mis kujunes välja rumbast ja mambost. · Nimetus imiteerib sammude sahinat tantsupõrandal. · 1950. aastatel tsa- tsa- tsa oli väga populaarne tants. SALSA · Salsa on tants, mis koondab endas hulganisti erinevaid Ladina-Ameerika rütme ja tantsuvõtteid. · Kuuba juurtega tants kujunes välja 1960. aastatel New Yorgis ühes vaestekvartalis. SALSA TUNNUSED: · 4/4 taktimõõdus · tantsitakse nii soolo - kui ka paaristantsuna. · Saateansambli kõige iseloomulikumad pillid on saksofon ja erinevad Ladina-Ameerika löökpillid, kuid võivad esineda ka kitarr, trompet ja klaver. PASA DOBLE · Paso doble on emotsionaalselt pingeline tants, mis kujunes välja Kuubal. 3/4 taktimõõduga tants kujutab härjavõitlust () HABANEERA · Habaneera on 4/4 taktimõõdus mõõdukas tempos tants, mis tekkis Kuubale ümbersuunatud Hispaania meremeeste
Rahvatantsude liigid Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust. Voor- ja sõõrtantse esitatakse hulgakesi. Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris). Akrobaatilised ja imiteerivad tantsud Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss, mis oli välja kasvanud austria, tšehhi ja saksa rahvatantsudest. Uus tants sai 19. sajandi jooksul ka Eesti maarahva seas harukordselt populaarseks, kohati isegi ainuvalitsejaks.Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest – labajalavalss, mis erineb päris valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest. Labajalavalsi muusika on suuresti pärit endisest poloneesitaolisest tantsust
Rumba Rumba on paaristants afro-ameerikast, mis on kirglikus ja aeglases tempos. Traditsioonilisse saateansamblisse kuulusid soololaulja, vastulaulev koor ja erinevad löökpillid. Tsa-tsa-tsa Tsa-tsa-tsa on rumbast ja mambost kujunenud tants, mis on viimastest aeglaseim ja lihtsaim. Nimetus annab edasi sahinat tantsupõrandal. Salsa Salsa on Kuuba juurtega tants, mis kujunes välja 1960. aastatel New Yorgis. Mulattide ja mustanahaliste kokkupuutel kujunes välja nii soolo kui ka paaristantsuna tantsitav tants, mille saatel on saksofon ja erinevad Ladina-Ameerika pillid. Salsa kõneleb sotsiaalsetest ja poliitilistest probleemidest, nüüd aga rohkem ebaõnnestunud armastusest. Paso doble Härjatantsu kujutav Kuubalt pärinev paso doble on emotsionaalne ja pingeline tants, kust ei puudu ei toreadoor, härg ega punane rätik. Vanasti oli see meeste tants aga nüüd on see paaristants, kus naine sümboliseerib punast keepi. Paso doble kuulub Ladina-Ameerika võistlustantsude hulka.
Akrobaatilised ja imiteerivad tantsudÜks iidseid tantsu tekke põhjusi oli inimese vajadus teha oma liikmed painduvaks ning meeleolu reipamaks, eriti sõja ja jahiretke eel. Niisugused on enamasti akrobaatilised tantsud. Paljudel puhkudel ei puudu neilgi maagiline mõte. Eestis on sääraseid tantse vähe säilinud. Üks selline on "Ristitants", mida võisid tantsida nii mehed kui ka naised. Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss, mis oli välja kasvanud austria, tsehhi ja saksa rahvatantsudest. Uus tants sai 19. sajandi jooksul ka Eesti maarahva seas harukordselt populaarseks, kohati isegi ainuvalitsejaks. Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest labajalavalss, mis erineb päris valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest. Labajalavalsi muusika on suuresti pärit endisest poloneesitaolisest tantsust. 19
Risti pandud kepikeste või õlekõrte vahel tantsiti eriliste, keerukas järjestuses hüpetega. Maagilist algupära võib leida ka imiteerivates tantsudes, milles aimati järele mõnda olukorda, tegevust, looma käitumist või liikumist. Seesugused tantsud olid tihtipeale koomilised. Jäljendavaid elemente on näiteks mardisantide tantsus. Tantsus "Kivikasukas" matkitakse mõisas peksasaanud teomeest. Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss, mis oli välja kasvanud austria, tsehhi ja saksa rahvatantsudest. Uus tants sai 19. sajandi jooksul ka Eesti maarahva seas harukordselt populaarseks, kohati isegi ainuvalitsejaks. Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest labajalavalss, mis erineb päris valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest. Labajalavalsi muusika on suuresti pärit endisest poloneesitaolisest tantsust. 19
annaabi.ee 
