balustreid, nii korpusmööbli kui ka baldahhiinvooditel oli tavaline kuuljalg. Esemed muutusid palju atraktiivsemateks nad olid pigem uhked pildikandjad kui praktilised ja mugavad esemed. Tänu kõrgplastikale muutusid ka mööbli mõõtmed, eriti kappide ja voodite juures kus kaunistatavat pinda oli kõige enam. Materjalidest eelistati tamme asemel pähklit, selle lihtsama töötlemise poolest. Intarsiates kasutati sooja pruuni pähklipuu paarilisena musta eebenipuud, värvitud mööblit kasutati suhteliselt harvemini. Seega vastas maneristlik mööblikäsitlus kunstitaotlustele, kus sooviti näha teostaja fantaasiarikkust kui ka tehnilist virtuoossust. Vitruvius Pollio,,Kümme arhitektuuriraamatut"-,,Templi vormikõne rajaneb sümmeetrial , millest arhitektid peavad piinliku täpsusega kinni pidama. See aga omakorda toetub proportsioonidele, mida kreeklased nimetavad analogia`ks. Proportsiooni saab määrata , kui
Tartu linnaarhitekt Arved Eichhorni projekti järgi, juubelit tähistavad aastaarvud "1613 1913" silla Toome-poolselt küljel. Romanovite juubelit meenutab ka silla Toomeoru-poolsele rinnatisele paigaldatud Aleksander I pronksreljeef ja kiri "Alexandro Primo"Algselt nimetatigi silda Aleksandri sillaks (saksa keeles Alexander- Brücke). Sild on muinsuskaitse all Elegantne Kuradisild on 20. sajandi alguse betoonsilla väheesinev näide, olles Inglisilla paarilisena üks Toomemäe ja kogu Tartu sümbolitest. 1809. aastal ehitati praeguse silla asukohta J. W. Krause projekti järgi neogooti stiilis puusild. 1913. aastal ehitati A. Eichhorni projekti järgi sinna praegune ühesildne betoonsild, mis pühendati Vene tsaaride Romanovite dünastia 300. juubelile. Kuradisilla nimi võib pärineda vastandusest läheduses asuva heledama Inglisillaga või on see tuletatud silla ehituse juhataja Werner Zoege von Manteuffeli nimest (Teufel tähendab
annaabi.ee 
