Duurkannel Rahvakannel RAHVATANTS Kuidas jaguneb Eesti rahvatants? (2) Vanem rahvatants Uuem rahvatants Millised olid vanema rahvatantsu peamised liigid? (2) Sõõr ja rida ehk voor (juhttantsija) Imiteerivad ja akrobaatilised tantsud (väikeses grupis) Nimeta kuidas jaguneb uuem rahvatants? (2) Paaristantsud Kontratantsud Milline on uuema rahvatantsu päritolu? Põhjasõda, kontaktid Euroopa meelelahutusliku tantsuga mõisnike kaudu, vennastekoguduslik liikumine Milles seisneb paaristantsu ja kontratantsu peamine erinevus? Kontratantsudes on paaride vastamisi asetus (nelinurkne kujund) Millised on rahvatantsu peamised funktsioonid? (2) Rituaalne, meelelahutuslik
Euroopa lavatants jaguneb klassikaliseks ja balletiks, karaktertantsuks ehk lavarahvatantsuks, plastiliseks tantsuks ja estraaditantsuks. Seltskonnatants on tantsimine kui seltskondlik ajaviide ja meelelahutus või sel eesmärgil tantsitav tants, eriti Lääne kultuuriruumi kontekstis. Seltskonnatantsud tänapäeval: Tänapäeval tantsitakse seltskonnatantsudena tavaliselt silmas teatud kindlaid paaristantsu stiile, mis kujunesid enamvähem praegusel kujul välja 20. sajandi alguse Inglismaal ja mida Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsuks. Neist tantsudest kümnes võisteldakse ka võistlustantsus ehk tantsuspordis. Klassikaliste peotantsudena on levinuimad aeglane valss, fokstrott ja rumba, samuti viini valss, tango, samba ja tsatsa. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsamaid samme ja liikumisi
sajandi jooksul kõikjale Euroopasse.See on kiire tants ning nõuab paari head koospüsimist. Viini valss on pidulik,loodud Bavaarias ja on endisaegade Austria aristokraatia õukonnatants,mida tantsitakse ¾ taktimõõdus.Nimi pärineb saksa keelest "viener valtzen". Viini valssi on ajajooksul kohandatud ja eestlastelgi on oma labajalavalss,mis erineb suuresti võistlustel tantsitavast valsist. Valsiga algas seltskonna tantsude ajaloos uus, paaristantsu ajajärk. Valsi taktimõõt on ¾.Taktis on kolm lööki,neist esimene rõhuline.Kõik valsi sammud vältavad ühe löögi. Valss on ballide ja vastuvõttude avatantsuks. 5 Fokstrott Fokstrott pärineb eelmise sajandi alguse Ameerikast.Otseses tõlkes tähendab see rebase sörki,kuid kas just rebase jooksu järgi tants oma nime sai pole kindel.
Klassikaline tants kujunes välja 16. 17. sajandil. Tantsu liigitatakse kolmeks: rahvatants, seltskonna- ehk peotants ning lavatants, mis omakorda jaguneb klassikaliseks ja balletiks, karaktertantsuks ehk lava- rahvatantsuks, plastiliseks tantsuks ning estraaditantsuks. Ei ole kahtluski, et seltskonnatants on oma populaarsust suurendamas ning tema hiilgeaeg ei ole kaugeltki mitte käes. Tänapäeval peetakse seltskonnatantsudena tavaliselt silmas teatud kindlaid paaristantsu stiile, mis kujunesid enam-vähem praegusel kujul välja alles 20. sajandi alguse Inglismaal ja mida Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsuks. Neist tantsudest kümnes võisteldaksee ka võistlustantsus ehk tantsuspordis. Klassikaliste peotantsudena on levinuimad aeglane valss, fokstrott ja rumba, samuti viini valss, tango, samba ja tsa-tsa. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsaimaid samme ja liikumisi. Lisaks
kõige otsesemas mõttes, et tants on mäng ise, jah, et ta on üheks mängu kõige puhtamaks ja kõige täiuslikumaks vormiks. Mängulisus ei pääse küll tantsu kõigis vormides sama täielikult maksvusele. Kõige selgemini on see tajutav ringtantsus ja figuurtantsus, ent ka soolotantsus, lühidalt seal, kus tants on show, etendus või siis rütmiline reastumine ja liikumine nagu menuetis ja kadrillis. Kas ringtantsu ja figuurtantsu kõrvaletõrjumises paaristantsu poolt, olgu see siis keerlemine nagu valss ja polka, või ,,enese-ees-lükkamine" nagu uusimal ajal, tuleb näha kultuuri lõtvumise või vaesumise ilmingut? Küllaga oleks põhjust seda väita, kui vaadata tantsu ajalugu kõigis tema kõrgetes ilu- ja stiilisaavutustes kuni kunsttantsu tähelepanuväärse taaselustamiseni uusimal ajal. Kindel on see, et just tantsule loomuomane mängulisus läheb tänapäeva tantsuvormides peaaegu täielikult kaotsi" (Johan, Huizinga 2004:182).
kickapoo ), karoobuska ( ), subota ( ), kuhaanuska ( ), vengerka jt. Paljud neist olid nn moetantsud, mille populaarsus ja tuntus jäid lühikeseks. 1920. - 1930. aastatel läksid Euroopas ja Ameerikas moodi fokstrott ( foxtrot ), tango, tsarleston ( charleston ), boston ja simmi ( shimmy ). Seltskonnatantsud tänapäeval. Tänapäeval tantsitakse seltskonnatantsudena tavaliselt kindlaid paaristantsu stiile, mis kujunesid enam-vähem praegusel kujul välja 20. sajandi algusel Inglismaal ja, mida Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsuks. Neist tantsudest kümnes võisteldakse ka võistlustantsus ehk tantsuspordis. Klassikaliste peotantsudena on levinuimad aeglane valss, fokstrott, rumba, viini valss, tango, samba, tsa-tsa. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsamaid samme ja liikumisi. Lisaks
Mängude puhul on eristatud 2 liiki: · Laulumängud (mängu saatel laul) · Need, mis pole otseselt lauluga seotud LAULUMÄNGUD Vanemad laulumängud Uuemad laulumängud Ringmängud Regilaul + draamaelemendid: mängu etendatakse. Tekkis 12. saj lõpp vms. Algab sissejuhatava lauluga & lihtne liikumine Keskosas etendatakse süzeed, dialoog Lõpuosas jooksumäng Siirdevormilised laulud Tantsulis-figuraalne liikumine 16.-17. saj Lõppriimilised laulud Näideldakse Tantsitakse paaristantsu 19. saj. Mängudes tuleb rahvaluule sünkreetilisus eriliselt esile mänge saab käsitleda rahvadraamana, kuna tekib mingi lava (teat kalendritähtpäevaga seotud koht), on pealtvaatajad ja mängijad, vastavalt kalendrikommetele maskeering. Teemadeks tööd, igapäevaelu suhted. Mäng = laul&kõne + tegevus. Laul&kõne zanriline folkloor: rahvalaulud, jutud, lühivormid. Tegevus usund/kombed! Seotus kalendriga. 11.Pärimuslik ajalugu kui meetod.
d'espagne ), padegras ( pas de patineur ), kikapuu (cicapo, kickapoo ), karoobuska ( ), subota ( ), kuhaanuska ( ), vengerka jt. Paljud neist olid nn moetantsud, mille populaarsus ja tuntus jäid lühikeseks. 1920. - 1930. aastatel läksid Euroopas ja Ameerikas moodi fokstrott ( foxtrot ), tango, tsarleston ( charleston ), boston ja simmi ( shimmy ). Seltskonnatantsud tänapäeval Tänapäeval tantsitakse seltskonnatantsudena tavaliselt kindlaid paaristantsu stiile, mis kujunesid enam-vähem praegusel kujul välja 20. sajandi algusel Inglismaal ja, mida Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsuks. Neist tantsudest kümnes võisteldakse ka võistlustantsus ehk tantsuspordis. Klassikaliste peotantsudena on levinuimad aeglane valss, fokstrott, rumba, viini valss, tango, samba, tsa-tsa. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsamaid samme ja liikumisi. Lisaks võistlustantsudena tantsitavatele
· Need, mis pole otseselt lauluga seotud LAULUMÄNGUD Vanemad laulumängud Uuemad laulumängud Ringmängud Regilaul + draamaelemendid: Siirdevormilised laulud Lõppriimilised laulud mängu etendatakse. Tekkis 12. Tantsulisfiguraalne liikumine Näideldakse saj lõpp vms. 16.17. saj Tantsitakse paaristantsu Algab sissejuhatava lauluga & 19. saj. lihtne liikumine Keskosas etendatakse süzeed, dialoog Lõpuosas jooksumäng Mängudes tuleb rahvaluule sünkreetilisus eriliselt esile mänge saab käsitleda rahvadraamana, kuna tekib mingi lava (teat kalendritähtpäevaga seotud koht), on pealtvaatajad ja mängijad, vastavalt kalendrikommetele maskeering. Teemadeks tööd, igapäevaelu suhted. Mäng = laul&kõne + tegevus.
Mängude sseas on laulumängud eraldi iseseisev zanr. Nad sisaldavad laulu, Laulumängud on mängud, mida saadab laul ja iseloomustab tants Vanemad laulumängud Uuemad laulumängus Ringmängud (regilaul+draamaelemendid; (siirdevormilised laulud+ ( lõppriimilised laulud pluss Mängu tegevust etendatakse); tantsulis-figuraalne liikumine) näideldakse ja tantsitakse Kasutuse kõrgaeg hüpoteetiliselt: 16-17 saj paaristantsu) 19. saj hüpoteetiliselt 14. saj Algab sissejuhatusega ja siis Erinevus varasemaga on see, et tantsitigi ringis. Eriti tuleb mänguline osa laul saadab kogu mängu. populaarsed olid kosjamängud. laul dialoog sportlik osa Sellega oli võimalik katsetada seda meeldivust. Mängudele on omane millegi loomine ja siis selle lõhkumine.
sajandist (Põhjendus: linna.jm keskEuroopa mõjudega teema) 2) uuemad laulumängud: siirdevormilised laulud+tantsulisfiguraalne liikumine, 16.17. sajand · Vanad mängud (H. Tampere) teemad: tööd, igapäevaelu, ühiskondlikud suhted. Konflikt: mingi äpardus (tööloomade kadumine või vargus, millegi kadumine) keegi tuleb midagi mängu ühelt poolelt nõudma dialoog. 3) ringmängud: lõppriimilised laulud + näideldakse/tantsitakse paaristantsu, 19. saj 10. Pärimuslik ajalugu kui meetod kuidas lähenetakse sel puhul allikale, millised küsimused allikatele esitatakse. kirjelda PA meetodit folkloristlike meetodite süsteemis Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood
- Talupojamaailmas vanemad laulumängud kui tants paaristants tuleb alles 19. sajandil - 19. sajandil muutub ka mängude maailm - Vanemad laulumängud (regilaul + draamaelemendid; mängu tegevust etendakase); kasutuse kõrgaeg hüpoteetiliselt 14. saj. - Uuemad laulumängud (siirdevormilised laulud + tantsulis-figuraalne liikumine); hüpoteetiliselt 16-17 sajand - Ringmängud (lõppriimilised laulud + näideldakse ja tantsitakse paaristantsu) 19 sajand 24. oktoober Rahvaluule kui kommunikatsioon väikerühma raames - Sissejuhatavalt: rahvaluuleteaduse muutumine 1970. aastail - Ühiskond ja kommunikatsioon - Rahvaluule ja kommunikatsioon - Üks uurimisviise: pärimusökoloogia Kontekst väikeste rühmade pärimus Ingeborg Weber-Kellermann (1918-1993) 1970ndail laste-, naiste-, perepärimus - Piiritleb jõulude uurimise kindla pärimusrühma ja aegruumiga (kontekstikeskne uurimus)
annaabi.ee 
