interferents- valguslainete liitumist,mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb nim valguse intr. MAX-punktid:1.lained liituvad samas faasis2.lainete käiguvahele mahub paarisarv poollaineid,=2k**/2=k, k=0,1,2,3... MIN:vastasfaasis,paarituarv poollaineid. Valemid: T=1/f =2**f=2*/T =*t =V/f=V*T =c/f ja f=c/
Kahepunkti vaheline kaugus arvteljel Vähendatava ja vähendaja järjestuse muutmisel mmuutub vahemärk vastupidiseks ,ei muutu absoluutväärtus Ratsionaalarvude korrutamine Sama märgiliste arvude korrutamisel on korrutiseks positiivne arv Kahe arimärgilise arvude korrutamisel on korrutiseks negatiivne arv Mitme arvu korrutis Vahetavuse seadus ehk ommunikatiivsus Ühendavuse seadus ehk assotsiatiivsus Mitme 0-st erineva arvu korrutis on negatiivne kui negatiivseid tegureid on paarituarv ja positiivne kui negatiivseid tegureid on paarisarv Arvuaste Astendatav ehk astme alus on arv mille ise endaga korrutamisel teda antud arv korda saadakse aste Astendaja on arv , mis näitab mitu korda on arvu iseednaga korrutatud Astendamiseks nimetatakse väärtuse leidmist Iga arv astmes 1 on võrdne iseendaga. Negatiivne arv paarisarvulisel astmel on positiivne Negatiivne arv paarituarvulisel astmel on negatiivne Negatiivse arvu astendamisel tuleb ta kirjutada sulgudesse
Edasireal kootakse põhja viimane ja külgmise osa esimene silmus kokku parempidise ületõstmisega, tagasireal pahempidise võttega. Põhjaosa kootakse seni, kuni kõik külgmiste osade silmused on kannapõhjaga kokku kootud ning vardale on jäänud ainult kannapõhja silmused. Enne kudumise jätkamist jagatakse kanna põhja silmused võrdselt I ja IV vardale. Nt kui põhjasilmuseid on 8, siis 4 + 4, kui põhjasilmuseid on paarituarv, siis jagatakse silmused kahele vardale nii, et sellele vardale, kus algselt oli silmuseid rohkem, saaks ka nüüd üks silmus rohkem, nt 7 silmuse korral oleks jaotus 3 + 4. Lisaks põhjasilmustele korjatakse samadele varrastele veel kannalaka ääresilmused. Nüüd on neljal vardal kokku rohkem silmuseid kui algselt, seega tuleb üleliigsed silmused kahandada. Kudumine jätkub ringselt vastavalt mustrile
07.1978 48011250013 Karin Kask naine 25.11.1980 37503120543 Lembit Laisk mees 12.03.1975 45512240021 Tiina Usin naine 24.12.1955 60512300499 Anu Tamm naine 30.12.2005 51209170677 Uno Kasesalu mees 17.09.2012 Isikukoodi esimene number näitab sugu: paarituarv (3, 5) - mees, paarisarv (4, 6) - naine. 2. ja 3. number - sünni aasta kaks viimast numbrit, 4. ja 5. number - sünni kuu number, 6. ja 7. number - sünni päeva number. Isikukoodi osade eraldamiseks kasutage funktsioone LEFT ja MID. Ülesanne 1) Tuletada isikukoodi esimese numbri alusel veergu Sugu vastav tekst - naine või mees. Vajalikud funktsioonid: MOD, IF. 2) Tuletada isikukoodi alusel sünnikuupäev.
Edasireal kootakse põhja viimane ja külgmise osa esimene silmus kokku parempidise ületõstmisega, tagasireal pahempidise võttega. Põhjaosa kootakse seni, kuni kõik külgmiste osade silmused on kannapõhjaga kokku kootud ning vardale on jäänud ainult kannapõhja silmused. Enne kudumise jätkamist jagatakse kanna põhja silmused võrdselt I ja IV vardale. Nt kui põhjasilmuseid on 8, siis 4 + 4, kui põhjasilmuseid on paarituarv, siis jagatakse silmused kahele vardale nii, et sellele vardale, kus algselt oli silmuseid rohkem, saaks ka nüüd üks silmus rohkem, nt 7 silmuse korral oleks jaotus 3 + 4. Lisaks põhjasilmustele korjatakse samadele varrastele veel kannalaka ääresilmused. Nüüd on neljal vardal kokku rohkem silmuseid kui algselt, seega tuleb üleliigsed silmused kahandada. Kudumine jätkub ringselt vastavalt mustrile. Kaks esimest ringi kootakse
Kuidas avaldatakse tehet summa mooduliga 2 elementaarsete loogikatehete kaudu? Vt lk 180 ülevalt. Mida teeb avaldisele konstandi juurdeliitmine tehtega summa mooduliga 2? inverteerib avaldise väärtuse vastupidiseks. Milline on tulemus paaris ja paaritu arvu konstandi 1 kokkuliitmisel tehtega summa mooduliga 2? paarisarv konstante 1 juurde liites selle tehtega võib nad avaldisest lihtsalt ära jättam kuna nende summa tehtega + on 0 ja konstandi 0 liitmine ei muuda avaldise väärtust. Paarituarv puhul võib ära jätta kõik peale ühe konstant ühe, mis jääb avaldisse. Milline on tulemus paaris ja paaritu arvu muutujate x kokkuliitmisel tehtega summa mooduliga 2? Paarisarv muutujaid x juurde liites võib nad samuti lihtsalt ära jätta. Paaritu arv puhul jääb järele üks, nagu konstant 1 puhul. Milline on tulemus muutuja x ja tema inversiooni kokkuliitmisel tehtega summa mooduliga 2? tulemuseks on konstant 1
Ümmarguse põhjaplaaniga kirikud ehitati tavaliselt usumärtrite haudade kohale, mis pidi jääma rotunda keskele. Seda ümbritses sambarida ja kattis kuppel. Hakati ka kiriku ehituse juures mõtlema sellele, et hoone mahutaks palju inimesi ja tekitaks inimestes võimsa tunde nagu Jumal oleks seal. 4 Pikliku kirikutüübi põhjaplaan oli t-tähe kujuline. Tavaliselt oli kesklööv ja mingi arv külglööve, aga löövide arv oli alati paarituarv ja kui vaadata poolt kiriku ristlõiget, siis nägi see välja nagu trepp. Tolle aja kirikutel polnud üldiselt torni ja kui oligi, siis see ehitati kiriku kõrvale eraldi ehitisena. (Kunstiabi: ,,Varakristlik ja Bütsantsi kunst") 2.1.2. Maalikunst Kirikute siseosa oli kaunistatud seinamaalide ja mosaiikidega. Tavaliselt kujutasid need piiblisündmusi. Inimesed olid kujutatud pikkade riiete ja väga üldiste näojoontega. Põhjuseks endiselt ebajumala kummardamise keeld
analoogiliselt regressioonanalüüsiga. · Libisevaks keskmiseks nimetatakse aegrea kindlast arvust järjestikku liikmetest leitavaid keskmisi. Iga uue libiseva keskmise väärtuse arvutamisel jäetakse eelmise keskmise arvutamiseks kasutatud aegrea liikmete hulgast välja ajaliselt kõige varasem ning lisatakse järelejäänutele ajaliselt vahetult järgnev uus aegrea liige. Libisemissammuks võib olla paaris või paarituarv aga soovituslikult on parem kasutada viimast varianti, sest sellisel juhul paiknevad keskmised ajaliselt kohakuti esialgse rea elementidega. Libiseva keskmise puhul tuleb silmas pidada, et tunnuse väärtuste kasvamise korral kalduvad libisevad keskmised tunnuse väärtusi alla hindama ja kahanemise korral üle hindama. Libisev keskmine tasandab ära jääkliikmete varieerumise. · Eksponentkeskmised arvutatakse iga ajamomendi (perioodi) jaoks sellele
y(n)(x1)<0=>x1 on max y(n)(x1)>0=>x1 on min Tõestus: Oletame, et punktis x1 tuletis eksisteerib ja f' (x1)0 2) n on paarituarv =>x1 ei ole ekstreemum. Tõestus: Kirjutame funktsiooni y=f(x) Taylori valemi Olgu f'(x1)>0, siis f'(x)>0 ka punkti x1 ümbruses. Seega y=f(x) on selles ümbruses. punktis x1
koodisõnas. Vigu avastav kood tähendab, et andmebittidele tuleb lisada lisabitid, mis ei edasta täiendavat informatsiooni, küll aga võimaldavad kindlaks teha võimalikke vigu. Lihtsaim vigu avastav kood on selline, kus lisatakse edastatavale andmebittile paarsusbitt. Igas õiges koodisõnas peab olema paarisarv ühtesid. Kasutatakse ka selliseid koode, kus koodisõnas peab olema paarituarv ühtesid. Kui paarsusbitiga koodi sõna edastatakse või salvestatakse ja mõni andmebitt muutub 0-st 1-ks või vastupidi, ei ole enam koodis paarisarv ühtesid, mis näitab vea olemasolu. Paarsusbitiga ei ole võimalik avastada kahe või enama biti vigu. Samuti ei avastata viga, kui üks 1 muutub 0-ks ja teine 0 muutub 1-ks. Valet koodi on võimalik ühe biti vea korral ära tunda, aga parandada ei saa. Vigu avastavates koodides on
Märgi > asemel võib olla ka üks märkidest (<, ≥ või ≤). Näide 1. Lahendame võrratuse (2x – 1)(3 – x)(x + 2) > 0 Kõigepealt leiame need x väärtused, mille korral tegurid on võrdsed nulliga, need on x1 = 0,5; x2 = 3 ja x3 = –2. Märgime need arvud kasvavas järjekorras arvteljele ning määrame korrutise märgi x > 3 korral. Korrutis on sel juhul negatiivne ja sel juhul asub graafik allpool x-telge. Kuna kõik võrrandi (2x – 1)(3 – x)(x + 2) = 0 lahendid on paarituarv kordsed, siis läbib joon kõiki neid punkte ning jooniselt loemegi võrratuse lahendihulga. Joone tõmbamist alustame joonisel näidatud noole suunas (võib toimida ka vastupidi). Vastus: L ;2 0,5;3 Näide 2. Lahendame võrratuse (2x – 1)2(3 – x)(x + 2) ≤ 0 Nüüd joon kohal x = 0,5 x-telge ei läbi, sest x = 0,5 on kahekordne lahend. Samas kuulub x = 0,5 võrratuse lahendihulka, sest tegemist on mitterange võrratusega. Joonisel
m.o.t.t. Teoreem 2 (ekstreemumi piisavad tingimused II) Olgu x1 kriitiline punkt, milles y ' ( x1 ) = y ' ' ( x1 ) = ... = y ( n -1) ( x1 ) = 0, y ( n ) ( x1 ) 0 n 1 Siis on järgmised võimalused: 1) n on paarisarv x1 on ekstreemum; y ( n ) ( x1 ) < 0 x1 on max y ( n ) ( x1 ) > 0 x1 on min 2) n on paarituarv x1 ei ole ekstreemum. Tõestus: Kirjutame funktsiooni y = f (x) Taylori valemi punktis x1 f ' ( x1 ) f ( n -1) ( x1 ) n -1 f ( x) = f ( x1 ) + x + ... + x + Rn -1 ( x) 1! (n - 1)! Vastavalt teoreemi eeldusele saame, x n ( n ) f ( x) = f ( x1 ) + f ( x), x ( x, x1 ) n! x n ( n ) f ( x) - f ( x1 ) = f ( x)
m.o.t.t. Teoreem 2 (ekstreemumi piisavad tingimused II) Olgu x1 kriitiline punkt, milles y ' ( x1 ) = y ' ' ( x1 ) = ... = y ( n -1) ( x1 ) = 0, y ( n ) ( x1 ) 0 n 1 Siis on järgmised võimalused: 1) n on paarisarv x1 on ekstreemum; y ( n ) ( x1 ) < 0 x1 on max y ( n ) ( x1 ) > 0 x1 on min 2) n on paarituarv x1 ei ole ekstreemum. Tõestus: Kirjutame funktsiooni y = f (x) Taylori valemi punktis x1 f ' ( x1 ) f ( n -1) ( x1 ) n -1 f ( x) = f ( x1 ) + x + ... + x + Rn -1 ( x) 1! (n - 1)! Vastavalt teoreemi eeldusele saame, x n ( n ) f ( x) = f ( x1 ) + f ( x), x ( x, x1 ) n! x n ( n ) f ( x) - f ( x1 ) = f ( x)
4. Varese sulge keelati maast võtta võtjal jäävat hambad haigeks. 5. Varese laskmist püssiga peeti kas head jahiõnne andvaks või jahiõnne kaotavaks. 6. Kui varesepesa ka lõhuti, siis poegi piinata ei olnud lubatud. Simunas öeldi, et siis sure- vad peres kanapojad. 7. Kui varest nokka pühkimas nähti, peeti seda nälja-aja endeks. 8. Otsustuste tegemisel jälgiti, kuhupoole lind lendab, kuhu näitab nokk, kas ta kraaksub paaris- või paarituarv kordi jms. Mõnel pool peeti tähenduslikuks varese kraaksumist või laulmist erilist meloodilist häälitsust. See võis tähendada midagi head või ka näiteks vallaslapse sündi. 9. Teekäijale vastusattumist on käsitatud sagedamini halva kui hea endena. 10. Varest laeva mastis, kui ta meloodilist ,,kluuk-kluuk" hüüab, on peetud hingelinnuks, kes hoiatab peremehe surma eest. Seda on peetud ka laevahuku ja (hea) kalasaagi endeks. 11
Tüdrukutel kaeti rätikuga silmad kinni ja kästi võtta nüüd üks müts pingi pealt. Kui ta võttis soge, saab lihttöö- poisile, kui võttis karvamütsi, saab talupojale, kui võttis kaabu, saab linnahärrale. (Rannu) * Keerati veel paberirullid, kuhu sisse olid õnned kirjutatud. Segati neid mütsi sees ja igaüks võttis omale õnne. (Torma) * Öösel vana-aastal tuua väljast sületäis puid ja mõelda mingisugune soov. Kui on paarisarv puid, siis peab soov täituma, kui aga paarituarv, siis ei täitu. (Urvaste) * Vahel võtsid kõik tüdrukud veeklaasid ja lasksid oma sõrmused vette. Vette pidi ilmuma poisi pilt ja tütarlaps pidi selle poisiga abielluma. (Nõo) * Mitu korda saab selle aja jooksul, kui kell lööb kaksteistkümmend, pingile hüpata ja sealt maha, nii mitme aasta pärast saab mehele. (Puhja) * Õun kooritakse nii ära, et koor pikaks ribaks terveks jääks, visatakse see lauale ja vaadatakse, missuguse tähe kuju moodustavad õunakoored
annaabi.ee 
