putk-seest õõnes sugukond: Sarikalised (õis on sarikas) vars kaardunud jäme maa-alune risoom putuktolmleja (kärbsed, mardikalised) juunist-augustini risoom ja juured on väga mürgised selleri lõhnaga mürgitusnähtus: kõrvetus, peapööritus, kahvatus, oksendamine, kõhulahtisus, krambid) kasvab veekogude kallastel, soostunud kohtades, mudastes kraavides 6)Harilik palderjan sugukond: Palderjanilised sarikaline 0,5-1m paarissulgjad liitlehed liitleheline tupp ja kroon lillakad õied sulgvili, vili-seemnis (seemned on alati vilja sees) mitmeaastane ühekojaline Sugulased: Vallerjas, Ülekäijarohi, Kassiviinad, krambirohi kasvab pigem niisketel aladel kasutamine: Rahisti ja uinuti, preparaatide valmistamine, veidi mürgine 7)Angervaks sugukond: roosõielised liitleht; paarissulgjad eelistab niiskeid kasvukohti sisaldab C vitamiini Nimetused: Angerpüdse, Risthammas
tihedate okstega. Nimetus: Suur läätspuu Kuulub sugukonda liblikõielised, klassi kaheidulehelised, hõimkonda õistaimed Juur: hästi arenenud, plastiline Vars: hallikaspruun, võrsed soonelised, noorelt helerohelised, hiljem pruunikasrohelised, tüve läbimõõt kuni 20 cm Leht: vahelduvad paarissulgjad liitlehed, lehekesi 8-14, kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased http://www.neevaaed.ee/ wp- content/uploads/wpsc/pro duct_images/suur_l Õis: kollased, kuni 2 cm pikad, üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas Vili: kitsas, silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun Paljunemisviis: seemnetega
· Leheroots ---taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või labasid varre või oksaga · leherood ----lehelabas kulgevad juht- ja tugikoekimbud. · lihtlehe ja liitlehe tüübid-----lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust.Sulgjas ja sõrmjas lihtleht. Liitleht-koosneb pearootsust millele kinnituvad iseseisva rootsuga lihtlehed. Liitlehed jagunevad sulgjad liitlehed(paaritusulgjad, pihlakas; paarissulgjad, s.läätspuu), sõrmjad(kolmetised- liblikõielised, neljatised-v.läätspuu, viietised-metsviinapuu). · abilehed-----leherootsu alusel olevad lehesarnased väljakasved. Tavaliselt on nad väiksemad kui lehed, varisevad esimestena. JUUR · kasvuvööde--pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine. · imikarvad---nende ülesanne on vett imeda, nad on lühiealised.
Alumisel äärel näärmetäpid. 24) Prunus avium maguskirsipuu Lehed suured, munajad/elliptilised/äraspidised. Serv saagjas/kahelisaagjas (näärmeline). Hallikarvaline. Lühikesel leherootsul 1-2 nääret. Sügisel kahvatu-kollased. 25) Prunus padus harilik toomingas Lehed elliptilised. Serv teravsaagjas. Tipp teravnenud. Leheroots värvinud violetseks. All rootsu küljel näärmed. 26) Caragana arborescens suur läätspuu Lehed õrnad ja paarissulgjad (8-12). Alt nõrgalt karvane. Seemned kaunades. 27) Caragana frutex väike läätspuu Lehed äraspidimunajad, sõrmjad liitlehed (4). 28) Tilia cordata harilik pärn Lehed tumerohelised, valguse käes sinakashall/roheline. Allküljel karvatutid (roostepruunid) roodude nurkades. 29) Tilia platyphylla suureleheline pärn Kõik rood karvased. Mõnikord südaja alusega. 30) Tilia x vulgaris läänepärn Hariliku ja suurelehelise pärna hübriid
Haakekarvad on tugevad kõverdunud või terava tipuga karvad n lõhnav vaarikas Näärmekarvad on elusrakkudega ja toodavad eeterlikke aineid Lehtede jaotumine Lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust, sügisel langeb leht tervikuna n arukask Liitleht koosneb pearootsust ja sellele üksikult iseseisva rootsuga kinnituvatest lihtlehtedest, mis sügisel langevad osadena Liitlehtede jaotumine Sulgjad liitlehed a) paaritusulgjad n pihlakas, saar b) paarissulgjad n suur läätspuu Sõrmjad a) kolmetised n liblikõielised b) neljatised n väike läätspuu c) viietised n metsviinapuu Lehekujud Soomusjas n elupuu, hiibapuu Okas n mänd, kuusk, nulg Lineaalne n eerika Süstjas n enelas, liguster Elliptiline n harilik toomingas, laukapuu Lehekujud Munajas n harilik sirel Äraspidimunajas n must lepp, harilik kikkapuu Ümar n harilik haab Kolmnurkne n kanada pappel Südajas n pärn
servaga, lehe roots on tavaliselt violettne) Liblikõielised Leguminosae (Fabaceae) Kuni 500 liiki, valgusnõudlikud, kiire kasvulised, paljunevad kiirelt, viljaks kaun, kahepoolmega , erineva kujuga seemned. Robinia pseudoacacia harilik robiinia(paaritussulgjad, viljad on lamedad kaunad, sulgjad liitlehed, lehti kokku 9-19tk, väikesed abilehekesed lehtede kinnituskoha juures(nagu okkad)) Caragana arborescens suur läätspuu(paarissulgjad lehed, 8-12 lehte, ovaalselt või eliptilised) Caragana frutex väike läätspuu( liitleht, sõrmjas, neljatine väike leht, äraspidi munajad, paljad) Pärnalised Tiliaceae Viljaks pähkel Tilia cordata harilik pärn (südajas leht, lehe serv on kahelisaagjas, karvad asuvad allküljel roo juures punakaspruunide karvatuttidena, leht alt sinakas-hall) Tilia platyphylla suureleheline pärn (karvane , eriti alt küljelt, lehe suurus on varieeruv)
..10 cm pikad ja 2...6 cm laiad. Leheroots on lilla, lehelaba lähedal on sellel 2 tumepruuni nääret. Robinia pseudoacacia – harilik robiinia Lehed on paaritusulgjad, kuni 30 cm pikad, lehekesi 9...19, need on ovaalsed, 2,5...4,5 cm pikad, nõelterava tipukesega, alt hallikasrohelised, pealt ja alt imepeene karvasusega, lehekese roots karvane. Abilehed on lehekese rootsu all. Caragana arborescens– suur läätspuu Lehed on paarissulgjad, kuni 13 cm pikad, lehekesi 8...12, need on ovaalsed või elliptilised, alt nõrgalt karvased. Caragana frutex – väike läätspuu Leht koosneb neljast sõrmjast lehekesest, mis on äraspidimunajad, paljad, 1,5...4 cm pikad. Tilia cordata – harilik pärn Lehed on alt sinakashallid (päikese käes) kuni kahvaturohelised (varjus), pruunid karvatutid lehe allkülje alumise osa roodude nurkades, mujalt paljad, 6...7 cm pkad. Tilia platyphyllos – suurelehine pärn
Leheroots lilla, 2 nääret. Õied valged, 10-15cm pikkustes rippuvates kobarates, tugevalt lõhnavad, õitseb juunis. Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav, parkiv. Puit kollakaspruun, suhteliselt pehme, kuid sitke. Puitu kasutatakse tisleritöödes. Kasutatakse ka haljastuses. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, vili, puit 45. Perekond läätspuu ja suur läätspuu Perekond läätspuu: Perekonda kuuluvad suvehaljad ühekojalised põõsad, harva puud. Lehed paarissulgjad, terveservalised liitlehed ja astlataolised abilehed. Lehekesi 2-10 paari. Õied kollased, harvem valged kuni roosad, üksikult või väikeste kogumikena. Viljad kitsad, veidi lapikud kaunad, siledakestalised seemned varisevad sügisel. Puit kollakasvalge. Liike 70 (suur, väike). Levinud Euroopast Aasiani. Puidust tehakse väiksemaid treitud detaile, tööristade käepidemed. Head meetaimed, seemnetest õli. Kasutatakse haljastuses.
-juurtel on moodustuvad mügarad, kus arenevad mügarbakterid -Igale kaunviljaliigile on kohanenud mügarbakterite eri rassid, Seeme(vt pilte konspkt) ·Sigimikust moodustub vili kaun ·Seemnekest on tihe, vett raskesti läbilaskev ·Seeme kinnitub kauna külge varrega ·Varrekese kinnituskohale seemnel jab igale liigile iseloomuliku kuju ja värvusega laik - seemnevarre arm ehk seemnenaba Lehed 1) sulgjad 2)kolmetised 3) sõrmjad -Sulgjad liitlehed paarissulgjad ja paaritusulgjad -Sõrmjate lehtedega -Kolmetiste lehtedega Õied -Kaunviljade õisik on kobar -Liblikjas õiekrooni ehitus: a) Puri - ülemine kõige suurem ja eri värvi kroonleht b) Tiivad - 2 külgmist kroonlehte c) Laevuke - 2 osaliselt kokkukasvanud kroonlehte 22. Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides Herne kasvatamine puhaskülvis Puhaskülvis kasvatamine võimaldab: · kasutada herne saagivõimet paremini kui segukülvides · tõrjuda hernepõllul herbitsiididega orasheina
valgus põuakindel niiskus vähenõudlik muld Kasutamine Sordid Märkused SUUR LÄÄTSPUU Siberi lääne-, lõuna- ja idaosas Päritolu 6-8 m Kõrgus püstine põõsas või madal puu Kasvukuju soonelised, noorelt helerohelised, hiljem pruunikasrohelised Võrsed munajaskoonilised, kattesoomused kestendavad Pungad vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi 8-14, kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja Lehed tipuga, ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad, püsivad kaua õied kollased, kuni 2 cm pikad. Üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas Õied vili on kitsas, silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun, valmib augustis Viljad õitseb juunis Õitsemisaeg Kasvukoht: küllaltki varjutaluv valgus
pressitakse õli. Caragana arborescens - Siber, Mongoolia, kasvades hõredamate puistute alusrindes, kivistel, kuivadel mäenõlvadel, moodustades tihti hõredamaid põõsastuid. Kõrgus alla 6 m. Külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel, samuti hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobib kergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. · Lehed on paarissulgjad, kuni 13 cm pikad, lehekesi 8...12, need on ovaalsed või elliptilised, alt nõrgalt karvased. · On vääristamisel heaks aluseks sortidele, teistele läätspuuliikidele ja mitmetele teiste perekondade liikidele samast sugukonnast. 46. Harilik robiinia (Robinia pseudoacacia) ja väike läätspuu (Caragana frutex) Robinia pseudoacacia - Põhja-Ameerika idaosa. Eestis hajusalt kultuuris. Soojalembene ning meil veidi külmahell
98 SUUR LÄÄTSPUU Iseloomustus Suur läätspuu (Caragana arborescens) (joonis 27) esineb looduslikult Siberi lääne-, lõuna- ja idaosas. Suurus 6-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm. Püstine põõsas või madal puu. Koor, võrsed hallikaspruunid. Võrsed soonelised, noorelt helerohelised, hiljem pruunikasrohelised. Külgpungad munajaskoonilised, kattesoomused kestendavad. Vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi 8-14, kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad, püsivad kaua. Õitseb juunis. Õied kollased, kuni 2 cm pikad. Üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Vili on kitsas, silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun, valmib augustis. Seemned pruunid. Joonis 27. Suur läätspuu (Caragana arborescens) (http://mesindus.ee/files/korjetaim/suur-laatspuu.JPG)
14.1 Iseloomustus Suur läätspuud (ladina k. Caragana arborescens) võib looduslikult leida Siberi lääne-, lõuna- ja idaosas. Puu suurus on 6-8 m ning tüve läbimõõt ulatub kuni 20 sentimeetrini. Võra poolt on ta püstine põõsas või madal puu. Puu koor on hallikaspruun. Võrsed on soonelised, noorelt helerohelised, kuid hiljem pruunikasrohelised. Külgpungad on munajaskoonilised ning kattesoomused kestendavad. Suur läätspuul on vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi on 8-14 ning on kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, värvuselt ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad ja püsivad kaua (hariduskeskus). Õitseb juunis. Õied on värvuselt kollased, kuni 2 cm pikad. Õied asetsevad üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Viljad on kitsad, välimuselt on silinderjas kaun, mis on kuni 3,5 cm pikk, pruuni värvi ja valmivad augustis. Seemned on pruunid (seemnemaailm). 14
kaitse täielikult (Seemnemaailm). 4.3. Caragana arborescens Suur läätspuu 4.3.1. Kirjeldus Suur läätspuu (Caragana arborescens) esineb looduslikult Siberi lääne-, lõuna- ja idaosas, samuti on levinud hekitaimena üle Eesti. Suurus 6-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm. Püstine põõsas või madal puu. Koor, võrsed hallikaspruunid. Võrsed soonelised, noorelt helerohelised, hiljem pruunikasrohelised. Külgpungad munajaskoonilised, kattesoomused kestendavad. Vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi 8-14, kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad, püsivad kaua. Õitseb mais juunis 10 15 päeva. Õied kollased, kuni 2 cm pikad. Üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Vili on kitsas, silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun, valmib augustis. Seemned pruunid. (Hariduskeskus) Joonis 7. Suur läätspuu (Caragana arborescens) (http://mesindus.ee/meetaimed/suur-laatspuu) 4.3.2
hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud-ja-poosad/suur- laatspuu-pendula-1 Iseloomustus Suur läätspuud võib looduslikult leida Siberi lääne-, lõuna- ja idaosas. Puu suurus on 6-8 m ning tüve läbimõõt ulatub kuni 20 sentimeetrini. Võra poolt on ta püstine põõsas või madal puu. Puu koor on hallikaspruun. Võrsed on soonelised, noorelt helerohelised, kuid hiljem pruunikasrohelised. Külgpungad on munajaskoonilised ning kattesoomused kestendavad. Suur läätspuul on vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi on 8-14 ning on kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, värvuselt ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad ja püsivad kaua. Õitseb juunis. Õied on värvuselt kollased, kuni 2 cm pikad. Õied asetsevad üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Viljad on kitsad, välimuselt on silinderjas kaun, mis on kuni 3,5 cm pikk, pruuni värvi ja valmivad augustis. Seemned on pruunid. Kasvutingimused ja kasutamine
annaabi.ee 
