Spordijoogi imendumise kiirus sõltub ka joodud vedeliku kogusest, imendumine on kiirem suurema veekoguse korral. Just 3 seepärast on hakatud soovitama juua vahetult enne treeningut 300 - 500 ml vedelikku ja alustada niiviisi treeningut osaliselt täidetud maoga. Uuringud on tõestanud, et spordijoogid aitavad vedelikukaotust korvata märksa efektiivsemalt kui vesi, seda nii lastel kui täiskasvanutel ja ka alla tunni kestvate ning paariminutiliste intervallidega koormuste puhul. On selgunud, et janu pole harjutamisel mitte kõige objektiivsem vedelikuvajaduse hindamise kriteerium. Tegelikult korvavad harjutajad, kel muud käe pärast pole, treeningu ajal ja vahetult pärast seda veega vaid ligi 50 % kaotatud vedelikust. Põhjus on paljuski selles, et vesi on maitsetu. Puuvilja- vms maitselised spordijoogid tekitavad suu ja keele närvilõpmetes meeldivaid aistinguid ja panevad lisa tahtma. Ühe uurimuse
· Suus seguneb sööt rikkalikult süljega. · Esmalt satub allaneelatud, süljega segunenud kuid peaaegu närimata sööt vatsa · Vatsas toimub sööda esialgne ümbertöötamine mikrofloora ja fauna ensüümide toimel. · Vatsasisu jaguneb kaheks põhifraktsiooniks. · Alaossa jääb vatsavedelik, selle pinnal ujub kergem tahke sööt. · Nimetatud fraktsioonide segamiseks tõmbuvad vatsaseinad regulaarsete (paariminutiliste) vahemike järel laineliselt kokku. · Söömisperioodide vaheajal veis mäletseb. · See on puhkeseisund, mil vatsasisu surutakse osade kaupa suhu tagasi. Selle käigus satub suhu ka võrkmikus olev söödamass. · Mäletsemisel mälutakse sööt täiendavalt läbi, segatakse rohke süljega ja neelatakse uuesti alla. · Sõltuvalt sööda hulgast ja omadustest, eritab veis ööpäevas 60-80 liitrit sülge.