vanema ja järglase vahel on 0,5, vanavanemaga on isendi suguluskoefitsient 0,25 jne. Õdede (vendade) vahel on see 0,5; poolõdede (-vendade) vahel aga 0,25. Populatsiooni homosügootsust suurendab inbriiding ehk sisearetus. Kaks indiviidi, kellel on ühised eellased, kannavad edasi sarnaseid geene. Kui neid loomi omavahel paaritada võivad järglastel kohtuda sarnased geenid. Sellist sugulaste omavahelist paarumist nimetatakse inbriidinguks. Inbriiding võib toimuda juhul kui omavahel paaritatakse ühte geneetiliselt sarnasesse gruppi kuuluvaid loomi ja sarnaste geenide kohtumise tõenäosust peetakse tegelikust väiksemaks. Seda võib nimetada ka aktiivseks inbriidinguks. Inbriiding võib toimuda ka väikses populatsioonis loomade väikses arvu tõttu, kus suure tõenäosusega kohtuvad suguluses olevate loomade sarnased geenid. Seda võib nimetada passiivseks inbriidinguks. Isendi X inbriidingukoefitsient
Reproduktsioonijõudlus on lammaste sigivus ja võime anda järglasi. Põhi karja pügatakse kas 1x aastas,2x aastats või 3x 2 aasta jooksul.Talesid pügatakse 6 kuu vanuselt.Lambavilla kvaliteedinäitajad peenus,pikkus,tugevus,säbarus,venitavus,vetruvus,elastsus,vormitavus,läige,värvus,niiskus,hügroskoopus jm.Lammas on sesoonselt polüestriline loom: indleb innasessioonil ja võib omada mitut innatsüklit.Paaritusaeg sõltub soovitavast tehnoloogiast. Kui tahetakse talvist poegimist, siis paaritatakse juuli teine pool, augustis. Kevadist , siis nov alguses. Paaritusviisid: haaremp- moodustatakse haaremsühm ja lastakse karja sugujäär. Käestp- indlv utt pannakse jääraga ühte sulgu.Lammaste poegimine vastsündinud tall ja emasloom peavad olema koos vähemalt 24 tunni vältel, kui see ei ole veterinaarselt vastunäidustatud. Vahetult enne ja pärast poegimist ning poegimise ajal tuleb looma tavapärasest rohkem jälgida ning tagada talle rahulik ja vaikne keskkond
Igas riigis- kohas ei pruugi olla võimalik näha eksootilisi loomi, kuid kui loomaaiad on olemas, saavad inimesed neid näha, sest nad on loomaaias olemas. Järelikult on see inimestele kasulik, sest see arendab nende silmaringi zooloogia valdkonnas. 1. Ohustatud loomade säilitamine Loomaaed on ainus võimalus, kus säilitada neid loomi, keda mujal enam pole. Loomaaias hooldatakse loomi ja selle läbi jääb neid rohkem ellu. Inimeste abil paaritatakse neid ja ei lasta liigil välja surra. 19.06.2008 Postimees Sydneys asuv Taronga loomaaed alustas iguaanide päästmise programmiga, kuna kõnealuseid roomajaid on jäänud Vaikse ookeani saartele alles väga vähe isendeid. Piltidel on ohustatud Fidzi iguaan sättinud end kõrgele, lesides oma sugulase ehk komodo varaani pea peal. Tänase fotod pärinevad Austraalias Sydneys asuvast Taronga Zoost, kus praegu elab neli iguaani. Ajalehe The
vedelikku. Mao pH on 1-2. Sööda kiire seedimine-95% söödast läbi seedekanali 6-8h jooksul PAARITUSTE JA POEGIMISTE PLANEERIMINE Meie kliimavöötmes sobivaimaks poegimisajaks talv. Sügisel paaritumisel on sigadel mitmekesine sööt ja talvised põrsad on tugevad. Samuti on kesikuid odavam suvel ülal pidada. Sügisel nad nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. SUUREMATES SEAFARMIDES lastakse emistel poegida VOORUDENA. Voorpoegimisel seemendatakse/paaritatakse 1-2 nädala jooksul võimalult palju emiseid. Tiinestunud emised viiakse 1 nädal enne poegimist poegimissigalasse, kus neid hoitakse kuni võõrustamiseni (1 nädal, et siga saaks uue keskkonnaga harjuada ja teha pesa). Seejärel viiakse emised uuesti vabade ja tiinete sigalasse ja põrsad võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigalat kasutatakse ainult poegimiseks ja see alati enne uusi emiseid puhastatakse. SIGADE PIDAMINE *Normaalne põrsas kaalub sündides 1,2-1,5 kg.
22. Ristamine seakasvatuses Erinevaid seatõugu ristatakse selleks, et saada lihasigu, kelles oleks ühendatudlähtetõugudele iseloomulikud omadused, mille üheaegne parandamine puhasaretusel oleks väheefektiivne või isegi võimatu. Seakasvatuses kasutatakse erinevaid ristamiskombinatsioone: · Kahetõuline ristamine suure nuuma- ja lihajõudlusega lihasigade saamiseks. Tõug A x Tõug B ----- F1: AB · Kahetõuline tagasiristamine paaritatakse ristandemis ühega lähtetõugude kultidest. Tõug A x Tõug B ----- F1: AB x Tõug A või B----- F2: ristandsead lihaks · Kolmetõuline ristamine - arenenud seakasvatusega riikides enam levinud aretusvõte kõrge jõudlusega lihasigade saamiseks. Tõug A x Tõug B ----- F1: AB x Tõug C----- F2: ABC (ristandid lihaks) · Neljatõuline ristamine kasutatakse ulatuslikult Saksamaal. Tõug A x Tõug B Tõug C x Tõug D
01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja herefordi (3442) tõugu lihaveiseid. 4. Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes, peab olema kindel levila. Peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest erinevate isolatsioonivormide kaudu. Ristamine- aretusmeetod, kus omavahel paaritatakse erineva tõu loomad. On elujõulisemad ja kiirema kasvuga kui puhtatõulised loomad-heteroos. Puhasaretus-paaritatakse ühte ja samasse puhtasse tõugu kuuluvaid loomi. Tõu kujunemise etapid: I- toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärgile. II- toimub tõu- ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. III- ehk kultuurtõu perioodil on tõu jõudlusomadused, konstitutsioon ja kehaehitus väljakujunenud ja kõige paremal taseme
eesti punasel tõul 7152 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4850 kg. Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja herefordi (3442) tõugu lihaveiseid. 4. Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluv koduloomade rühm mingil territooriumil. Neil on sarnane välimik ja majanduslikult kasulikud omadused. Tõuaretus meetodid: 1)puhasaretus paaritatakse omavahel ühte ja samasse tõugu kuuluvaid loomi (või sarnasesse tõugu kuuluvaid loomi) 2)ristamine paaritatakse omavahel eritõugudesse kuuluvaid loomi(välditakse sugulaste vahelisi ristamisi). Ristandid on heade omadustega (kasvab kiiremini, elujõulisem, hea sigivustega, haigustele vastupidavam jne) nim. heteroosi efektiks. Inbriiding e sugulaste omavaheline paaritamine võib põhjustada väärarengut või mõnd muud haigust
Hiline võõrutus – väiksem stress nii talledele kui uttedele ning väiksem mastiidi oht uttedele. Eestis tallede võõrutamine 3-4 kuu vanuses. Tallede kaalumine, et määrata nende 100 päeva kehamass (võõrutusmass). Võõrutusejärgselt peavad talled kohanema vaid rohusöötadel põhineva dieediga. Lihaks Karjatäienduseks Kasvatatakse 6-7 kuu vanuseks, Utt-talled paaritatakse: kui kehamass on 40-45 kg. 1) ̴̴̴10-12 kuu vanuses 2) 18 kuu vanuses Tiinete ja imetavate uttede söötmine. 3 punkti (hea toitumus) – lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht mõõdukas. Tiinusperioodil peaks olema uttede söötmine sellisel tasemel, mis tagaks uttedele hea toitumuse (tiinuse kestel 3 punkti ja tiinuse lõpul 3,5 punkti). Suurem uttede toitainete vajadus on tiinuse 4. ja 5 kuul
ning väiksemat mastiidi ohtu uttedele. Eestis tallede võõrutamine enamasti 3-4 kuu vanuses. Tallede kaalumine, et määrata nende 100 päeva kehamass (võõrutusmass). Kuni võõrutuseni saavad talled emadelt utepiima, kuid võõrutusejärgselt peavad talled kohanema vaid rohusöötadel põhineva dieediga. Valiku tunnus noorlammastel: Lihaks Karjatäienduseks Kasvatatakse 6-7 kuu vanuseks, Utt-talled paaritatakse: kui kehamass on 40-45 kg. 1) ̴̴̴10-12 kuu vanuses 2) 18 kuu vanuses 8) Tiinete ja imetavate uttede söötmine. 0 punkti (kurtunud) – äärmiselt nälginud loom, võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. 1 punkt (väga lahja) – rasvaladestus puudub. 2 punkti (lahja) – õhukese rasvakihiga. 3 punkti (hea toitumus) – nimmelüli ogajätked ja roidejätked on ümarad, tuntavad tasastena, need on tunda vaid tugevamai vajutusel
lõpus. · Ovulatsioonitase (ovuleerunud munarakkude arv, mis on tavaliselt 30 % kõrgem pesakonna suurusest) sõltub ute toitumusest, vanusest, tõust, sesoonist, söötmisest nn.flushing ehk jõusööda söötmine 2 nädalat enne paaritusperioodi ja paarituse ajal (200- 300 g ute ja 400-500 g jäära kohta päevas) tõstab viljakust 10-15 %), · Paaritusperiood peaks olema vähemalt 40 päeva pikkune Paaritusaeg sõltub soovitavast tehnoloogiast. Kui tahetakse talvist poegimist , siis paaritatakse lambaid juuli teisel poolel- augustis. Kui soovitakse kevadist poegimist (näit. aprillis), siis alustatakse uttede paaritamist novembri algusest.Paaritusviisid: 1. Haarempaaritus. Moodustatakse uttedest nn. Haaremirühmad ja igale rühmale kinnistatakse üks sugujäär. Jäär lastakse uttede juurde kas päeval karjamaale või öösel lauta. Kõige paremas toitumuses uted indlevad kõige varem ja need on ka parema viljastusvõimega
sigalate olemasolul. See poegimisviis võimaldab kasutada maksimaalselt emiste sigimisvõimet, kuid see viis ei võimalda kasutada sigalaid põhimõttel ,,tühi-täis". Voorpoegimine Voorpoegimise korral toimub emiste paaritamine ja nende poegimine rühmade kaupa. Voorpoegimine võimaldab spetsialiseeruda, luua sigadele paremad söötmis- pidamistingimused ja sigalaid kasutada printsiibil "tühi - täis". Isoleeritud voorpoegimisel paaritatakse/ seemendatakse emised lühikesel ajavahemikul ja sellele järgneb pikem paarituspaus.Voorpoegimise puuduseks ongi kultide ebaühtlane koor-mus, sugusigade kasutamise intensiivsuse langus ja suure-nenud emiste praakimine. Voolpoegimine Voolpoegimine on täiuslikum poegimisviis. Sisuliselt toimub emiste paaritamine ja poegimine aasta-ringselt, kuid teatud ajavahemikul poegib üks kindla suu-rusega emiste rühm
nt saab luua transgeensed lehmad, kelle piimas on vähem laktoosi. Disainitakse ekspressioonivektor, kus teatud inimesele olulist valku kodeeriv järjestus on promootori kontrolli al, mis tavaliselt on seotud piimavalkude geenidega. Rekombinantne DNA inserteeritakse looma somaatilistesse rakkudesse. Seejärel sisestatakse see rakk doonorlooma munarakku, millel on eelnevalt tuum eemaldatud. Esimese generatsiooni loomad on heterosügoodid, neid paaritatakse ning saadakse emased loomad, kelle piim sisaldab meid huvitavad valku. Samuti võimalik transgeeni mikrosüstimine viljastatud munaraku tuuma naabrusesse. 50. Kromosoomide struktuur ja funktsioon: kromosoomide uurimismeetodid vöödistus, FISH, CGH, põhilised anomaaliad. Geneetiline materjal on organiseeritud kromosoomideks. Iga kromosoom koosneb lineaarsest DNA molekulist, mis on valkudega tihedalt kokku pakitud. DNA pakkimise väikseim ühik on
luteiini rakke jätkamaks progesterooni produktsiooni. 8. Embrüotehnoloogia: mõiste ja kasutamine. Embrüotehnoloogiat kasutades osatakse valitud emasloomadelt saada hea eluvõimega viljastatud munarakke suurema arvu järglaste saamiseks embrüosiirdamise teel või väärtuslike geenikombinatsioonide säilitamiseks embrüote sügavkülmutamise teel. Veistel kutsutakse superovulatsioon suurel hulgal FSH ja LH manustamise tulemusena. Mõni päev pärast seda paaritatakse neid ja pestakse embrüod välja ja kogutakse. Selles faasis on embrüo ümbritsetud ZP-ga. Veistel kogutakse 5-10 embrüot. Embrüod siirdatakse retsipient emasele või hoistatakse vedelas lämmastikus. Kui munasarja kudet töödelda in vitro gonadotroopsete hormoonidega, siis on võimalik ootsüüte üleskasvatada ja hiljem viljastada laboris. Seejärel sisestatakse retsipientemasesse. Kloonimisel sisestatakse sügoodi tuum somaatilisse rakku, millelt eelnevalt on tuum eemaldatud.
kapitaalsete sigalate olemasolul. See poegimisviis võimaldab kasutada maksimaalselt emiste sigimisvõimet, kuid see viis ei võimalda kasutada sigalaid põhimõttel „tühi- täis“. Voorpoegimine Voorpoegimise korral toimub emiste paaritamine ja nende poegimine rühmade kaupa. Voorpoegimine võimaldab spetsialiseeruda, luua sigadele paremad söötmis- pidamistingimused ja sigalaid kasutada printsiibil "tühi - täis". Isoleeritud voorpoegimisel paaritatakse/ seemendatakse emised lühikesel ajavahemikul ja sellele järgneb pikem paarituspaus.Voorpoegimise puuduseks ongi kultide ebaühtlane koor- mus, sugusigade kasutamise intensiivsuse langus ja suure-nenud emiste praakimine. Voolpoegimine Voolpoegimine on täiuslikum poegimisviis. Sisuliselt toimub emiste paaritamine ja poegimine aasta-ringselt, kuid teatud ajavahemikul poegib üks kindla suu-rusega emiste rühm. See võte võimaldab emiseid intensiivselt kasutada ja siga-laid
Esimene paaritus II innapäeva õhtu või III innapäeva hommikul. Järgmine paaritus ülejärgmine päev. Kõige halvim on suvine varssumine. Kõige parem on detsembris-jaanuaris. Kuidas paaritada selleks peab tundma mära iseärasusi. Märad viiakse täku juurde. Täkkudel on omad kindlad valjad. Paaritusel ei tohi täku eesjalad olla rautatud. Märal kasutatakse paarituskütkeid. Ka mära saba pannakse teibiga kinni. Parem kui paaritatakse maneezis. Käestpaaritus inimesed on mära kinni pannud ja juhivad täku käsitsi peale. Vabapaaritus täkk lastakse koplisse koos märadega. Suguakt kestab u 2 min ja ejakulatsioonist annab märku täku sabapööritus. Pärast tuleks hõõruda täku jalgu ja jalutatakse 15 minutit temaga. Selleks et lihased pingest maha saada. Keskeas täkk paaritab kaks korda päevas. Kui tegemist on noore täkuga, siis ülepäeviti ja vanematel 1 paaritus päevas.
pesakonna suurusest) sõltub ute toitumusest, vanusest, tõust, sesoonist, söötmisest nn.flushing ehk jõusööda söötmine 2 nädalat enne paaritusperioodi ja paarituse ajal (200-300 g ute ja 400-500 g jäära kohta päevas) tõstab viljakust 10-15 %), · Paaritusperiood peaks olema vähemalt 40 päeva pikkune Paaritusaeg sõltub soovitavast tehnoloogiast. Kui tahetakse talvist poegimist , siis paaritatakse lambaid juuli teisel poolel- augustis. Kui soovitakse kevadist poegimist (näit. aprillis), siis alustatakse uttede paaritamist novembri algusest Paaritusviisid: 1. Haarempaaritus. Moodustatakse uttedest nn. haaremirühmad ja igale rühmale kinnistatakse üks sugujäär. Jäär lastakse uttede juurde kas päeval karjamaale või öösel lauta. Kõige paremas toitumuses uted indlevad
nendega VEISTE SIGIMINE Paaritamine ja seemendamine Tänapäeval seemendatakse enamus lehmi kunstlikult, loomulikku paaritamist kasutatakse vähe. Kunstliku seemenduse eeliseks on on võimalus saada ühelt pullilt palju kordi rohkem järglasi, kui loomuliku paaritamise korral. See omakorda võimaldab hoida kokku pullide ülalpidamisele tehtavaid kulutusi ja teiselt poolt annab võimaluse valida pullide hulgast parimad (paremate ja kõrgema toodanguga vanemate järglased). Lehm või mullikas paaritatakse või seemendatakse innaajal. Ind on emaslooma seisund sel ajal, kui ta on viljastatav. Inna tunnused: Lehm ammub, on rahutu, võib jätta osa sööta söömata, piimatoodang võib väheneda ja maitse muutuda (muutub piima keemiline koostis). Lehmad hüppavad üksteisele selga ja taluvad meelsasti teiste loomade pealehüppamist. Indlevad loomad moodustavad suuremas karjas gruppe, millega liitub ka mitteindlevaid loomi, kes hüppavad meelsasti
Kaks indiviidi, kellel on ühised eellased, kannavad edasi sarnaseid geene. Kui neid loomi omavahel paaritada võivad järglastel kohtuda sarnased geenid. Aa x Ba AB Aa aB aa Sellist sugulaste omavahelist paarumist nimetatakse inbriidinguks. Inbriiding võib toimuda juhul kui omavahel paaritatakse ühte geneetiliselt sarnasesse gruppi kuuluvaid loomi ja sarnaste geenide kohtumise tõenäosust peetakse tegelikust väiksemaks. Seda võib nimetada ka aktiivseks inbriidinguks. Inbriiding võib toimuda ka väikses populatsioonis loomade väikses arvu tõttu, kus suure tõenäosusega kohtuvad suguluses olevate loomade sarnased geenid. Seda võib nimetada passiivseks inbriidinguks. Homosügootsuse suurenemise ehk inbriidingu intensiivsuse hindamiseks võttis S. Wright kasutusele
lõpp) · Kinnisperiood- ca 40-60 päeva, jaan., veebr. · Uuslüpsiperiood e mittetiinelt lüpsi periood- ca 210 päeva- märts, aprill, mai, juuni, juuli, aug, sept kokku 7 kuud, peamine erinevus võrreldes lehmaga, kellel see optimaalne 40-82 päeva (1,5-2 kuud) · Tiinelt lüpsiperiood- ca 90 päeva, okt., nov., dets · Piimakitse laktatsioon · Kitse optimaalseks laktatsiooniperioodi pikkuseks on 10 kuud · Kits võib edukalt lakteerida ka 18 kuud ja seejuures paaritatakse teda üks kord üle 2 aasta · Sel juhul kaotatakse noorloomade arvus, mis läheksid karja täienduseks · Kitsedel esineb nn. vale tiinust, kus emaskits näitab oma välistunnuste järgi, et on tiine, aga tegelikult mitte · Kitsede masinlüps · Tavaliselt ehitatakse lüpsiplatform, millele kitsed lähevad kaldteed mööda, mis ei tohi olla libe · Eelistatult peaks lüpsiruum olema laudast eraldi · Lüpsimasinad on sarnased, vaid kahe kannuga
Juba 2 keskkonnamuutuja mõjul muutub tunnuse jaotus normaaljaotust meenutavaks. Ühe muutuja puhul on iga tunnuse variandil võrdne tõenäosus esineda. Kahe muutuja puhul omatakse ka varieeruvust ja kokku hakkab meenutama normaaljaotust. Aditiivne komponent kahekordne järglaste kõrvalekalle populatsiooni keskmisest. Miks on paljud fenotüübilised tunnused populatsioonis normaaljaotusega? Keskmiselt 25cm pikkuste okassigade populatsioonist võetakse 30cm pikkused okassead ja paaritatakse igaühte neist juhuslikult populatsioonist võetud okasseaga. Järglaskond on keskmiselt 26cm pikkune. Kui suur oli kehapikkuse aditiivne varieeruvus 30cm-okassigadel? (26-25) * 2 = +2 aditiivne varieeruvus. 2. Mis on tunnuse päritavus? Tunnuse päritavus on osa varieeruvusest, mis pärandub. Mõõdetakse, kui suur osa tunnuse varieeruvusest vanempopulatsioonist moodustab selle osa, mis pärandub. Kas koerte jalgade arv on päritav tunnus? Ei ole
Lihaveise nahk on paksem ja raskem Lihaveiste eluprotsesside seos loodusrütmidega Lihaveiste kui kõrge karjainstinktiga loomade eluprotsessid alluvad loodusrütmidele nagu teistelgi vabalt looduses elavatel loomadel; Emasloomade indlemine, tiinestumine, poegimine on kindlatel aastaaegadel; Kesksuvel on emasloomade indlemine kõige aktiivsem; Kesksuvel on emasloomade tiinestumise tõenäosus kõige suurem; Poegimine toimub märtsis...aprillis; Lehmvasikad paaritatakse järgmisel suvel 15 kuuselt Loodusrütmide seose plussid Emasloomad poegivad igal aastal samal ajal võrdlemisi lühikese ajavahemiku jooksul; Lehmade piimakus karjamaal imetamise ajal suurem; Kuna vasikad sünnivad varakevadel on nende karjamaa kasutamine maksimaalne ja nad kasvavad intensiivsemalt; Lehmade poegimis- ja paaritusperiood on suhteliselt lühike, mistõttu nende jälgimise
elujõuetust, kehaehituse halvenemist ja nõrka tervist. Seda nähtust nimetatakse inbriidingu depressiooniks. Arvukus sõltub veel tõu sisestruktuurist. Kui tõusiseselt suudetakse säilitada geneetiliselt erinevaid loomarühmi ehk aretusliine, siis võib loomade koguarv olla mõnevõrra väiksem. Inbriidingut saab vältida ristamisega. Ristamine on aretusmeetod, kus omavahel paaritatakse erinevatesse tõugudesse kuuluvaid loomi. Kuna ristatavad loomad on geneetiliselt erinevad, siis on vähetõenäoline, et kohtuvad retsessiivsed geenid, mis vähendavad toodangut, elujõudu ning sigivust. Seepärast on ristandid elujõulisemad ja kiirema kasvuga kui puhtatõulised loomad. Seda nähtust nimetatakse heteroosiks. Ristamisest saadavat majanduslikku efekti, mis on tingitud suuremast kasvukiirusest nimetatakse heteroosiefektiks. Tänu heteroosile kasutatakse seda laialdaselt just
5. Emiste mittenõuetekohane pidamine tuleb vältida stressi, traumasid. 7. Voorpoegimine, kohtade vajaduse planeerimine sigalas. Suuremates seafarmides lastakse emistel poegida lühikese aja jooksul voorudena ja sigade eri vanuserühmi peetakse isoleeritult nendele sobivates sigalates. Sigade voorpoegimisel seemendatakse 1-2 nädala jooksul nii palju emiseid, kui neid mahutab poegimissigala (arvestades et kõik ei tiinestu, paaritatakse 20-30% rohkem). Tiinestunud emised viiakse umbes 1 nädala enne poegimist poegimissigalasse, kus nad poegivad ja kus neid peetakse kuni põrsaste võõrutamiseni. Seejärel viiakse emised uuesti vabade ja tiinete emiste sigalasse, kus nad uuesti tiinestatakse. Põrsad viiakse üle võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigala jääb tühjaks ja seal tehakse korralik puhastus ja deso. Paariks päevaks jäetakse sigala kuivama ja siis tuuakse uus voor sisse.
annaabi.ee 
