on kinnisvaraks üksnes maja või korter. (Aasmäe 1999) Kuigi kinnisvara liigitus ja kasutatavad mõisted erinevad riigiti, siis Brueggemani ja Fisheri rahvusvahelise liigituse järgi saab kinnisvara jaotada vastavalt kasutuse otstarbele elamispindadeks (ingl. k. residential) ja mitte-elamispindadeks (ingl. k. non-residential). Elamispindade või elamute hulka loetakse nii eramaju, kortermaju, paarismaju kui ka teisi pikaajaliseks elamiseks mõeldud hooneid, mille hulka ei loeta hotelle ja teisi ajutisi elamispinda pakkuvaid objekte. Mitte- elamispinnad jagunevad eraldi kasutamise otstarbe järgi antud liigituses viieks alamkategooriaks: äripinnad (ingl. k. commercial real estate), tööstuspinnad (ingl. k. industrial real estate), hotellid ja motellid (ingl. k. hotel/motel), lõõgastumis- ehk vabaaja pinnad (ingl. k. recreational) ja ühiskondlikud hooned (ingl. k. institutional real estate)
1. TEOREETILISED ALUSED 1.1. Kinnisvaraga seotud oluliseimad mõisted Kinnisvara liigitus ja kasutatavad mõisted erinevad küll riigiti, kuid Brueggemani ja Fisheri rahvusvahelise liigituse järgi saab kinnisvara jaotada vastavalt kasutuse otstarbele elamispindadeks (ingl. k. residential) ja mitte-elamispindadeks (ingl. k. non-residential). Elamispindade või elamute hulka loetakse nii eramaju, kortermaju, paarismaju kui ka teisi pikaajaliseks elamiseks mõeldud hooneid, mille hulka ei loeta ajutist elamispinda pakkuvaid objekte, näiteks hotelle. Mitte-elamispinnad jagunevad eraldi kasutamise otstarbe järgi viieks alamkategooriaks: äripinnad (ingl. k. commercial real estate), tööstuspinnad (ingl. k. industrial real estate), hotellid ja motellid (ingl. k. hotel/motel), lõõgastumis- ehk vabaaja pinnad (ingl. k. recreational) ja ühiskondlikud hooned (ingl. k. institutional real estate). Antud