päike). Nagu Eestiski, toimuvad ka Lätis laulupeod. Esimene Läti üldlaulupidu toimus aastal 1873 pealinnas Riias. Rahvapillidest on enamlevinud mitmesugused vilepillid, sarvepillid, torupill, viiul ja kokle. Üks omapärane pill on keskajast pärit poogenpill giga, mille kõlakast on pirnikujulise põhjaga. Vanemad rahvatantsud olid seotud aastaaegade vahetusega. Eriti palju tantsiti jaanipäeva (liigo) pidustustel. Nagu meilgi, olid vanimad tantsud sõõrtantsud. Rühmatantsud ja paaristantsud lisandusid hiljem. Läti populaarsem rahvatants on "Sudmalinas" ("Veskitants"). Tuntumad Läti heliloojad on Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls ja Peteris Plakidis. Läti hümni viisi kirjutas Karlis Baumains. Leedu rahvamuusika Leedu rahvalaulude hulgas on kõige arvukamalt töölaule ja tavandilaule, palju lauldi ka loodusest. Lauljateks olid enamasti naised, laulude omapäraks on vaheldusrikas rütm ja mitmehäälsus. Kõige vanemad leedu
Balletigalat. Esitati 10 kava. Kaks neist olid Luikede järvest ning 2 neist olid selle gala jaoks valmistatud kaasaegse balleti kavad. Tuntumatest ballettidest olid esitusel veel Coppelia Lillede tants ja Manon Magamistoa Pas de Deux, mida antud juhul esitasid Eesti Rahvusooper Estonia kaks tantsijat ning mis oli minu lemmik kava tervest galast. Esitajaid oli Hispaaniast, USA’st ja Venemaalt. Erinevaid Balletikoole ja teatreid oli esindatud üle maailma. Kõik tantsud olid paaristantsud välja arvatud Luikede järvest Musta luige surm, mille esitajaks oli üks inimene. Minu lemmik oli Manon Bedroom Pas de Deux (Magamistoa Pas de Deux). See tants oli esimeses pooles, kus mul kava veel ei olnud ning ma ei teadnud, et esitajateks olid eestlased. Tants oli väg tundeline ja kirglik. Paar isegi ka suudles laval paar korda nin loomulikult oli see vägagi kirglik ja kütkestav. Nende tehnika oli minu ja ka minu vanaema, kes on
Leedu vanemad rahvalaulud on töö- ja tavandilaulud. Suurem osa neist on ühehäälsed kuid esineb ka mitmehäälsust. Näiteks kirde-Leedust pärineb kaanonilaadne rahvalaulu tüüp sutartine ,mida saadeti mõnikord pillidel ,ning mille saatel vahel olid ka tavalised naised ,pille mängisid mehed. Elizabeth :) (paaniflööt). Praegused Leedu rahvapillid on torupill ,viiul ja lõõtspill. Leedu vanemad rahvatantsud on enamasti rahulikud ja väärikad sõõrtantsud ,hiljem lisandusid paaristantsud. Ka leedu rahvatantsu pidude tuntuim tants on polka laadne hüppetants suktinis ,kus paarid tantsivad mööda ringjoont. Leedu popmuusikud on Gjan, Tautinis Brandas , PINUP GIRLS , Milita , Alive Way , Martynas jpt. Leedus asuvad kas sellised muusika koolid nagu: Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia ja Elizabeth Gorjatseva ja Kirke Kallasmaa 6a
Löök-/rütmipillid trumm, parmupill, jauram Kirjuta kandle ajaloost (millal jõudis Eestisse), liikidest. Vanem kannel ehk väikekannel Uuem kannel ehk viisikannel Duurkannel Rahvakannel RAHVATANTS Kuidas jaguneb Eesti rahvatants? (2) Vanem rahvatants Uuem rahvatants Millised olid vanema rahvatantsu peamised liigid? (2) Sõõr ja rida ehk voor (juhttantsija) Imiteerivad ja akrobaatilised tantsud (väikeses grupis) Nimeta kuidas jaguneb uuem rahvatants? (2) Paaristantsud Kontratantsud Milline on uuema rahvatantsu päritolu? Põhjasõda, kontaktid Euroopa meelelahutusliku tantsuga mõisnike kaudu, vennastekoguduslik liikumine Milles seisneb paaristantsu ja kontratantsu peamine erinevus? Kontratantsudes on paaride vastamisi asetus (nelinurkne kujund) Millised on rahvatantsu peamised funktsioonid? (2) Rituaalne, meelelahutuslik
polüfooniline laul(võis olla vaimulik) motett – mitmehäälne vaimulik vokaalteos, alates 17. saj koos pillisaatega neuma – keskaegse noodikirja märk ricercar(ritšerkaar) – polüfooniline heliteos soolopillile või pilliansamblile, jäljendas motetti. villanella – talupojalaul A.Williart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale lõi 1. žanri ricercari, veel Canzon ja Sonata(improvisatsiooniline) ans. pillideks olid puhkpillid, tehti tantsumuusika saateks. Paaristantsud – aeglane eeltants Pavaana ja kiire järeltants Galiard ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliigid: motett(vaimulik lad.k) ja madrigal caccia- madrigali keeruline vorm, kolmehäälne, kaks häält kaanonis ja alumine saade. reekviem ehk leinamissa – 1. Requiem aeterma – igavene rahu; 2. Dies irae – viimne kohtupäev; 3. Lux aeterna – igavene valgus; 4. sanctus – Püha; 5. Benedictus – kiidetud olgu; 6. Agnus Dei - Jumala Tall. Vararenessanss 14. saj (ars nova)
Rahvatantsude liigid Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust. Voor- ja sõõrtantse esitatakse hulgakesi. Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris). Akrobaatilised ja imiteerivad tantsud Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss, mis oli välja kasvanud austria, tšehhi ja saksa rahvatantsudest. Uus tants sai 19. sajandi jooksul ka Eesti maarahva seas harukordselt populaarseks, kohati isegi ainuvalitsejaks.Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest – labajalavalss, mis erineb päris valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest. Labajalavalsi muusika on suuresti
(kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris). Akrobaatilised ja imiteerivad tantsudÜks iidseid tantsu tekke põhjusi oli inimese vajadus teha oma liikmed painduvaks ning meeleolu reipamaks, eriti sõja ja jahiretke eel. Niisugused on enamasti akrobaatilised tantsud. Paljudel puhkudel ei puudu neilgi maagiline mõte. Eestis on sääraseid tantse vähe säilinud. Üks selline on "Ristitants", mida võisid tantsida nii mehed kui ka naised. Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss, mis oli välja kasvanud austria, tsehhi ja saksa rahvatantsudest. Uus tants sai 19. sajandi jooksul ka Eesti maarahva seas harukordselt populaarseks, kohati isegi ainuvalitsejaks. Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest labajalavalss, mis erineb päris valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest. Labajalavalsi muusika on suuresti
Eesti rahvatantsde liigid, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust: · voor- ja sõõrtantsud- esitatakse hulgakesi. Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris). · akrobaatilised tantsud- et teha oma liikmed painduvaks ning meeleolu reipamaks · imiteerivates tantsud- milles aimati järele mõnda olukorda, tegevust, looma käitumist või liikumist. · paaristantsud- labajalavalss, polka, reinlender jt. Seltskonna- ehk peotants 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus, arenes 19. sajandil rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju. Peotants on nõukogude ajal kujunenud üldistav nimetus teatud paaristantsudele, mis kujunesid enam-vähem praegusel kujul välja 20. sajandi alguse Inglismaal - aeglane valss, fokstrott,
tantsuvormi. Üks tüüp koosnes paaris tantsitavatest tantsudest nagu valls ja polka. Teist tantsuvormi, näiteks veletat ja sõjaväelist two-step i, nautisid kõik koos, sooritades samme ja liigutusi üheaegselt. Kolmandat tüüpi tantsudes, nagu lansjeedid ja kadrellid, moodustasid paarid tantsides kujundeid, millega kaasnes paaride ja isegi partnerite vahetus. Esimene maailmasõda tõi tantsustiilidesse revolutsiooni. Moodi läksid paaristantsud, kus mees oli juhtiv pool. Partneritevaheline kehaline kontakt muutus hädavajalikuks. Seltskondlik fokstrott veetles masse, aga palju elegantsem, peenem ja raskem aeglane fokstrott muutu eelistatuks kogenud tantsijate seas. Rivitantse ühel või teisel kujul on alati nauditud, pärast I MS olid ülipopulaarsed palais glide ning lambeth walk ja hokey cokey. Pärast II MS ja eriti 1950ndatel toimus jöärgmine tantsurevolutsioon. Tuli rock n roll, mis on populaarne tnaseni. 1960
risti pandud kepikeste või õlekõrte vahel tantsiti eriliste, keerukalt järjestatud hüpetega. Seda tantsu võisid tantsida nii mehed kui naised. Uuem rahvatants 19. sajandi keskpaigast Eestis kodunema hakanud Euroopa rahvaste tantsuvara. Sageli nimetatakse neid tantse seltskonnatantsudeks. Uuemad rahvatantsud sündisid naaberrahvastelt õpitud paaristantsudest ning kontratantsudest (ingl k country dance külatants) ja kadrillidest. Mõned lihtsa ehituse ja hoogsa liikumisega paaristantsud nt polka, valss on tänapäeval üldtuntud. Segapaarides hakati tantsima alates 19.-20. sajandi vahetusest. Üks esimesi paaristantse Eestis oli valsi vanem kuju labajalavalss. Labajalavalssi tantsitakse täistallal ning kehahoiak on väärikas. 18. sajandi teisel poolel ilmusid Eestisse valsi eri liigid (nt hosper, aleksandra-valss), mis olid välja kasvanud austria, tsehhi ja saksa rahvatantsudest. 19. sajandi teisel poolel lisandusid neile polka, reinlender, galopp, masurka, krakovjakk
·lõõtspillid (lõõts, Eesti lõõts, akordion, libliklõõts) ·löökpillid (Lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram , parmupill ) ·Roopillid, Sarvepillid, torupill Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks vanem ja uuem. Vanem : Tantsud sõõris ja reas (Kihnu ratas, Viru löss, jpm ); Imiteerivad tantsud (Härjatants, kasatsokk, mustlasetants jpm.); Akrobaatilised tantsud (tokitants, varvatants, kandali...) Uuem : Paaristantsud (Polka , valss, labajalavalss, galopp); Kontratantsud. 3.Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride eeskujul ja nende levik oli otseses seoses kohaliku hariduselu arenguga. Koorid tegutsesid enamasti kihelkonnakoolide ja kirikute juures, juhtideks peamiselt koolmeistrid ("maa sool") ning köstrid. Eesti koorimuusika ajalukku on oma nimed kirjutanud Põltsamaa laulukoor.Pillikoorid tegutsesid algselt peamiselt vennastekoguduste juures. Tähelepanuväärne oli 1818. aastal asutatud
18. 19. sajandi vahetusel levisid Eestisse lääne poolt paariskolonntantsud. Eestisse levinud uuemaid tantse (alates 19. sajandi keskosast kuni tänapäevani) nimetatakse tavaliselt seltskonnatantsuks. Suur osa vanematest seltskonnatantsudest kodunes Eestis sedavõrd hästi, et neid võib nimetada ka uuemateks rahvatantsudeks. Mõiste `rahvatants' viitab külaühiskonnale, `seltskonnatants' aga peenemat sorti inimestele, kellelt uusi tantse õpiti.Vanemad seltskonnatantsud on paaristantsud, kontratantsud ja kadrillid. Paljud paaristantsud (polka, valss) on tänapäevalgi üldtuntud. 1920.30. aastail algas vanemate rahvatantsude uusesitamine laval. 1919. aastal asutati Ülemaaline Eesti NoorsooÜhendus, mille rohkete tegevusalade (koorilaul, karskus jm) seas oli ka omakultuur: taarausk, kodukaunistamine, rahvatants jm. Tolle aja rahvatantsuliikumise juht oli Anna Raudkats.
annaabi.ee 
