Akadeemilise sõudmise üldised alused
ühepaadiks, kahepaadiks ja neljapaadiks. Üksikaerupaadid jagunevad kahe-, nelja- ja
kaheksapaadiks. Üksikaerupaadid jagunevad nii roolijaga kui ka roolijata paatiteks. Roolijaga
paadi puhul istub paadis lisaks sõudjatele ka roolija. Kaheksapaat on ainult roolijaga sõudepaat
(tabel 2.1). Tabelites 2.2 ja 2.3 on välja toodud olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel
kasutatavad paadiklassid. Vastavalt paatidele kasutavad sõudjad ka erinevaid aere.
Üksikaerusõudjate aerud on paarisaeru sõudjate aerudest pikemad ja labad on suuremad.
Samuti on ehituslik erinevus ka paarisaeru ja üksikaeru paatidel (joonis 2.1). Üldjoontes on
kasutatav terminoloogia sama nii paarisaeru kui ka üksikaeru sõudmise puhul. Suuremates
paatides istudes on igal kohal oma number (1-8). Kohtade numbreid hakatakse lugema paadi
ninast. Samas kutsutakse paadi ninast kõige kaugemal paiknevat sõudjat eessõudjaks. Iga
sõudja hoiab käes vastavalt paadiklassile kas ühte või kahte aeru