Failisüsteemid
suurendati 16 bitini, võimaldades adresseerida 65 536 klastrit. Sealjuures jäi
maksimaalne sektorite arv samaks. Nii saavutati väiksemad klastrid (512 baiti),
mis muutis kettakasutuse oluliselt efektiivsemaks[3].
Näiteks: varem võttis paarisajabaidine fail (eeldusel, et klaster on 4 kB) kettal 4
kB, raisates seega kordi rohkem ruumi kui faili kettal hoidmiseks tegelikult
vajalik[4]. Arvestades, et toona olidki failid enamasti paarisajabaidised, oli
tegemist väga olulise edasiminekuga FAT failisüsteemi arengus.
MS-DOS 3.0 toetas FAT16 puhul kuni 32 MB kettaid, kuid MS-DOS 4.0 ja varem
Compaq DOS 3.31 lisas toe ketastele, mille klastris paikneb 64 512-baidist
sektorit ehk teisisõnu: 32 kB klastrid, mis võimaldas kasutada maksimaalselt 2
GB FAT16 kettaid[5]. Windows NT ja Windows XP toetavad FAT16-ga ka suuremat,
64 kB klastrit ja seega kuni 4 GB kettaid.
annaabi.ee 
